Eesti Omakaitse.

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Selge (eelmise kohta).

Kauni kevadhommiku lugemiseks veidi seda, kuidas Tulnola Omakaitse raames ajaloolist materjali kogus. Ei mäleta, kas see osa on trükis ilmunud.

*

"Omavalitsuse ühe direktooriumi, Sisedirektooriumi, koosseisus teotses Tallinnas Pagari tn nr 1 Omakaitse Peavalitsus, mis juhtis Omakaitse ja Politsei tegevust ja varustamist.

Tallinnas sain varsti teada, et Omakaitse Peavalitsuse koosseisus tegeleb sõjalooliste küsimustega eri asutus ja ma ilmusin peavalitsuse ülema kolonel Johannes Soodla~(peatselt tuli tema asemele kolonel A. Sinka) jutule informatsiooni saama. Ilma pikemata selgus, et koosseisudes on ette nähtud ajaloo jaoskond (juhataja, abi ja kantselei-jõud). Ma olevat ainuke kandidaat jaoskonna juhataja ametile, milline ettepanek mulle samas tehti. Nii asusingi ajaloojaoskonna juhataja ametisse, saades
peavalitsuse ülema abilt kolonel Jaan Maidelt üldjuhise: töötada oma äranägemise järgi nende kogemustega, mis olen omandanud pikaaegsel töötamisel Vabadussõja Ajaloo Komitees. Minu abiks määrati leitnant Mihail Veski, masinakirjutajaks proua Soodla (rindelviibiva leitnant Soodla abikaasa). Endastmõistetavalt lähtusin oma ülesannetele Eesti rahvusliku sõjanduse seisukohalt. See tähendab, et pidasin vajaliseks hakata koguma niihästi dokumentaalsetes kui esemelist materjali esmajärjekorras Omakaitse tegevusest metsavendade ajastust kuni jooksva ajani ja edasi~--- eestlastest üksuste tegevusest niihästi Nõukogude Liidu punaarmee kui ka Saksa sõjaväe koosseisus. Ka eesti vabatahtlikkude tegevus Soome sõjaväes kuulus käsitlemisele. [---]

Oma ametisse astudes oli mul enda kaasavaraks nahkse portfelli täis dokumente ja vist ligi 100 numbrist koosnev ajalehtede köide, mis olin kogunud sõjavangis viibides. Need panin paigale ja sukeldusin lisamaterjalide jahile. Omakaitse peavalitsuse ülema abi kolonel J. Maide ettekirjutuse ja juhiste kohaselt määrati igas Omakaitse malevas tööle inimene, kes asus oma maleva ajalugu uurima ja kirja panema. 1944. a. alguseks oli kõigist malevast käes põhjalikud ülevaated vastava maleva sündimisest ja tegevusest. Nende ülevaadete alusel Omakaitse saamise- ja operatiivloo koostamise võttis oma eriülesandeks kolonel J. Maide. Eraldi osana lisandus sinna minu koostatud Omakaitse Peavalitsuse kroonika. Sama jahiteekond viis mind ühendusse Riigi Statistika Keskbürooga, kellega sain kokkuleppe, mille kohaselt tema oma aparaadi abil hakkas minu väljatöötatud vormi järgi pidama erikartoteeki lahinguis langenud, teadmata kadunud ja väeosades surnud eestlaste kohta. Ise pidasin samaliigilist lisakartoteeki ajalehtedes hulgaliselt ilmuvate surmakuulutuste järgi. Eesti Rahva Ühisabi vastava erikeskuse kaudu hakkasin saama teateid Venemaal viibivate eesti soost sõjameeste kohta, niisama ka venelaste poolt 1940.-1941. a. hukatud ja vangistatud Eesti
sõjameeste kohta.

