Impiger kirjutas:Sinna ehitatud "kuhilad" (3 ja 4) on ilmsesti nõukaaegset päritolu. Nr 4 oli vististi kindlustatud vahitorn, üks minu töökaaslane teadis rääkida, et seal olevat olnud ka kuulipilduja üles seatud.
Need "kuhilad" on tegelikult laaskemoonaladude tuletõrjesüsteemi süvistatud veepaagid.
Paagid on betoonist.
Minul jäi küll mulje, et need ehitati samal ajal koos kogu muu kompleksiga.
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.
Et need kuhilad olid tegelikult maa-alused veehoidlad, selles ei pruugi olla kahtlust sellel, kes neid ise näinud on. Aga ehitatud on nad vististi hiljem kui PSM. Sest üks "kuhilatest" asub endise raudteetrassi peal, teine aga jääb nurkapidi Kadaka tee pikenduse peale (ma ei tea, kuidas seda klindil olnud teed EW ajal nimetati, ei pruukinud olla Kadaka tee). Pealgi ei saanud PSM aegsed tunnellaod valmis, nad jäid erinevates seisundites pooleli. Vaevalt, et siis veel mingi tuletõrje veehoidla peale mõeldi. Et ühe kuhila otsas olevat olnud nõukaajal kuulipilduja üles seatud, seda rääkis mulle üks töökaaslane. Kinnitada seda ma ei saa.
Võib olla, et need veehoidlad rajati nõukaajal. Punalaevastik pesitses seal ikkagi mitukümmend aastat ja nende rajatised (õigemini see, mis neist järgi jäänud) on ka üsna vana väljanägemisega. Aga kindel ma selles asjas muidugi ei ole. Kui kellelgi on paremat infot, võiks siin kirja panna.
Üks üsna samasugune maa-alune betoonist veehoidla oli ka Lasnamäe klindi veerel, mõnisada meetrit praegusest Katleri bussipeatusest linna poole. 1980-ndatel, kui Maarjamäele hakati ehitama suurt sõjakooli, see veehoidla lammutati ja selle kohale rajati puurkaev koos maa-aluse veehoidlaga, mis praegugi sealkohal alles. Oli vist ka mõeldud tuletõrje tarbeks.
See kaart pärineb Maa-ameti kaardikogust. Väga huvitavalt tehtud: ülestikku kihtidesse on paigutatud mitu ajaloolist kaarti. Topograafilised kaardid on ilmsesti väga täpsed. Vaata:
Impiger kirjutas:See kaart pärineb Maa-ameti kaardikogust. Väga huvitavalt tehtud: ülestikku kihtidesse on paigutatud mitu ajaloolist kaarti. Topograafilised kaardid on ilmsesti väga täpsed. Vaata:
Kas ei peaks üle vaatama Valdeki postist Pääskülla läinud trassi asukoha kaardil? Ajalooline kaart http://www.tarkvarastuudio.ee/tallinn_l ... -649_2.htm
näitab, et trass läks Hiiu tänavaga Ristudes juppjagu altpoolt Taara tänavat ja ületas Hiiu tänava "üks kaar allpool" - Lembitu ehk praeguse Lehola tänava all. Siis lähevad jooned paika: raudtee "säilinud" lõigud on Pääsküla poolt tulles Taara tänav Sõbrast Kruusani ning Aate tänav kogu oma pikkuses. Aate tänava lõpust läheb mõtteline otsejoon punkti Prii tänaval, kust edasi läheb raudtee juba praegust "sinist joont" mööda. Nii kaoks ka pööre Prii tänava kohal, mida ajalooline kaart http://www.tarkvarastuudio.ee/tallinn_l ... -4-199.htm
eriti ei toeta - väikesed kühmud ju on, aga üldiselt on ainsad pöörded enne ja pärast Valdeku tänavat (mis ainsana vanal kaardil juba olemas).
Mida arvatakse?
Kas ei peaks üle vaatama Valdeki postist Pääskülla läinud trassi asukoha kaardil?
Minu teada Valdeki postist läks kindlusraudtee Männiku (kindluse ajal Rätsepa) ladudeni. Pääskülla läks raudtee Liiva jaamast, kusjuures sellelt trassilt lähtus üks haru sellesama Valdeki post - Männiku raudtee poole. Ühinemiskoht oli kuskil tänapäeva Kraavi tänaval.
Selle kandi raudtee on üsna hästi näidatud Battali kaardil:
Pidasin silmas militaar.netis Google põhjale tehtud kaarti. Battali oma näib OK, kahtlusi on vaid viimases lõigus enne Liivat (sorry, nimetasin Liivast lõunas asuvat hargnemiskohta Valdeki postiks). Mõnel esimese vabariigi aegsel kaardil on näidatud, et raudtee läks "hipodroomi"(nüüdse staadioni?) põhjapoolse otsa juurest. See sätiks viimase lõigu paarsada meetrit põhja poole.
Maa-ameti ortofotot ja isegi Google Earthi vaadates on veel üks võimalus: üsna selgelt jälgitav joon läheb Aate tänava lõpust üle Prii tänava (veidi Kagu tänavast põhja pool ja jõuab välja Kagu - Võidu nurgale (õigemini mõni meeter põhja poole - joonele, kust Kagu tänav teispool Võidut jätkub. Kui edasi silmi uskuda, on Kagu tänava sihis teisel pool Männiku teed näha ka ilus kaar, mis üle ühe krundi raudteega ühineb. Oli mingi "hipodroom" äkki praegusest staadionist juppjagu lõuna pool?