...kaitseväereform...

[hillart]

Kui asendada 2 onu või täidi sisseostetava teenusega, ei tähenda see tingimata kokkuhoidu, eriti seal, kus konkurents puudub ja hätta jäävalt KV-lt küsitakse mis pähe tuleb.Küsimus on rohkem selles, kuidas korraldada tegevus nii ringi, et palgasaajate arv väheneb, aga sissostetavat teenust asemele ei tule. Vat see oleks põhiline kokkuhoiu koht, KV Nogija. Eelkõige mõttetuste, dubleerimise, üksteisele paberite tootmise lõpetamine.

Jaa-jaa, aga logistika valdkond ei saa see kohe kuidagi olla, mille arvelt päästikule vajutajate arvu tõsta tahetakse.

Kohe põhjendan.
Mul on praegu nimelt laual kuhi Saksa tehnika (igasugu aparaadid, mehhanismid, abirakised jne., jne.) käsitsemiseeskirju. Kõik, muideks, kuuluvad sõjaväelisele rauale, mis EKV varustuses-relvastuses on. Loen seal välja igasugu ilusaid asju, missuguseid olen näinud edukalt toimimas Saksamaal, kuid missugused ei tööta ja ei hakkagi tööle EKV-s. Missugune ulme EKV jaoks. Nimelt varustuse hooldus, säilitamine jne., jne. Nägin saksa pidevat tervet meeskonda pikalt, pidevalt ja pingeliselt sellselt toimetamas. Ja asjad seisid ladudes korras. Alati väljastati täies korras ja valmiduses riistu. Meil seda pole, s.t., et meeskonda toimetamas pole. Ja asjad ei seisagi korras. Ja väljastatakse just sellises seisus nagu need tõenäoliselt juba 5-10 aastat kusagil nurgas seisnud on. Põhjus lihtne - pole lihtsalt inimesi, et sellist hooldust, korrastamist jne. tagada.
Nii, et - mina küll sellest sektorist miskit kokku tõmmatavat kuidagi leida ei suuda. (s.t. selliselt, et asjad mitte veel sandimaks ei läheks)

[Gordon]

Mõttega muidugi nõus, aga vaat autorlust oma hingele ei võta mitte...

Pagan küll, parandasin ära. Vabandan asjaosaliste ees.

[Kapten Trumm]

Toetan Hillart'i "hüüatust" ja küsin, et kas areng on võimalik, kui oma vigasid ei tunnistata. Minu arust läheb täna meie riigis liiga palju auru enese õigustamise ja imetlemise peale.

Aamen selle peale

Ja kes tõstab pastakat, seda tuleb naeruvääristada, kottida, karjääripeetust tekitada jne. Sest peavool on vaikne mugavnemine ja iseendaga rahulolu.

Ka siin foorumis võib seda kohata. Ka siin teemas. Tüüpiliseks tunnuseks on probleemidele näitajate tembeldamine patoloogilisteks virisejateks.

Aga probleemide ignoreerimine ja asjade ilustamine on tavaline kultuur ka mujal peale kaitsevaldkonna. Näiteks mulle südamelähedases päästevaldkonnas on sama seis.

[mikks]

mikks kirjutas:

Tegelikult isegi öeldi, et raha kokku hoid pole peamine, et ei pruugigi odavam tulla, kuigi soomlased-sakslased mingit kokkuhoidu said. Peamiselt rõhuti sellele, et see toob parema mõõdetavuse, tagasiside, selguse.

Ja see on kõik? Mis selle selgusega peale hakatakse? Mõõdetakse ära, et "lauslollust" on 3 kg ja ongi JOKK ?
Ah jaa, antakse "tagasiside"... Huvitav kellele? Tädi Maalile? Et vaata tädi, sinu kui maksumaksja raha eest saadi nii ja nii mitu grammi lauslollust ja niipalju riigikaitset?

