www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 05 Dets, 2020 5:10

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 35 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2005 22:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Juun, 2005 19:33
Postitusi: 1483
jeerum, mida siin vaielda üldse, teddybeeri arvud või sellele lähedased mitmelt poolt läbi jooksnud, öelda veel võiks vaid seda, et Grunwaldi lahingus ei osalenud mingeid ristisõdijaid enam, tegu oli lihtsalt Saksa ordu kaakidega Konrad v. Jungingeni juhtimisel(viimane olla ise hää ja jumalakartlik orduherra olnud, sõjapäälikud tal ainult sellised pahelised ja ambitsioonikad). Sest muinaspreislaste lugu hakkas juba õhtusse jõudma ja Poola-Leedus ei tea sel ajal ka enam ristimist vajavaid olevat.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2005 22:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Apr, 2005 17:58
Postitusi: 234
teddybbeer kirjutas:
lembetu kirjutas:
Aga näiteks Grunwaldi lahngus löödi maha ligi 100 000 ristisõdijat.


Grunwaldi lahingus seisis ~51000 Poola-Leedu väe vastas ~32000 Teutooni ordu võitlejat. Et siis mõned mehed löödi mitu korda maha vä? Mul on nüüd üks pisike küsimus. Pritsid siin niisama tatti või TÜ ajalooteadlased tõesti tegelevad sellise ajaloo uurimisega?


Las ma pakun. Ema pritsib sul tatti, mina räägin seda mida mäletan. Ja tunnistan ka kui eksin. Sinu toodud arvud on õiged. Panin mälu järgi, ja ei kontrollinud üle,-kui kohmakas minust- hoopis osavõtjate, mitte surnute arv oli umbes 100 000 ja löödi maha: 28000 Crusaders and their helpers had been slain the previous day. Of 60 leaders of the Order, more than 50 perished.http://www.kresy.co.uk/grunwald.html

Siiski ma kinnitan veelkord oma sõnu Muinas-Eesti kohta. Ja selle kohta, et Charlemagne eksib oma kahtlustes, et: 1500-2000 hambuni relvastatud proffi Riias? Kuidas nad sinna ära mahtusid? Kuidas sellise armee varustamine logistiliselt mõeldav oli? Kahtlane küll, et lääneeuroopa ristisõdijate arv nii suur olla sai.

Seda kinnitad ju ka sina. Suur aitäh sulle.:D Aga et sa ei saaks Riias resideeruvate ristisõdijate arvu minu eksituse läbi kahtluse alla panna, siis võtsin kroonika ja lugesin täht-tähelt:

"Et erant in Riga peregrini et mercatores multi,...Et (erant) ex nostris circiter tria militia Theuthonicorum et Lyvonum et Lettorum alia totidem."

"Ja Riias oli palju ristisõdijaid ja kaupmehi....Ja meie omi oli umbes kolm tuhat sakslast ja liivlasi ja lätlasi teist samapalju..."


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2005 22:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Apr, 2005 17:58
Postitusi: 234
Charlemagne kirjutas:
Sest muinaspreislaste lugu hakkas juba õhtusse jõudma ja Poola-Leedus ei tea sel ajal ka enam ristimist vajavaid olevat.


Et ei tea? Eks tuletab meelde siis selleltsamalt internetileheküljelt: "... but from all Western Europe knights had come to help their brothers against the "pagan" Lithuanians (some of them were indeed still pagans), and the Poles who dared to support the pagans instead of the Christians..." http://www.kresy.co.uk/grunwald.html


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2005 1:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 15 Apr, 2005 12:12
Postitusi: 321
Asukoht: Paide
La Budka, see foorum on ikka pööraselt aeglane.

Teemast enesest lõpuks ka.
Grünwaldi lahingus pani Teutooni ordu välja oma viimased jõud. Ristisõdade ideoloogia oli selleks ajaks juba pikka aega surnud.