Et saada legaalset võimalust külastada ajaloomaterjalide kogumiseks rindel asetsevaid eestlaste pataljone, seks andis Eesti vägede kindralinspektor kolonel J. Soodla mulle ettekirjutuse olla Eesti Omavalitsuse side-ohvitseriks Eesti Leegioni sakslastest värbamiskomisjonis. Nimetatud komisjoniga sõitsin läbi kõik garnisonid, kus paiknes eestlastest pataljone. Nii sõitsin 1943. aasta algusest kuni 1944. a. alguseni läbi Narvas, Jõhvis, Kundas, Tartus, Pihkvas ja Oudovas paiknevad eestlaste üksused. Edasi käisin samal ajavahemikul läbi eesrinde osad Peterhofi, Leningradi all, Oudova ja Novgorodi vahemail, Pihkva, Dno, Ostrovi, Neveli ja Veliikije Luki ümbruses. Iga sõidu järeldusel võisin oma töötoas kapi riiulile lisada mõnikümmend dokumenti. Neile lisandus kas otsekohe kättesaadud või mõne aja pärast mulle kätte toimetatud üksikute ohvitseride ja sõdurite mälestusi. Iseäranis põhjalik ja lisaderohke oli kapten H. Riipalu kirjutatud ülevaade tema pataljoni tegevusest. Selles oli antud ammendavad vastused kõigile
küsimustele, mis leidusid minult antud töö kavas.

Nõukogude lennukitelt Eestisse pillutud lendlehtedest sain arhiivi jaoks igaühest vähemalt ühe eksemplari. Samuti läks mul korda koondada arhiivi palju muid trükiseid, niihästi venepoolseid kui saksapoolseid propaganda bro\v{s}üüre Eestit puudutava sisuga, muuseas mõned salajased bro\v{s}üürid Saksa rahvussotsialistliku partei juhistega eesti rahvaga suhtlemise küsimusis. Neis salajasis juhistes anti konkreetseid näpunäiteid Eestis teotsevaile Saksa funktsionääridele, kuidas nad küll peavad Eesti iseseisvuse mittetunnustamise positsioonilt arvustama Eesti
iseseisvusaegset poliitikat ``Eesti oma juhtide eksitegevuse rägastiku paljastamisega'', kuid ei pea venelaste kombel toorest mõnitamist avaldama Eesti omariikluse aadressil. Nad pidid kasvatuslike meetoditega ette valmistama eesti rahvast oma riiklikku meelsust järk-järgult koolutama \textbf{endise} omariikluse rööbastele, et neid mööda suunata saksastamise suunas.

Ühe arhiivimaterjalide lao avastasin Lasnamäe serval mingis vanakraami laos. Sinna oli kuhjatud mitu autokoormat raamatuid ja arhivaale, mis venelased keelatud kirjandusena olid kõrvaldanud avalikest raamatukogudest ja vangistatute korteritest ja mida nüüd sakslased müüsid utiilina kiloviisi. Tühiste pennide eest ostetud paari mootorratta-korvi täie materjalide hulgast jäi eriti meelde kolonel G. Leetsi isikliku arhiivi ja raamatukogu osi.

Aegapidi kogunes minu töötuppa mitu kapitäit arhivaale, sest pääle rindelt ja mujalt kogutud operatiiv- kirjavahetuse võtsin vastu ka Omakaitse Peavalitsuse osakondade lõpetatud kirjavahetuse-toimikuid, mille sisuline kuuluvus suundus tulevikus Eesti Sõjaarhiivi poole.

Oma otseste ülesannete kõrval tuli mul tihti osa võtta arhiivialastest nõupidamisist Riigi Keskarhiivi direktori dr phil A. Soom'e juures, kel puudus sõjanduse eriküsimustes koduselt tundev osakonnajuhataja. Sääl Toompeal leidsin pääliskaudsel vaatlusel, et kunagi minu korraldatud Vabadussõja arhiivist olid venelased Moskvasse ära viinud ainult välispoliitilisi küsimusi sisaldavaid toimikuid Sõjaministeeriumi, Välisministeeriumi ja Ülemjuhataja Staabi kirjakogudest. Haridusdirektori prof dr J. Vasara algatusel ellu kutsutud Aktuaalse Ajaloo Selts püüdis päästa kõiki, ka mittesõjalise sisuga, ajalooallikaid. 1944. a. kevadel ärapeetud seltsi üldkoosolekul täiendati seltsi juhatust prof dr J. Uluotsa välispoliitilisis ja kolonelleitnant H. Stokkebi ja mind sõjalisis küsimusis juhatuseliikmeteks valimisega. Minu poolt esitatud sõjaöiste küsimuste kava ja töömeetod arhiivi loomise alal tunnistati eeskujulikuks. [---]

