Sirvisin üle Mati Mandeli "Läänemaa 5.–13. sajandi kalmed" ja kuskilt ei hakanud silma, et Läänemaa eelviikingiaegset asustust tuleks pidada märkimisväärselt hõredamaks kui mujal Eestis. Lk 169 on kokkuvõtvalt juttu 5.–9. sajandi kalmeleidudest, asulakohtade nappust seletatakse sealsamas teadaolevate asulakihtide uurimatusega. Lk 128 aga nenditakse:
5.–9. sajandi matmispaikade arv kasvab kindlasti kui hakatakse põhjalikumalt uurima seni vaid väliskuju järgi varasemasse perioodi dateeritud kivikalmeid. 5.–9. sajandi muististe kaardil lk 168 on kalmete ja asulakohtade kõrval märgitud koguni kaks linnust. Kas me näiteks Saaremaalt teame sellest ajast ühtegi linnust? Asvas ja Pöidel midagi toimus varem kui mujal, aga vist ka mitte enne viikingiaega. Pannes ühte ritta rooma raua-, rahvasterännu- ja eelviinkingaja, saab kenakese muististe loetelu, aga kui pikk tuleb see Saaremaal siis, kui jätta kaks esimest ajastut ära? Mõistagi kasvab Läänemaa (teadaolevate) muististe ja leidude hulk alates 10. sajandist hüppeliselt, aga nii on see kogu Eestis.
Mis puudutab rooma rauaaegset leiuhõredust Saaremaal (sama tendents valitseb väga selgelt Läänemaal, seda mainib Mandel korduvalt oma raamatus), siis ma ju ei väitnudki, et see peaks tingimata tähendama inimtegevuse lakkamist. Kui olla täpne, siis Corvuse mainitud Lõugas on oma Kaali-raamatus siiski pakkunud välja hüpoteesi, et Kaalis ohverdamas käivad germaanlased peletasid Saaremaalt kohalikud mõneks sajandiks minema. Aga seda üsnagi muinasjutulist mõttekäiku ei taheta üldiselt eriti aktsepteerida.
Kui leiutühjusega seltsib aga õietolmudiagrammides nähtav inimtegevuse drastiline vähenemine, tuleb küll mõtlema hakata, milles asi. Nõnda on lugu just nimelt sajanditega 7–9 ja seda enam-vähem kogu Eestis. Jah, just sellesse aega jääb meie linnus-asulate laialdasem teke, kuid tervikuna on siiski tegemist märkimisväärselt leiuvaese ajastuga. Näiteks samaaegse Soomega ei anna võrreldagi. Muide, õietolmuproove on järvesetetest võetud usinalt ikka ka pärast 1992. aastat. Tvauri annab muu hulgas ka järvesetete uurimise tulemustest hea ülevaate ja, nagu eelpool tähendatud, pakub kogu nähtuste kompleksile huvitava seletuse. Põhjendab muide korralikult ära ka.
Tulles tagasi Saaremaa võrdluse juurde Kuramaa ja Ranniku-Eestiga metalliajal, tuletaksin meelde, et ei mina ega hinricus rääkinud midagi kultuurimõjutuste
suunast. Jutt käis naaberpiirkondade sarnasusest, mitte sellest, kes mõjutas keda. Võis olla niipidi, võis olla teistpidi. Nii et õigupoolest pole mõtet ajada juuksekarva lõhki selle asustustiheduse üle. Veelgi enam – kuivõrd räägime nüüd üksnes vastastikustest
mõjutustest, puudub üleüldse tõsisem alus vaidluseks. Selge see, et sarnaselt merelise eluviisiga naabrid käivad omavahel tihedamalt läbi ja kujundavad välja kultuurikomplekse, mis võivad sisaldada kõigile ühist – ka sellist, mis puudub vastavate rühmade sisemaale orienteeritud, olgugi etniliselt lähedaste naabrite juures. Minu sekkumise ajendas eeskätt asjaolu, et kurelaste ja saarlaste metalliaegse kultuuri sarnasusi kaldutakse siin vahetevahel esitama "tõestusena" väidetele, mida ükski arheoloog ei üritaks vast uneski selle materjali varal tõestada. Et justkui olevat tegemist kes teab kust sisse rännanud omaette rahvaga või nii. Või vähemalt on jäänud selline mulje, lugedes Corvuse postitusi.
corvus kirjutas:Jumal temaga, kas Pärnu jõest lõunasse oli tühi maa või siiski mingil ajal liivi asustus, sest üsna selgelt räägime me Lääne-Eesti või rannkualade puhul ainult Pärnu jõest ülesse poole jäävatest piirkondadest. Tollasel rannikul.
No seda minagi. Lubatagu meelde tuletada, et just hr Corvus oli see, kes tõi Ranniku-Eesti kontekstis sisse liivlased. See on ka ainus põhjus, miks me seda küsimust siin arutasime.