_________________
Tõde on kahe poolega. Üks on ühel pool ja teine teisel pool.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Ristisõda ja muistne vabadusvõitlus
PostitusPostitatud: 03 Nov, 2020 10:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Dets, 2018 21:26
Postitusi: 1345
Kas keegi on lugeja, et saaks kogu artikli siia postitada?
https://epl.delfi.ee/arvamus/malupank-kristjan-oad-kust-me-teame-et-sakslased-vallutasid-13-sajandil-eesti?id=91551477


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Nov, 2020 10:19 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 21699
Asukoht: Viljandimaa
MÄLUPANK | Kristjan Oad: kust me teame, et sakslased vallutasid 13. sajandil Eesti?
Tsiteeri:
Taas on puhkenud avalik arutelu 13. sajandi Eesti ajaloo üle. Neis vaidlustes tuleks teha vahet, millised ettekujutused põhinevad reaalsel ajalooallikate infol ja mis on 19.–20. sajandist pärit propaganda. Leian, et nii mõnegi alljärgneva teema uurimises on vaja teha n-ö restart, jätta kõrvale aja jooksul kuhjunud oletused ja vaadata olemasolevat infot värske pilguga. Siinseid mõtteid tuleks võtta kui arutelu elavdamiseks mõeldud hüpoteese.

Näiteks: tuntud ettekujutuse järgi olevat 13. sajandil (mingisugused) sakslased vallutanud Eesti ja Läti. Reaalne info on olemas selle kohta, et 1200. aastatest alates asus Eestisse ja Lätisse ajapikku elama mõningaid saksa sisserändajaid. See oli aeg, mil rahvarohkest Kesk-Euroopast rändas inimesi laiali pea kõigisse Põhja- ja Ida-Euroopa maadesse. Teadaolevalt olid siinsed sakslased vähesed, vaesed ja omavahel tülis immigrandid. Relvi omanud sisserändajate hulk jäi (kümneid) kordi alla kohalike võimuparteide jõule.

Kood:
KOLM MÕTET

- Jah, sakslasi tuli Eestisse, nad osalesid siinsetes konfliktides ja said kõrgetele ametipostidele. Ent pole alust vaikimisi eeldada, et nad olid vallutajad.

- Võimalik, et siin hilisemale saksakeelsele ülemkihile „sakstele” aluse pannud protsess oli ennekõike eesti-liivi-läti eliidi saksastumine.

- Samamoodi toodi ristiusku maale mujalt: võimuahned poliitikud tahtsid kehtestada ristiusku, mis toetas rangemat võimu, ja mõnikord kasutasid enda kehtestamiseks võõramaalastest sõjamehi.


Saksa vallutuse ettekujutus eeldaks, et mõnikümmend relvastatud immigranti vallutasid piirkondi, mille juhid liigutasid mitmetuhandelisi sõjavägesid. Ühegi teise tollase saksa migratsiooni sihtpiirkonna puhul pole arvatud, et sellised vähesed saksa sisserändajad olnuks vallutajad.

Levinud narratiivi järgi olevat väidetava vallutuse juht piiskop Albert rajanud vallutajate tugipunktiks Riia linna. Henriku Liivimaa kroonikast teadaoleva põhjal tuli siiski saksi preester Albert Liivimaale piiskopiks kristlike liivi ülikute kutse peale. Riia asula kasvatasid linnaks liivi kaupmehed, kellele ristiusk soodustas eksporti Saksamaale. Nagu kirjutas misjonikroonik Henrik 1200. aastal, „näitavad liivlased talle [piiskopile] linna kohta, mida nad ka Riiaks kutsuvad”. Juba varasema Riia kaubaasula linnaks kasvatamine oli ühe osa liivi eliidi plaan, millest informeeriti ka äsja hangitud uut piiskoppi.
Ka eelmise piiskopi olid 1196. aastal ametisse kutsunud kristlastest liivi ülikud.

Sündmuste kaasaegse Lüübeki Arnoldi kroonika järgi oli Riia 1210. aastatel seesama asula mis 1190. aastatel, mingist uuest sakslaste linnast polnud juttu. Umbes 80% tollase Riia hooneid olid liivipärased ning erinevad immigrandid elasid selle liivi enamuse keskel läbisegi ja laiali. 1220. aastatel olid Lüübeki tollivabad äripartnerid liivlased, Liivimaa (vähesed) sakslased sellel suure äri tasemel ei figureerinud.

Sakslasi kutsuti lihtsalt appi

Tuntud on ettekujutus, et 1208. aastal olevat sakslased Eestit vallutama hakanud. Reaalselt on teada siiski see, et kristlikud (õigeusku) läti ülikud, kes olid paganlikele eesti ülikutele alla jäänud, tõmbasid omale appi kristlikke (kuigi teist usulahku) riialasi ja andsid vastulöögi. (Riialased olid kõnealuse linna elanikud, olgu sakslased või muust rahvusest – toim.)