20. septembril lõpetas Omakaitse Peavalitsus oma tegevuse Tallinnas ja evakueerus 22. septembri hommikul Pärnu suunas. Ma loobusin kaasa minemast, mispärast mind vabastati ametlikult ametist ja makseti isegi kuupalk ette. [---]

See oli vist 1945. a. veebruarikuu alguses, kui mind pärast ühte järjekordset käiku Pikal tänaval ei paigutatud senisesse vangituppa, vaid viidi vangla uue osakonna ühte ühemehe-tuppa koos A. Viilipiga. Sellesse kongi jäime kahekesi kuni juuni kuuni, mil mind tribunali ette viidi. Sääl kongis külastas meid vanglaülema saatel paaril korral siseministri abi polkovnik Kisseljov ja palus meid, Hengo Janovit\v{s}i ja Artur Jakovit\v{s}i, teha mõningaid tõlketöid. Meie kongi toodi laud, kirjutuspaberit, sulepääd, tinti ja suur kogu ajalehti ``Revalsche Zeitung'' ja ``Eesti Sõna''. Mul tuli ``Revalsche Zeitungist'' tõlkida vene keelde A. Hitleri kõnesid ja Viilipil~--- ``Eesti Sõnast'' dr. H. Mäe kõnesid. Pärastpoole toodi maakondade Omakaitse malevate ajalugusid vene keelde tõlkimiseks. Need olid samad ajalood, mis Omakaitse Peavalitsuses koondusid kolonel J. maide kätte üldise ülevaate koostamiseks. Kolonel Maide oli nad pakkinud suurde kohvrisse, vedanud Matsalu lahes paati, millega koos Viilipiga kavatsesid Rootsi sõita. Paat aga oli Matsalu lahes ümber läinud, põgenikud olid ligunenud paar tundi külmas vees, jäänud kopsupõletikku ja läinud kuhugi Läänemaa tallu endid ravima. Säält olid nad vangistatud oktoobri alguses, mispuhul ka ajaloomaterjalid sattusid venelaste kätte."

Kena päeva :-) .
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Re: Eesti Omakaitse.

Postitus Postitas Arensburger »