Võibolla ma selgitasin ebapiisavalt. Ma sain sellest aru umbes niimoodi: ühelt poolt seda, et meil on kaitseväes palgal 1100 tsivilisti, lisaks neile tegeleb veel üle 800 kaitseväelase igasuguste toetustegevuste ja logistikaga ning kõige lõpuks umbes 700 inimest staapides. Mulle tundub, et ministeeriumi arvates on seda kõike päris palju, et kulub päris palju raha ja inimesi, aga teisalt on äärmiselt ebaselge mida, kuidas ja mis kvaliteediga tulemit vastu saadakse. On küll tervel rida anekdoote, üksikjuhtumeid ja jutustusi, nt kasvõi seesama Kapten Trummi toodud lugu Hollandi autodest, aga konkreetset ja mõõdetavat pilti pole. Ja muuseas kui vastab tõele ka siin teemas mitme kasutaja poolt öeldu, et kaitsevägi ostab juba praegu 90% teenuseid sisse, siis seda enam tasub küsida, mida need 1100 tsivilisti, 800 logistikut ja 700 staapides töötajat teevad – mida eesti kaitsevõime nende käest saan.
Ma saan aru, et üks sisseostmise mõte on just see, et see lööks pilti klaarimaks: meil on leping, mina maksan sulle niipalju, sina teed niipalju. Vastutus, õigused ja kohustused on selgemad. Ja kui ka on probleeme, või nagu Kapten Trumm ütles „ka erafirma võib jalgu järel lohistada“, siis paistab ka see probleem selgemalt välja ja on lihtsam midagi ette võtta.
Muidugi ka terve rida muid põhjuseid: kulude kontroll, riskide maandamine (riskid lähevad erafirma kaela), terve hulk väikeseid, mõõdetamatuid ja võib-olla isegi tajumatuid lisakohustusi läheb teisele poolele, spetsialiseerumisest jne. tulevad võidud.

[Kapten Trumm]

Ma sain sellest aru umbes niimoodi: ühelt poolt seda, et meil on kaitseväes palgal 1100 tsivilisti, lisaks neile tegeleb veel üle 800 kaitseväelase igasuguste toetustegevuste ja logistikaga ning kõige lõpuks umbes 700 inimest staapides.

Ma palgateemas (alafoorum "Et juttu jätkuks") korra tõstsin pastakat, et kui meite armee on umbes veneaegse motolaskurdiviisi suurune, siis millest tuleb üle kümne korra suurem palgasaajate arv (tollal oli 14+ tuhande sõduri kohta paarsada palgasaajat). Ühtlasi sai seal kribatud, et mujal maaväed alla brigaadi suuruselt ei baseerugi (meil on täna ka kompanii suurusi baase).

Väike näide: värbamine. Eestis värbab neid väheseid värvatuid kokku kolm eri asutust. On olemas Kaitseressursside amet. On olemas Kaitseväe värbamiskeskus. Lisaks on olemas veel kaitseringkondade staabid, kes kah värbavad (õppekogunemisele). Miks?

Lisaks on veel territoriaalkaitse seisukohast tekkinud huvitav kaksikvõim - kaitseringkond ja Kaitseliidu malevad.

Kõik need igasugu tegevused vajavad ju inimesi, oma aastaeelarve, käsu jne tegemist on vaja staape. Ja nii ongi täna Eestis diviisisuuruse armee peale (ja rahuajal alla brigaadi suuruse) ca 30 staapi.

Seejuures ei saa väita, et neid vaja poleks. Suvalisest uksest sisseastudes käib vilgas arvuti klahvide klõbin ja väsinud näod tervitavad sisenejat.

Iga selline organ ju omab staapi, staabiülemat, miljonit osakonda, koristajatädi ja remondimeest.

Ehk siis küsimus pole mitte teenuste ostmises-mitteostmises (mille kohta reformistid isegi fakte ei valda), vaid dubleerimises ja killustatuses. Ehk edu pole mõõdetav sellega, mitu kokamutti cateringiga asendatakse (see ei too kokkuhoidu), vaid mitu kokamutti saaks lahti lasta ja 3000 meest ikka ära sööta. Selleks tuleb teha suurem söökla, suuremad pudrupajad ja peagi avastame isegi üllatuseks, et palgafond pudrukausi kohta vähenes üle 2 korra.