Järgnes palju paganlike ja kristlike gruppide, sh eesti kristlaste vahelisi sõdu. Neis osalesid eri kristlaste poolel ka Saksamaalt tulnud relvastatud palverändurid. Näiteks 1216. aastal juhtisid kristlikud Viljandi ülikud mh saksa sõjamehi paganlike Harju ülikute vastu.

Sellised n-ö võõrleegionärid tulid üldjuhul üheks aastaks ja läksid siis jälle koju. Eestisse jäid esimesed teadaolevad sakslased elama siis, kui mõned kristlikud eesti ülikud võtsid neid enda juurde, et kasutada neid oma sõjas Pihkva vastu.

Eesti ajalookirjutuses on vähe tähele pandud tõsiasja, et samamoodi toodi ristiusku maale pea kõikjal Põhja- ja Ida-Euroopas. Võimuahned poliitikud tahtsid kehtestada ristiusku, mis toetas rangemat võimu, ja mõnikord kasutasid enda kehtestamiseks võõramaalastest sõjamehi. Ka Eestist-Lätist säilinud reaalse info põhjal on võimalik jälgida, kuidas eesti, liivi ja läti sõjapealikud kasutasid saksa sõjamehi nii sise- kui ka välispoliitikas n-ö sõjalise võõrtööjõuna.

Eesti aadlikud ja Jack Ma

Põhja-Eesti kohta on levinud müüt, et siia olevat saksa aadlikke asustanud Taani kuningas. Selline protsess oleks laiemas kontekstis olnud unikaalne ja kummaline. Reaalseid jälgi millestki sellisest ei ole. Esimesed teadaolevad Põhja-Eestisse (ajutiselt) elama jäänud saksa sõjamehed tulid maale Virumaa ülikute kutse peale.

1240. aastatest on esimest korda teada suure hulga Põhja-Eesti ülikute nimed ja valdused. Neid on peetud immigrantideks, aga enamiku puhul pole võimalik sisserännet tuvastada. Tollal polnud Euroopa ääremaadel haruldane, et inimesed kasutasid eri olukordades eri nimesid, mis olid vastavas kontekstis tuttavlikud. Säilinud dokumentides esinevad needki mehed tollal paljudes Kirde-Euroopa maades kasutatud kristlike nimede all.

(Võrdluseks võib mõelda sellele, et AliExpressi asutaja Jack Ma pärisnimi on siiski Mǎ Yún ehk 马云.)

Mõnede 1240. aastate Põhja-Eesti aadlike puhul saab tuvastada saksi või taani päritolu. Enamiku, sh muinaslinnuste ümber asunud suurte valdustega magnaatide puhul on aga ainus spekulatsioonidest vaba järeldus see, et tegu oli eestlastega. Arheoloogilised jäljed näitavad, et eesti ülikud elasid läbi 13. sajandi edasi samades linnustes, kus varemgi. Seda, et ülekaalukas enamik Põhja-Eesti aadlikke olid eestlased, nenditi ka 1290. aastatel Liivimaa vanemas riimkroonikas.

Äkki Saaremaad ei vallutatudki

Saaremaalt on selgeid jälgi iseseisvusest läbi 13. sajandi. On oletatud, et ju neil oli saksa vallutajate võimu all suur autonoomia. Aga kas ei peaks mõtlema veelgi julgemalt – seda väidetavat sakslaste vallutust ei ole ju võimalik tuvastada.

Saaremaa paganlikud ülikud tapsid ja röövisid 1210.–1220. aastatel nii Mandri-Eestis kui ka Liivimaal. Sõjavägi, mis läks seejärel 1227. aastal Saaremaale kätte maksma, koosnes u 95% ulatuses kristlike eesti, liivi ja läti ülikute vägedest, keda ärgitas sellele ristiretkele paavsti itaallasest eriesindaja üleskutse.

Väidetava saksa vallutuse tõendiks mh Saaremaal on peetud seda, et kui mõne Eesti või Läti piirkonna ülikud astusid ristiusku, siis hakkasid katoliku vaimulikud seal koguma kirikumaksu ja mõistma kirikuseaduste järgi kohut. Aga ärgem unustagem, et samamoodi funktsioneeris tollane katoliku kirik siiski kõikjal Euroopas.