Arensburger kirjutas:Praegu pole lihtsalt aega, aga kui aega saan tuhnin failides ja midagi saab vist üles ka riputada.
Nüüd üritasin midagi kunagi kogutud materjalidest kokku panna.
Omakaitse massiline ja spontaanne organiseerumine 1941 suvel oli täielikult eestlaste oma initsiatiiv. Omakaitselastena mindi andma oma panust Eesti vabastamisele venelastest 1941. aasta suvesõjas. Näiteks 1. augustiks 1941 oli Omakaitses registreeritud liikmeid 14252, kuid kuu aega hiljem juba 24941. Suvesõjas olid omakaitse üksused osalised 426 suuremas või väiksemas lahingus või relvakokkupõrkes, milles kanti kaotusi 151 langenu või teadmata kadunuks jäänu näol. Peale Eesti vabastamislahinguid tegi omakaitse 1941.a. 5033 erineva ulatusega reidi, mille käigus võeti vangi umbes 26500 ennast varjavat isikut – enamuses metsadesse peitunud Nõukogude sõdurite näol. 1. detsembriks 1941 oli Eesti Omakaitse ridades 40599 meest, mõnedel andmetel isegi 42803 meest. Veebruariks 1942 oli Omakaitse relvakokkupõrgetes vaenlasega Eesti territooriumil kandnud kaotusi 498 langenut ja 483 haavatut. 1942. aasta jooksul tegi Omakaitse 1981 erineva ulatusega reidi.
1941/42 aastavahetuse paiku Eesti Omakaitse reformiti. Loodi palgaline Omakaitse. Samuti regulaarsõjaväeosadele sarnanev “kasarmeeritud Omakaitse”, mille koosseisus augustiks 1942 oli 2 pataljoni, 27 üksikkompaniid ja 16 üksikrühma.
Detsembris 1942 asuti ümber korraldama kasarmeeritud Omakaitse üksusi. Väiksemad üksused koondati seitsmeks Kaitsepataljoniks, millised said numbrid 287-293. Veebruaris 1943 saadeti pataljonid 291 ja 292 laiali ning nende pataljonide mehed anti täienduseks Venemaal tõsiseid kaotusi kandnud ja tagasi kodumaale toodud Politseipataljonidele nr. 29-33. Antud politseipataljonisid tagasi Venemaale ei saadetud ja nad hakkasid Eestis täitma Omakaitse Kaitsepataljonidega sarnaseid ülesandeid.
1.detsembriks 1943 oli Omakaitse ridades 37132 meest. Peatselt vähendas seda numbrit 1944.a. algul läbi viidud mobilisatsioon.
1944.a. suviste kaitselahingute ajal formeeriti Omakaitse liikmetest 9-10 Omakaitse Lahingpataljoni, millised koondati 4 Omakaitse Lahingrügementi. Pataljoni suuruseks määrati 1000 meest. Ohvitserkond oli riietatud Eesti Armee või Kaitseliidu mundritesse. Reakoosseisu riietus oli igaühe isiklike võimaluste järgi. Osa Kaitseliidu vormis, osa lausa erariietes. Voorid (hobused ja vankrid) olid koostatud üksuse isikkoosseisu isiklike vahendite baasil. Relvastus oli eriti kirju. Vintpüssid olid Inglise, Vene, Saksa, Hollandi (ja veel mõned erandid) päritolu. Kuulipildujate põhilisteks mudeliteks olid Maxim, Madsen ja Dekterjov.
1944 kaitselahingutes osalenud Eesti Omakaitse üksused:
1) Tartumaa Omakaitse Lahingurügement (Kolonel Kivi)
- Võru Maleva Lahingpataljon (Major Leisk) Pataljoni koosseisus oli 5 kompaniid
- Tartu Maleva Lahingpataljon (Ltn. Paul Onno)
Rügement oli kaitsel Peipsi järve rannikul Mustvee piirkonnas. 17.septembri pealetungil, kui Nõukogude väed ületasid Emajõe, võttis rügement vastu lahingu. Andmed on küll puudulikud, kuid vähemalt Võru pataljon andis paar tõsist lahingut mille käigus suudeti hävitada isegi 2 vene tanki. 20.septembril 1944 saatis rügemendi komandör oma üksuse laiali.
2) Sakalamaa Omakaitse Lahingurügement (Kapten Tiivel)
- Järva Maleva Lahingpataljon (Ltn. Puupill)
- Sakalamaa Maleva I Lahingpataljon (Kapten Pork)
- Sakalamaa Maleva II Lahingpataljon