Ja mingi müütilise "ülevaate" nimel olemasolevas tegevusmudelis kampaania korras teenust ostes mingit loodetud kokkuhoidu ei teki. Ebaselgus tuleb aga sellest, et inimesed istuvad oma kesklinna kabinettides ega viitsi/saa käia kohapeal. Ja sedasi imetaksegi pastakast välja "reforme", mis lisaväärtust ei loo.

[hummel]

Tere jälle üle mõne aja.
Alustuseks siit teemast üks suurtükiväge puudutav tsitaat kommentaariumist.

Ja kas te teate kes olin need kaks sinistest tunkedes mehaanikut? Need oli kaks endist Kaitseväe veeblit, kes töötasid eelnevalt suurtükiväes, kuid jäid kütuse varastamisega vahele ja said kinga. Kuna tegemist on aga ainukeste inimestega Eestis, kes nimetatud haubitsaid remontida oskavad, siis tegid tüübid firma ja Kaitsevägi maksab enda ridadest välja heidetud varastele kordades rohkem palka kui nad said tegevteenistuses olles. Kaitseministeeriumil on palju pakilisi probleeme- vaja rajad ja hooldada võidusammast, pidada igasugu konverentse jne. See, et Kaitseväe kaader jookseb madalate palkade tõttu laiali ei olegi justkui oluline. Kõige hullem on see, et antud juhtum annab selgelt eeskuju- röövi oma tööandjat ja saad vastu suurema palgaga ja mõnsama graafikuga töö.

Alustan sellest, et täna ei remondi suurtükiväe remondihallis sinistes tunkedes haubitsaid siiski mitte inimesed, kes on kv tagant varastamise pärast lahti lastud, vaid ikkagi üsna ausad töömehed Logistikakeskusest, kes on vastaval eesmärgil lähetatud Tapale. Neid varastamises jne süüdistada - selgelt liig.
Teine iva on mainitud varastamine, mida peaks õige pisut kommenteerima. Selle kohta on kohtulahendite registris vastav avalik otsus. Tõsi, et osutet` isikud on kuuldavasti võetud palgale firmasse Instigo. Nende ideeks on teadaolevalt tõepoolest hakata pakkuma kaitseväele eksklusiivset koolitus- ja remonditeenust, mida tehti enne kohtulahendi jõustumist. Kuidas see asi areneb ja kui suurt summat soovitakse haugata, ei tea veel keegi. Vastav firma aga peaks kuuluma EKTL-i ja sealtakudu on ilmselt otseliin ministeeriumi juhtkonna otsuste mõjutamiseks lobitööga. Pole siis väga imestada, et ilmuvad reformistlikud artiklid tsiviilsektori kaasamiseks. Eks firmadel veel halvad ajad ja vaja lihtsalt piruka juurde saada.

Pataljoniülema lõpulause seal artiklis on sulatõsi.
Haubitsate ja muu rasketehnikaga on kahjuks nii, et nad ei taha mitte kuidagi ette teatada, millal katki lähevad. See võib juhtuda halli ees platsil sügisel kell 10:00 laskevalmis-rännakusse kuivdrilli tehes (enne maastikule lubamist peavad ajateenijad tegema seda "võimlemist" kuni 20 h) või talvel -10C lumetormis keset lumelaant, kuhu pääseb heal juhul maasturiga, kell 01:00. Ja kogu patarei jääb sellepärast seisma. Meie oleme üldiselt selliselt asjale lähenenud, et meil on metsas kaasas vähemalt osa ajateenijatest remondirühmast (komplekteeritakse konkursi alusel kutseharidusega lukkseppadest ja remondimeestest), kes vastavalt vajadusele ajavad vastava häiresignaali peale telgis kargud alla ja tehnoabiauto tuurid üles. Kui vähegi võimalik, katsutakse sõltumata oludest kohapeal või vähemalt eemal tagalakeskuses tehnikale kohe elu sisse puhuda. Millal need firma remontnikud kord metsa jõuavad ja mis pappi nad selle eest veel küsivad - mõelge ise!
Muide ajateenijad on ise masinaid remontides ja hooldades hoidnud juba kokku meeletu raha. Tuleb vaid selekteerida hea tiim ja luua efektiivne sõjaväeliselt juhitud töökorraldus ning -tingimused. Samuti on meil väliköökide ajateenijad käinud abiks sööklas, kui nende üksus ei ole õppustel (st ka sööklas toidetavad on linnakus).
Firmad võtavad ikka remondi eest head tasu. Isegi siis, kui tehakse üks remondi "suurhange". Selle võidab meil siis X firma kuskil X kohas, kes... ülla-ülla - hakkab tänu kaugusele üksusest allhanget ostma peagi samadelt väeosade lähedal asuvatelt firmadelt, mis enne üldhanget väeosale teenust pakkusid. Lihtsalt kasseeritake aga vaheraha ja kaitseväe aasta remondiraha poole aastaga pm otsas. Raha kaitseväel niigi vähe.

Üldiselt on nii, et kõik CSS (LTT) taseme tööd peavad tegema vormikandjad ja nii on see üldiselt ka läänes.
Miski kauge regulaariseloomuga logistika, mis ei puutu mitte kuidagi üksustesse ega maastikutegevusse, tehakse jah tsivilistide poolt. Näiteks relvasüsteemi 4. taseme kapitaalhooldus (2 aasta tagant), mis võtab vähemalt päevotsa tööd ja kus tehnika võetakse pulkadeks ja pannakse tagasi kokku. 1., 2. ja 3. tase (sh õlivahetus) tehakse ikka üldiselt üksuses remontallüksuste laiguliste poolt. Vajadusel otse metsas kännu otsas lahingu vaheajal puhkealal.

Sakslased rääkisid, et neil on ka antud palju lihtsaid remondi- ja hooldetöid tsivilistidele. Pidi firmade lobitöö olema, et saaks riigi arvelt käivet tõsta ja armeed lõpuks lepingutega oma lõa otsas hoida. Suured rahad! Kui aga mindi araabia rindele, saatsid firmatöölised kogu tehnika hoolde- ja remonditöö ning lepingud pehmelt öeldes kukele. Neid ei kohusta demokraatlikus riigis mitte ükski seaduslik jõud vabatahtlikult oma eluga riskima. Töökaitse! Võetigi vastu otsus, et kriisipiirkonnas teevad tehnotööd ikkagi tegevteenistujatest vormikandjad ja anti neile vastavad eeldused.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ma palgateemas (alafoorum "Et juttu jätkuks") korra tõstsin pastakat, et kui meite armee on umbes veneaegse motolaskurdiviisi suurune, siis millest tuleb üle kümne korra suurem palgasaajate arv (tollal oli 14+ tuhande sõduri kohta paarsada palgasaajat). Ühtlasi sai seal kribatud, et mujal maaväed alla brigaadi suuruselt ei baseerugi (meil on täna ka kompanii suurusi baase).

Väike näide: värbamine. Eestis värbab neid väheseid värvatuid kokku kolm eri asutust. On olemas Kaitseressursside amet. On olemas Kaitseväe värbamiskeskus. Lisaks on olemas veel kaitseringkondade staabid, kes kah värbavad (õppekogunemisele). Miks?

Lisaks on veel territoriaalkaitse seisukohast tekkinud huvitav kaksikvõim - kaitseringkond ja Kaitseliidu malevad.

Kõik need igasugu tegevused vajavad ju inimesi, oma aastaeelarve, käsu jne tegemist on vaja staape. Ja nii ongi täna Eestis diviisisuuruse armee peale (ja rahuajal alla brigaadi suuruse) ca 30 staapi.

Head näited oled välja toonud, Trumm

Aga pääle nende näidete on meil veel mõttetu dublaaž lülides KaMin-Peastaap ja Peastaap-Maaväe staap...

Väike parandus siinkohal: kaitseministri viimane kiri vastutusala ümberkorraldamist vajavatest küsedest rääkis mitte 30-st, vaid enam kui 40-st staabist

Riigikaitsereformi aeg (ja vajadus) on tõsiselt käes ja eeldatavasti saame me seda siin foorumis (mõnuga) juba järgm. aastal tüdimuseni kommida

[hummel]

Mis puutub staabipersonali vähendamisse, siis selle poolt olen kindlasti. Olen kirjutanud juba mitu korda, et KRK/Br ekvivalendi staape (5) on meie RA kääbusarmee mõistes eluterveks toimimiseks selgelt liiga palju. Iga selline staap on ikka vähemasti oma 30 ametikohta ja lisaks vastav tagalakeskus vist samapalju. Kaitseväes on tunduvalt rohkem kpt/v-vbl, kui ltn/vbl ametikohti ja lisaks on isegi mjr ametikohti rohkem, kui ltn omi. Tagajärjeks on staabid peagi täis minimaalse (1-2 a) RÜ kogemusega rivi-vanemohvitsere. Ja nii edasi. 30 staabiinimese aasta palgakulu on u 300-500 tuh EUR.

Samuti saaks osa KL uhkeid üldreservi koolitamise ülesandeid tõsta rahulikult KV peale ja sellega vähendada sealsete staapide rahvaarvu. Sama vastutusastmega tööd, mis KL-is teeb v-vbl (instruktor) ametikoht, peaks KV-s ära tegema vbl (RV) ametikoht. Kusjuures KV väljaõppesüsteemi efektiivsus on seejuures 2x kõrgem.
Vabatahtlike baasil KL maleva mil-tegevuse reaalne lagi on nii Eestis (ja vähemalt järgnevad 10 a), Soomes, kui Taanis üksik jalaväekompanii. Eeskätt küsimus taktikalise know-how ja materiaaltehnilise baasi ebapiisavuses ning personali kaasatavuse ebaühtluses.
Seega suureneks osade KL staapide ametikohtade/ülesannete KV-le ületõstmisega efektiivsus ja ühtaegu kuigipalju väheneks personalikulu.

Lisaks toimib iga üksus/asutus hoolimata hangete ja muude rahaasjade usinale tsentraliseerimisele teenistuslikult praktiliselt iseseisva hertsogiriigina, kus tekitatakse ja diferentseeritakse auastmega mitmeid ametikohti vastavalt konkreetsetele inimestele, mitte militaartraditsioonilisest süsteemist tulenevatele vajadusele. Ühes üksuses näit pataljonitehnik kpt, teises v-vbl; ühes üksuses on kompaniitehnik v-vbl, teises v-srs. Kohused ja vastutus on aga enam-vähem samad. Ühtne standard on tavaliselt vaid konkreetse allüksuse-üksuse-koondise ülema ametikohtadega.
Ilmselt puudub KV personaliosakondades vastav militaarkompetents, et hinnata ja ühtlustada ametikohtade nõudeid ja otsustada, mis auaste peab mis ametikohal olema ja palju keda RA/SA tüüpallüksuses/-sektsioonis on üldse vaja. Võin eksida, aga minuteada pole olemas isegi kv standardametijuhendeid (määrustikust ametikohused kaotati üldse!) põhiametikohtadele. See standardiseerimine pole lihtne ülesanne ja segaduse likvideerimine võib olla algul paljudele päris valus, kuid tundub, et sellega saaks säästa teatud hulga personalikuludest...

[oleeg]

mikks kirjutas:

Võibolla ma selgitasin ebapiisavalt. Ma sain sellest aru umbes niimoodi: ...
...
Mulle tundub, et ministeeriumi arvates on seda kõike päris palju, et kulub päris palju raha ja inimesi, aga teisalt on äärmiselt ebaselge mida, kuidas ja mis kvaliteediga tulemit vastu saadakse.
...
Ma saan aru, et üks sisseostmise mõte on just see, et see lööks pilti klaarimaks: meil on leping, mina maksan sulle niipalju, sina teed niipalju. Vastutus, õigused ja kohustused on selgemad.

Aitüma, et võtsid veelkord selgitada!

Viisakusest peaksin samaga vastama, ehkki ei tahaks korrata paljudele ilmselgeid asju.
Olen nõus ülalesitatud tsitaadiga, et vastutus jne jne on erafirma kasutamisel selgemad. AGA. Esitatud võrrand (mis peaks justkui kajastama reaalsust) on lihtsustatud ega kajasta riigikaitsega seotud iseärasusi. //Siinkohal mitmed lugejad kindlasti muigavad aga mind see ei häiri - nende probleem!//
Esiteks on "võrrand" väljarebitud kontekstist ega ole ajas ja ruumis rakendatav.

Näide. Keegi tellib riigikaitsele erafirmast 2 kilo MÕISTUST. Hind on teada, tarneaeg sobib ja kvaliteedis pole kahtlusi. Sõlmitakse leping ja kõik on OK. Aeg hakkab tiksuma ja tellimust täidetakse. Mõni aeg hiljem muudab tellimuse esitanud isik oma soovi. Tarneaeg sama, kvaliteedinõuded on pisut karmimad ja kogus tunduvalt suurem. Mis aga kõige olulisem - sama hinnaga mis esialgne tellimus. Ning veel üks detail: kaup peaks olema pikkitriibuline ning kompaktne...
Kas erafirma nõustub sellega?

KAHTLEN. Sügavalt.
Võib oletada, et erafirma keeldub koostööst või suudab suurema summa välja pressida, edaspidi aga väldib sellist koostööpartnerit.

Milles on siis probleem? Tellinud persoonis või selles, mida ta tellis?
Või äkki hoopis tellimuse täitjas? Loomulikult täitjas!!! (Vanasti oleks kohe selle eest "rahvavaenlaseks" kuulutatud)

Muidugi ka terve rida muid põhjuseid: kulude kontroll, riskide maandamine (riskid lähevad erafirma kaela), terve hulk väikeseid, mõõdetamatuid ja võib-olla isegi tajumatuid lisakohustusi läheb teisele poolele, spetsialiseerumisest jne. tulevad võidud.

Kontroll ja maandamine ? Kas tänane EKV on väljaspool tsiviilkontrolli tegevuspiire? Vabandust, kuid ma tõesti ei tea...
Kuidas saab tellida tsiviilsektorist midagi, mis on nii väike - mõõdetamatu - tajumatu?
Mis puudutab aga spetsialiseerumist ja sellest tulenevat majanduslikku kasu, siis no ma ei tea...

Vahest kutsuks kokku veel mõne komisjoni, kuhu kõik aastatega vaikselt sumbub?

Vastust kirjutades olen raisanud hea mitu meetrit aega, kustutanud 3 mustandit ja avanud-sulgenud konjakipudeli. Ei ole see nii lihtne. Õigem oleks ministrihärraga maha istuda ja näost näkku rääkida aga nii... ei ole sobilik ega ka eetiline.

terv
o

[oleeg]

hummel kirjutas

Mis puutub staabipersonali vähendamisse, siis selle poolt olen kindlasti.

Kuule hummel! Mine teeni mõnes staabis paar-kolm aastat, siis saad ise ka aru - mida Sa kirjutad!
Sa näed tagajärgi aga põhjusi ei märka!

terv
o

[hummel]

Ei mõelnud seda, et vähendame x staabisektsiooni inimesi 5-lt 4-le, vaid suuri staape endid 5-lt 4-le. Ühele staabile lihtsalt allub rohkem reaalseid üksusi.
Tuleb tunnistada, et pisut staabikogemust on muidu ka endal.

[Viiskümmend]

Kaitsevägi ei jagune "võitlejateks" ja "mingiteks logistikuteks" vaid see on loogiline ja terviklik süsteem. Enne hinnangute andmist ja neile lahenduste pakkumist oleks viisakas kaitseväe toimimine kasvõi pealiskaudselt selgeks teha. Võrrelda Kaitseväe logistikat, mis on jagatud 4 liini ja 4 taseme vahel, erasektori logistikaga, kus midagi vastavat ei ole, on väga-väga eksitav.
Kas sa kujutaksid ette Eesti sõdureid Afganistanis ilma tagalatoetuseta? Või kas sa arvad, et väeüksuse punktist A punkti B viimine ei ole logistika?

Mida teevad 250 inimest kaitseministeeriumis, nad ju ei võitle ega isegi ei toeta midagi? Kui kõik need inimesed juhivad, suurendavad, arendavad, parendavad.... 5 päeva nädalas ning juba 20 aastat jutti siis kuidas see tulemus endiselt nii "läbipaistmatu, ebaefektiivne, mõõtmatu ja kehva kvaliteediga" on?

[oleeg]

Kas sa kujutaksid ette Eesti sõdureid Afganistanis ilma tagalatoetuseta?

Isand Viiskümmend! Kas Sa kahtled, et nad ei kujuta seda ette? Kõige kurvem on asjaolu, et kujutavadki ...
Selles on osaliselt süüdi loomulikult kesine teavitus, kuid see on osaliselt meeste elu ja tervise huvides.
Tegelikult on hämmastav, kuivõrd vähe ühiskonnas teatakse riigikaitsest tervikuna, saati siis veel sellistest detailidest!

terv
o

[Gordon]

Ma saan aru, et üks sisseostmise mõte on just see, et see lööks pilti klaarimaks: meil on leping, mina maksan sulle niipalju, sina teed niipalju. Vastutus, õigused ja kohustused on selgemad.

Mis paganama pilti on siin vaja erasektorit kaasates klaarimaks lüüa? See on sul ikka läbi väga suurte lillede öeldud.
Mina näen siin pigem seda, et keegi (keskastme- ja tippjuhid ???)ei saa oma ülesannetega hakkama. Seda ei julge aga tunnistada (neetud edu kohustus, mis kõrgemale tasemele jõudes kasvab mühinal, nullides eetika) ja tõmmatakse kattesuitsuks järjekordne reform käima.

Ma ei saa ka aru, miks ei võiks rohkem ajateenijaid toetavate tegevuste juures kasutada. Nagu siin oli Hummeli kirjeldus remondiüksusest ja köögis abiks käivatest väliköögi meeskondadest. See peaks ju 3-poolselt kasulik olema: rahaline kokkuhoid tööjõu kuludelt, ajateenijad saavad omal alal praktikat (paremini välja õpetatud ametikoht) ja see sama praktika peaks noormehele peale teenistust tsiviilis ka kasuks tulema. Aga see kõik saab toimuda pädeva juhtimise all, tundub, et teinekord jääbki asi selle taha.

Teenisin 92-93 aega SORis. Perimeetri (sh.pääslad) ja arestikambri valve oli valvekompanii vastutada, majanduskompaniist olid autojuhid, kokad, remondimehed (jooksev remont, aeg-ajalt käisid ka patrullis). Polnud siis mingit teenuse sisseostmist.

Kui kangesti reformiga sügeleb, siis peaks ikka korralikult järele mõtlema. Ma ise arvan (väita ei julge, kuna pole kuigi pädev teemas), et see "püha tõde" võiks olla mingi "miksitud" variant. Aga kindlaks eelduseks peab olema toimimine nii RA kui SA, ma pakun, et reaalse lahingtegevuse ajal langeb LTT-le ikka tunduvalt suurem koormus, kui rahuajal.

[ivanorav]

Ivan jääb ikkagi enda juurde, Jorma Ollilat oleks kaiseväele vaja!
Ei saa ja seadus ei luba, on ainult üks blää-blää-blää !
Kui on vaja, tehakse seadus ümber, aga se seadus ongi tekitanud selle ringkaitse!
Asi on muus kui kaitseväe arendamine, sama teed on minemas lastekaitse, loomakaitse, looduskaitse jne..jne, köik üritavad töestada, miks just neile peab olema see köige suurem tükk riigipirukast!