Sageli vaadatakse mööda faktist, et 1241. aastal pöördusid Saaremaa valitsejad omal algatusel katoliku kiriku poole ja astusid ristiusku.

Mõnikord on Saaremaa vallutajate võimu kantsiks peetud Pöide kindluskirikut. 1297. aastast teadaolevalt oli Pöide siiski kristlastest saarlaste tugipunkt.

Fakt on see, et 1345. aastal, juba hoopis teistsugusel poliitilisel ajastul kui 13. sajandi algus, Saaremaa vallutati. Ent ajaliselt ja ruumiliselt lähima algkujul säilinud, Wartberge Hermanni kroonika järgi juhtis nn jüriöö ülestõusu aegu Saaremaad saarlasest rex ehk kuningas. Sama krooniku silmis olid samamoodi rex’id Leedu suurvürst ja Taani kuningas.

Ordulaste rahvus pole selge

13. sajandi alguse suurte sõdadega jõudis lõpule pikemaajaline protsess, mille tulemusena sai ristiusk Eestis ja Lätis keskseks religiooniks. Väärib aga laiemat teadvustamist, et see protsess oli selleks ajaks kestnud tõusude ja mõõnadega juba umbes sajandi. Vähetuntud, aga olulise faktina on juba 12. sajandi keskpaigast teada eesti kristlaste ja paganate vahelisi sõdu.

Uudsusena said omale 13. sajandil Eestis ja Lätis suuri maavaldusi ja muid tuluallikaid esmalt Mõõgavendade, seejärel Teutooni ordu sõdurmungad. Sealjuures on suure osa nende munkade etniline päritolu 13. sajandil ebaselge. Kõiki praktilisi asjaolusid arvestades ei ole alust oletada suure hulga saksa sõjameeste ümberasumist tundmatule Liivimaale, elamaks siin eluohtlikku ja kasinat sõdurmungaelu. Ent juba 1200. aastatest on teada süvakristlikke liivi sõdalasi, kes ka paganatest piinatuna oma usust ei loobunud. Ka mõõgavendade esimese ordumeistri rahvus pole teada.

Kokkuvõte. Eestlaste eliit saksastus

Nagu need mõned aspektid võiksid ilmestada, on ettekujutus sakslaste 13. sajandi Eesti vallutusest kõigest üks võimalikke tõlgendusi. Nii mõnedki selle olulised eeldused on vaid spekulatsioonid ja hulk reaalset ajalooallikate infot räägib sellele vastu.

Kahtlust pole selles, et 13. sajandi alguse erinevate Eesti ja Läti paganlike ja kristlike parteide vahelised sõjad muutsid siinset ühiskonda märgatavalt. Muutus poliitiline kaart, mitu uut paika said uute riigikeste pealinnadeks.

Seejuures elatustase paranes, kasvas eksport suure nõudlusega Saksa turule. Eesti rikkad ja mõjukad suhtlesid tihedalt oma partneritega Saksamaal, inimesi rändas sisse ja välja, loodi segaperesid. Seetõttu integreeruti vähemalt eliidi tasandil Kesk-Euroopaga ja ülemkihi (ka nt eesti ja läti ülikute vahelise suhtluse) keeleks sai saksa keel. Saksa keel kujunes sel ajal eliidi keeleks mitmel pool mujalgi, sh Skandinaavia linnades.

Siiski, veel 1380. aastatel kurtis üks sakslane, kelle paavst määras Saare- ja Läänemaale piiskopiks, et seal küll paljud ettevõtjad oskasid saksa keelt, ent rahvas (kellega piiskop pidanuks asju ajama, ilmselt ülemkiht) rääkis muud keelt.

***

Kahtlemata esines 13. sajandil sakslaste migratsiooni värskelt kristlikku Eestisse, saksa immigrandid osalesid ka siinsetes konfliktides ja mõned sakslased saavutasid mõjukaid ühiskondlikke positsioone.

Ent pole alust vaikimisi eeldada, et sakslased olid vallutajad. Samal ajal ja paljuski samamoodi rändasid sakslased mujale Põhja- ja Ida-Euroopasse kohaliku eliidi (ühe osa) juhtimisel ja huvides.