Järva maleva pataljon oli asetatud kaitsele Võrtsjärve läänerannikule Mustla piirkonda, kus ta püsis rindel kuni 20.septembrini. Sakala maleva I pataljon oli kaitsel Võrtsjärve põhjarannikul ja II pataljon oli asetatud Võrtsjärve rannikule Järva pataljoni ja Sakala I pataljoni vahele. Võrtsjärve ranniku kaitse ülemaks oli Obert Below 207. Julgestusdiviisist (Sich. Div. 207).
3) Pärnumaa Omakaitse Lahingurügement (kolonel Saal)
- Pärnu Maleva I Lahingpataljon
- Pärnu Maleva II Lahingpataljon
Pärnumaa rügement oli samuti kaitsel Võrtsjärve rannikul
4) Lääne-Harju Omakaitse Lahingurügement (Kapten Saidra)
- Lääne Maleva Lahingpataljon
- Harju Maleva Lahingpataljon
Mõnedel andmetel on selles rügemendis olnud 3 pataljoni. Rügement oli paigutatud kaitsele Emajõe põhjakaldale Võrtsjärvest kuni Jänese sillani. Rügemendi kaitsealasse jäi ka kuulsaks saanud Kärevere sild, mida kaitsesid Lääne pataljoni osad. 23.augustil lõid venelased äkkrünnakuga Lääne Maleva Lahingupataljoni osad taganema ja segaduses jäeti õhku laskmata Kärevere sild. Venelased tõid kiirelt soomusüksused üle silla ja moodustasid ulatusliku sillapea. Kujunenud väga ohtlikku olukorda läks likvideerima kuulus valloon Leon Degrelle oma SS Brigaadiga “Wallonien”(5.SS-Freiwilligen-Panzer-Brigade "Wallonien"). Enamus valloone kaotas nendes lahingutes oma elu ja arusaadavalt on sellest tulenevalt Degrelle oma raamatus eestlaste kui sõjameeste suhtes väga kriitiline. Kuid vaatame olukorda realistlikult. SS Brigaadi “Wallonien” grenaderidel tuli sõdida õlg-õla kõrval Lääne-Harju Omakaitse Lahingurügemendi sõdalastega. Need kaks üksust ei olnud oma lahinguvõimelt ja relvastuselt üldse võrreldavad. Seda arvesse võttes ei peaks võrdlema mitte panust, mida omakaitselased suutsid anda lahingu lõpptulemuse heaks, vaid hindama peaks seda tahet, mis tõi need mehed oma Läänemaa kodudest Emajõe kaldale oma kodumaad kaitsma. Kuid enne kui asuda sarjama eestlasi (Lääne Maleva Lahingpataljon) Kärevere sillapea tekkimise põhjustamises, tuleks meelde tuletada, et selle eestlaste “apsaka”
likvideerisid oma tormijooksuga samuti eestlased 2. Eesti Politseirügemendist (politseipataljonid 37. ja 38.) ning Soomepoiste pataljon, mis selle rünnaku ajal kandis juba nimetust Waffen SS 46. rügemendi III pataljon.
27. augustil ületasid vene väed Emajõe ka Võrtsjärve lähedal Jõesuu piirkonnas. Seal löödi kaitsel olnud Omakaitse üksused samuti taganema. Olukorra päästmiseks koondati vasturünnakuks Sakalamaa Maleva II Lahingpataljon ja üks pataljon 1. Eesti Piirikaitse Tagavararügemendist. 28. augustil korraldatud vasturünnak tulemust ei andnud, kuid 29. augusti rünnakuga saavutati edu ja venelased suruti tagasi Emajõe lõunakaldale.
Pilt
Sellel pildil on just seda sündmust kujutatud, kus valmistutakse vasturünnakuks.
5) Iseseisva üksusena võttis kaitselahingutest osa Tartumaa Omakaitse V Lahingpataljon. (Major Kitsapea)
Pataljoni suuruseks oli arvestatud 1300 võitlejat, kellest 650 olid naised. Relvastusse kuulus 12 Vicers raskekuulipildujat, 8 Lewis ja 8 DP kergekuulipildujat. Algul oli üksus Tartumaal laiali. Kui Tartu vallutati, koondati pataljon Peipsi kaldale Koosast Varnjani. 17. septembri suurpealetungi ajal võttis üksus osa taganemislahingutest. Osa pataljonist jõudis oma taganemisega veel eksisteeriva üksusena 2. oktoobril Danzigisse.
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

foto

Postitus Postitas istorik »

Küsimus: Kas keegi oskab öelda, kes on see noor rüütliristi kavaler Meleski klaasivabriku hoovil ülesvõetud fotol? Kas Galling?
Teisipäeval, 29.08.1944. oli Meleskisse jõudnud sakslane kapten Galling (oli eelnevalt ühe OK kompaniiga asunud Jõesuus, äralõigatuna omadest, nüüd aga välja pääsenud) keda iseloomustatakse kui eestlaste sõpra:"Eestlased on tublid, kuid OK mehed võimatus olukorras, puudub väljaõpe ja varustus- relvastus väga vilets".
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Tundmatu

Postitus Postitas istorik »

Sain oma küsimusele vastuse, äkki huvitab teisigi kamraade:
Fotol peaks olema GÜNTHER WANHÖFER
SS-Sturmbannführer
Sündinud: 18.11.1916 Berlin

Auastmed:
SS-Untersturmführer
SS-Obersturmführer
SS-Hauptsturmführer
SS-Sturmbannführer

Aumärgid:
27.08.1944 - Ritterkreuz des EK als
SS-Hsuf.u.Kdr.SS-Pionier-Btl.54/SS-Freiw.Pz.Gren.Brig.
"Nederland"/III.(germ.) SS-Pz.Korps/Heeresgruppe Nord, Ostfront
09.04.1943 - Deutsches Kreuz in Gold
04.11.1941 - 1939 EK I
14.07.1941 - 1939 EK II

Tal on rinnas Mussert Kreuz I Klasse - hollandi natsionaalsotsialistide
aumärk:
http://www.wehrmacht-awards.com/axis_al ... awards.htm
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Postitus Postitas andrus »

omakaitse koondamine 18.armee alal 12.augustil 1944.a.:

kell 10:45 18.armee staabiülema telefonikõne kindral von Ginkeliga tagalapiirkonnast 583:
Omakaitse terves armee vastutusalas kokku kutsuda ja koondada pataljonistaapide juurde. Võru omakaitse allutatakse XXVIII.armeekorpusele.

kell 12:15 antakse sama asja kohta välja käsk:
1.) Der estn. Selbstschutz im Bereich der 18.Armee ist sofort aufzurufen.
2.) Selbstschutz-Rgt.Werro ist zu versammeln und wird XXVIII.A.K. unterstellt.
Alle übrigen Selbstschutz-Einheiten treten in den Standorten der Btls.-Stäbe zusammen; Versammlung der Rgter. ist vorzubereiten.
3.) Es kommt darauf an, daß die estn. Selbstschutz-Einheiten ihre Versammlungsräume sichern und jedes Aufleben von Bandentätigkeit in der Entwicklung verhindern.
Im Kampfgebiet befindliche Teile des Selbstschutzes sind zur Bekämpfung durchgesickerter Feindteile einzusetzen.

kell 16:40 Ia telefonikõnelus major Bornschlegel-ga tagalapiirkonnast
B. teatab, et Tartus asuva omakaitse rügemendi ülem pakub 600 meest kohe rakendamiseks.

kell 17:15 on 18.armee Id ühenduses XXVIII.armeekorpusega, edastab Tartus paikneva omakaitse rügemendi ülema pakkumise 600 mehe rakendamiseks Võru lähistel ja palub omakaitse rügemendi ülemaga ühendusse astuda.

allikas: 18.armee sõjapäevik.
gans
Liige
Postitusi: 228
Liitunud: 22 Nov, 2005 20:09
Kontakt:

Postitus Postitas gans »

Kellel on andmeid, millist relvastust sakslased Omakaitsele jagasid?
Eestileegion
Liige
Postitusi: 37
Liitunud: 20 Dets, 2009 14:45
Kontakt:

Re: Eesti Omakaitse.

Postitus Postitas Eestileegion »

Ma siis panin Picasa albumisse 1951. a. KGB ettekande Omakaitse kohta. Kui keegi viitsib ja tahab, siis võib ju vene keelt mitteoskajatele tõlke teha.
https://picasaweb.google.com/1049521708 ... _XSv8PglQE
Lisasin veel pilte: https://picasaweb.google.com/1049521708 ... x_Wy6sSQQA
Kasutaja avatar
tuviolitihane
Uudistaja
Postitusi: 29
Liitunud: 18 Aug, 2011 20:09
Kontakt:

Re: Eesti Omakaitse.

Postitus Postitas tuviolitihane »

Kas keegi teab, kes võttis üldse Suvesõjas kasutusele Omakaitse-nimetuse, või kuidas otsustati see partisanide keskasutuse nimena kasutusele võtta (keegi pidi ju mingi hetk otsustama). Miks ei kasutatud näiteks Kaitseliitu vms. Lätis loodi teatavasti ka Omakaitse (Selbstschutz), ettepanek selleks tuli minu teada sakslaste poolelt (Erzegailis vist kirjutas, kuidas sakslastele meeldisid igast "oma", "ühis" ja "vabatahtlik" mõisted vallutatud idaaladel), aga kuidas on lood Eestiga. Eestlastele see muidugi sobis, sest ka Vabadussõjas oli Omakaitse ja see kõlab üldse suhteliselt üldmõistena, aga ometi. Kuidagi segane värk.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Eesti Omakaitse.

Postitus Postitas Lemet »

Jah, seda enam, et ka riigipöörajad analoogset nimetust kasutasid, neil oli küll vist RO- Rahva Omakaitse, mille rahvasuu olla kiiresti paslikumaks vormiks- "Röövlid Omavahel"- ümber nimetanud.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
tuviolitihane
Uudistaja
Postitusi: 29
Liitunud: 18 Aug, 2011 20:09
Kontakt:

Re: Eesti Omakaitse.

Postitus Postitas tuviolitihane »

Nii on. Miks valiti nimetus, mis kõlab sarnasena Rahva Omakaitsega, või valiti nimme?! Oleks siis võinud ju panna juba Tõeline Omakaitse vms :P

Samuti võiks eeldada, et sakslased poleks toetanud Kaitseliidu, kui vabariikliku asutuse nimetust. Algsete Saksa hoiakute järgi ei tohtinud ju tegelikult ka Eestisse jääda ühtki aborigeenist relvakandjat. Aga oli see sakslaste ettepanek, mõne Eesti väejuhi spontaanne otsus (tagasi juurte juurde, "Teine Vabadussõda") või mingi kokkulepe/kompromiss.
Kasutaja avatar
gnadenlose
Liige
Postitusi: 2160
Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
Kontakt:

Re: Eesti Omakaitse.

Postitus Postitas gnadenlose »

Mida küsimuse kallal peamurdjad ise nimeks pakuksid sellisele formatsioonile? Mulle tundub Omakaitse küll loogiline, eriti arvestades nime traditsioone eesti keeles.
Гив Ми Мани
Eestileegion
Liige
Postitusi: 37
Liitunud: 20 Dets, 2009 14:45
Kontakt:

Re: Eesti Omakaitse.

Postitus Postitas Eestileegion »

Minu mäletamise järgi oligi alguses Kaitseliidu Omakaitse,millest kasvas välja piirkondlik tegevus.
Kasutaja avatar
tuviolitihane
Uudistaja
Postitusi: 29
Liitunud: 18 Aug, 2011 20:09
Kontakt:

Re: Eesti Omakaitse.

Postitus Postitas tuviolitihane »

Ma ei paku midagi. Tundub mullegi asi loogiline. Segadus tekkis sellega, et mõned Läti ajaloolased käsitlevad enda omakaitse nimetust (mille kohta sakslased kasutasid sõna Selbstschutz, nii nagu Eesti Omakaitse kohta) kui Saksa importi. Sakslastel on muidugi selle mõistega veel oma ajalugu.
Pole lihtsalt sattunud ühegi teksti peale, mis räägiks, kes otsustas, et nüüd koondame partisanid Omakaitse nime alla. Tekkis mõte, kas sellega seoses võisid olla mingid läbirääkimised sakslastega. Eestileegioni väide on tõenäoline. Pole ekspert sõjaajaloo alal, eeldasin, et äkki keegi teab täpsemalt.
Kasutaja avatar
tuviolitihane
Uudistaja
Postitusi: 29
Liitunud: 18 Aug, 2011 20:09
Kontakt:

Re: Eesti Omakaitse.

Postitus Postitas tuviolitihane »

Ja kas ma saan õigesti aru, et osad kohapealsed Omakaitse üksused loodi alles pärast Saksa-poolset reorganiseerimist (kui OK võeti täielikult Saksa kontrolli ja juhtimise alla). Näiteks Narvas, seal ju vist keegi üles tõusta ei jõudnud?

Boris Mereti mälestuste järgi nimetati ta Narva (linna ja idapoolse ala?) Omakaitse juhiks Martin Sandbergeri poolt isiklikult. Kohalik linnapea oli teda vaid soovitanud, Meret ise polnud samas mingis partisanivõitluses osalenud. Mereti mälestused on muidugi piisavalt veidrad ja elukutselise propagandisti poolt kirjutatud, nii et neid ei tea uskuda.
Eestileegion
Liige
Postitusi: 37
Liitunud: 20 Dets, 2009 14:45
Kontakt:

Re: Eesti Omakaitse.

Postitus Postitas Eestileegion »

Teema hakkas huvitama, loen praegu arhiivimaterjale ning püüan leida mingi dokumendi või viite OK algusele.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist