Tere jälle üle mõne aja.
Alustuseks siit teemast üks suurtükiväge puudutav tsitaat kommentaariumist.
Ja kas te teate kes olin need kaks sinistest tunkedes mehaanikut? Need oli kaks endist Kaitseväe veeblit, kes töötasid eelnevalt suurtükiväes, kuid jäid kütuse varastamisega vahele ja said kinga. Kuna tegemist on aga ainukeste inimestega Eestis, kes nimetatud haubitsaid remontida oskavad, siis tegid tüübid firma ja Kaitsevägi maksab enda ridadest välja heidetud varastele kordades rohkem palka kui nad said tegevteenistuses olles. Kaitseministeeriumil on palju pakilisi probleeme- vaja rajad ja hooldada võidusammast, pidada igasugu konverentse jne. See, et Kaitseväe kaader jookseb madalate palkade tõttu laiali ei olegi justkui oluline. Kõige hullem on see, et antud juhtum annab selgelt eeskuju- röövi oma tööandjat ja saad vastu suurema palgaga ja mõnsama graafikuga töö.
Alustan sellest, et täna ei remondi suurtükiväe remondihallis sinistes tunkedes haubitsaid siiski mitte inimesed, kes on kv tagant varastamise pärast lahti lastud, vaid ikkagi üsna ausad töömehed Logistikakeskusest, kes on vastaval eesmärgil lähetatud Tapale. Neid varastamises jne süüdistada - selgelt liig.
Teine iva on mainitud varastamine, mida peaks õige pisut kommenteerima. Selle kohta on kohtulahendite registris vastav avalik otsus. Tõsi, et osutet` isikud on kuuldavasti võetud palgale firmasse Instigo. Nende ideeks on teadaolevalt tõepoolest hakata pakkuma kaitseväele eksklusiivset koolitus- ja remonditeenust, mida tehti enne kohtulahendi jõustumist. Kuidas see asi areneb ja kui suurt summat soovitakse haugata, ei tea veel keegi. Vastav firma aga peaks kuuluma EKTL-i ja sealtakudu on ilmselt otseliin ministeeriumi juhtkonna otsuste mõjutamiseks lobitööga. Pole siis väga imestada, et ilmuvad reformistlikud artiklid tsiviilsektori kaasamiseks. Eks firmadel veel halvad ajad ja vaja lihtsalt piruka juurde saada.
Pataljoniülema lõpulause seal artiklis on sulatõsi.
Haubitsate ja muu rasketehnikaga on kahjuks nii, et nad ei taha mitte kuidagi ette teatada, millal katki lähevad. See võib juhtuda halli ees platsil sügisel kell 10:00 laskevalmis-rännakusse kuivdrilli tehes (enne maastikule lubamist peavad ajateenijad tegema seda "võimlemist" kuni 20 h) või talvel -10C lumetormis keset lumelaant, kuhu pääseb heal juhul maasturiga, kell 01:00. Ja kogu patarei jääb sellepärast seisma. Meie oleme üldiselt selliselt asjale lähenenud, et meil on metsas kaasas vähemalt osa ajateenijatest remondirühmast (komplekteeritakse konkursi alusel kutseharidusega lukkseppadest ja remondimeestest), kes vastavalt vajadusele ajavad vastava häiresignaali peale telgis kargud alla ja tehnoabiauto tuurid üles. Kui vähegi võimalik, katsutakse sõltumata oludest kohapeal või vähemalt eemal tagalakeskuses tehnikale kohe elu sisse puhuda. Millal need firma remontnikud kord metsa jõuavad ja mis pappi nad selle eest veel küsivad - mõelge ise!
Muide ajateenijad on ise masinaid remontides ja hooldades hoidnud juba kokku meeletu raha. Tuleb vaid selekteerida hea tiim ja luua efektiivne sõjaväeliselt juhitud töökorraldus ning -tingimused. Samuti on meil väliköökide ajateenijad käinud abiks sööklas, kui nende üksus ei ole õppustel (st ka sööklas toidetavad on linnakus).
Firmad võtavad ikka remondi eest head tasu. Isegi siis, kui tehakse üks remondi "suurhange". Selle võidab meil siis X firma kuskil X kohas, kes... ülla-ülla - hakkab tänu kaugusele üksusest allhanget ostma peagi samadelt väeosade lähedal asuvatelt firmadelt, mis enne üldhanget väeosale teenust pakkusid. Lihtsalt kasseeritake aga vaheraha ja kaitseväe aasta remondiraha poole aastaga pm otsas. Raha kaitseväel niigi vähe.
Üldiselt on nii, et kõik CSS (LTT) taseme tööd peavad tegema vormikandjad ja nii on see üldiselt ka läänes.
Miski kauge regulaariseloomuga logistika, mis ei puutu mitte kuidagi üksustesse ega maastikutegevusse, tehakse jah tsivilistide poolt. Näiteks relvasüsteemi 4. taseme kapitaalhooldus (2 aasta tagant), mis võtab vähemalt päevotsa tööd ja kus tehnika võetakse pulkadeks ja pannakse tagasi kokku. 1., 2. ja 3. tase (sh õlivahetus) tehakse ikka üldiselt üksuses remontallüksuste laiguliste poolt. Vajadusel otse metsas kännu otsas lahingu vaheajal puhkealal.
Sakslased rääkisid, et neil on ka antud palju lihtsaid remondi- ja hooldetöid tsivilistidele. Pidi firmade lobitöö olema, et saaks riigi arvelt käivet tõsta ja armeed lõpuks lepingutega oma lõa otsas hoida. Suured rahad! Kui aga mindi araabia rindele, saatsid firmatöölised kogu tehnika hoolde- ja remonditöö ning lepingud pehmelt öeldes kukele. Neid ei kohusta demokraatlikus riigis mitte ükski seaduslik jõud vabatahtlikult oma eluga riskima. Töökaitse! Võetigi vastu otsus, et kriisipiirkonnas teevad tehnotööd ikkagi tegevteenistujatest vormikandjad ja anti neile vastavad eeldused.