Nii võiks hüpoteesina arendada mõtet, et ka siin hilisemale saksakeelsele ülemkihile „sakstele” aluse pannud protsess oli ennekõike eesti-liivi-läti eliidi saksastumine. Seejuures võis määrav jõud olla Saksamaa turu ja raha ahvatlus. Analoogsed protsessid toimusid nt Pommeris ja Tšehhis.

Ka Eestis ja Lätis olid 13. sajandi alguse sõdades konfliktide algatajatena vastamisi enamasti erinevad eesti, liivi ja läti sõjapealikud. Nende sõdade tagamaid võikski otsida Eesti ja Läti tollasest poliitikast, mitte süüdistada väheseid esimesi saksa immigrante.

SAMAL TEEMAL

Ivar Leimus, Mati Nuut: „Müüt 700-aastasest orjapõlvest kuulub ajaloo prügikasti” (EPL, 23.9)

Lauri Vahtre: „700-aastane orjapõli ei ole müüt, vaid poolpoeetiline termin” (EPL, 24.9)

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Nov, 2020 10:21 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 21699
Asukoht: Viljandimaa
Tsiteeri:
Saksa vallutuse ettekujutus eeldaks, et mõnikümmend relvastatud immigranti vallutasid piirkondi, mille juhid liigutasid mitmetuhandelisi sõjavägesid. Ühegi teise tollase saksa migratsiooni sihtpiirkonna puhul pole arvatud, et sellised vähesed saksa sisserändajad olnuks vallutajad.
Kristjan pingutab siinkohal üle. Vallutus ja kolonisatsioon on ise asjad ning ise ta kirjeldab ka seda, kuidas vallutuses osalesid ristisõdijad, kes pärast hooaja lõppu jälle minema läksid.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Nov, 2020 10:35 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Aug, 2019 15:13
Postitusi: 446
Tekib kange soov küsida, kas artikkel on kirjutatud keel põses. Sellist "mõnikümmend relvastatud immigranti" taktikat rakendasid ju lääne suurrahvad veel mitmeid kordi, lihtsaim näide vast oleks hispaanlased asteekide kallal. Kohalike abi oli muidugi väga oluline, kuid siiski on mulle jäänud mulje, et uute asumaade peamise valitsevaklassi moodustasid ikkagi kolonistid ja nende järeltulijad, mitte pärismaalased.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Nov, 2020 10:42 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 21699
Asukoht: Viljandimaa
Kõrgklassi igal juhul jah. Aga konkista käigus tekkinud valdustes oli kasiikede klass ka täiesti olemas.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Nov, 2020 11:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Aug, 2019 15:13
Postitusi: 446
Ei vaidle vastu, vastutulelike kohalike kasutamine on väga vana traditsioon, mille kõrval on vast isegi Roomagi poisike. Sama kehtib ka Põhjala Ristisõdadega, ei tea et keegi oleks suutnud veel liivlaste vanemat Kaupot üldlevinud narratiivist muistse vabadusvõitluse kohta välja katkuda.

Sellest, et valitsejaks jäi orduriik annab ilmselt ikkagi mingit alust arvata, et nö jämedam ots jäi nende "väheste, vaesete ning omavahel tülis olevate immigrantide" kätte, kelle kõrval olid ka mingid "meie mehed", aga tundub väga kahtlane väita, et nad moodustasid põhimassi. Skyum-Nielsen väidab, et Taani kuninga vasallidest olevat olnud 80% Vestfaali sakslased, 18% taanlased ning ainult 2% eestlased. Tolle sama Liivimaa vanema riimkroonika väidetav autor Dietleb von Alnpeke nuriseb ka, nende taanlaste pärismaalaste vasallide üle ning väidetavalt ordumaadel sellist poliitikat ei harrastatud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Nov, 2020 13:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Dets, 2018 21:26
Postitusi: 1345
Kuidagi nagu veider käsitlus.
Saksa vallutajaid nimetatakse mingiteks suvalisteks migrantidest sõjameesteks. Samas teadaolevalt moodustasid siiski ordu vägede tuumiku raskerelvastuses rüütlid ning sellist rüütlile omast varustust sai endale lubada vaid jõukas aadlik.
Veel tekitab nende "sõjameeste" suvalise päritolu kirjelduses kahtlust see, et kõikide Liivimaa ja Eestimaa aadlike andmed koos suguvõsa ja päritoluga on sisse kantud rüütelkonna aadlimatriklisse, ning see ei olnud väga suvaline dokument kuhu võisid oma eelkäijateks luisata keda tahad.
Ning viimane asi, mis torkas artiklis vastuoluga silma oli väide, et eesti ülikud elasid veel linnustes, kui maa oli sisuliselt võõraste võimu all. Samas nii palju kui ma olen lugenud eesti linnuste ajaloost, siis linnuseid ei kasutatud alaliseks elamiseks (Kriku võib mind parandada). Ning minu teada ei ole ka ükski rüütlilinnus ega vasalllinnus tekkinud muinasaegse linnuse asukohale.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Nov, 2020 13:07 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 21699
Asukoht: Viljandimaa
AMvA kirjutas:
Samas nii palju kui ma olen lugenud eesti linnuste ajaloost, siis linnuseid ei kasutatud alaliseks elamiseks (Kriku võib mind parandada).
Oleneb linnusest. Lõhaveret näiteks kasutati.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Nov, 2020 13:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 05 Nov, 2005 22:47
Postitusi: 753
Asukoht: Rakvere, Kondivalu
Eeeee ... Kuidas siis selle valguses suhtuda Läti Henrikusse ja tema kroonikasse? Propaganda ja suurelt liialdatud?

_________________
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Nov, 2020 17:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Okt, 2015 12:59
Postitusi: 2133
Professor nagu ma olen, viskasin pilgu isiklikku raamatukokku, (mis küll olude sunnil on hajutatud maja elutoa ja magamistubade vahele seniks kuni meie professorite palgad küünivad ka sinnakanti et saaks soetada elamise kus on eraldi raamatukogu koos mugava lugemis- ja infotöökohaga (lisaks muidugi tavapärasele kabinetile)) ja haarasin sealt Chritopher Tyermani raamatu "Jumala sõda", Varrak, eesti keeles 2010, originaal aastast 2006. Seal terve eraldi peatükk "Rajamaa ristisõjad II: Läänemeri ja Põhjala", lk 602-633, algab sõnadega "Nad tuleb panna usku vastu võtma või ära pühkida" - see oli AD 1147 kui algas kampaania Elbe ja Oderi vahel asuvate paganlike slaavlaste (vendid) vastu, Liivimaa ristisõdu käsitsevad leheküljed 615-619, ümber ma seda kirjutama ei hakka, kuid hoolimata nappidest lehekülgedest on kirjeldatud piisava täpsusega kuidas taanlased ja ordu omavahel Eesti ära jagasid ja pidevalt kisklesid omakeskis.
Näiteks kasvõi selline vähetuntud fakt:
Tsiteeri:
Tulu suurendamise huvides hõivasid mõõgavennad aastail 1225-1227 taanlastele kuulunud Põhja-Eesti alad, sealhulgas Tallinna, mida nad 1222 sõlmitud jagamislepingut rikkudes hoidsid oma käes 1237 aastani. Selleks ajaks oli mõõgavendade omavoli pälvinud isegi paavstivõimu pahameele. Hoolimata oma edust või ka just sellepärast, olid rüütlid, kelle arv ei ületanud kunagi 120 meest, pälvinud teenitult matslike jõhkardite ja barbaarsete julmurite maine. Ordu esimese meistri mõrvas kirvega teine orduvend...jne.
Siinkohal tuletaks meelde et a) ratsarüütel tähendas tol ajal lahingus umbes sama mis tänapäeval tank. b) 1 rüütel tähendas lisaks ka tema otseses alluvuses olevaid sõjasulaseid ja teinekord suuremat väesalka.

EDIT: Mainitud raamatu tekstist ega viidetest (kokku 63 piirkonna kohta Elbest Karjalani) ma Läti Hendriku mainimist ei leidnud.
EDIT2: Taani lipu korjasid ka 5 taanlast kohalikult kõrtsikaklusest kaasa?

_________________
Nations whose nationalism is destroyed are subject to ruin.
Muammar al-Gaddafi


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Nov, 2020 22:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Veebr, 2010 23:57
Postitusi: 344
Mis värdsõna see "kristianiseerimissõda" veel on? Sõda kellegi Kristi anuse pärast? Ristisõda, rististisõda! :wall:

_________________
Kriku kirjutas:
Nagu mingitele amööbidele kirjutataks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 35 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt