Railgun, relsskahur

[Lemet]

http://forte.delfi.ee/news/varia/articl ... d=21299385

Merevägi soovib 64-megadžaulise jõudlusega hüperkiirendit, mis oleks võimeline lennutama mürsu 320 kilomeetri taha kiirendusega üle 1700 m/s (Mach 5+).

[Kilo Tango]

Mina ei kujuta ette, kuidas nad seda praktikas kasutada kavatsevad. Praktiliselt iga teise lasu järel tuleb selliste voolude korral relsid välja vahetada, kuna need lihtsalt põlevad ära (isegi inertgaasi keskkonnas või vaakumis). Tekkivad temperatuurid on selliste energiakoguste korral lihtsalt niivõrd suured, et iga mõeldav metall lihtsalt aurustub.

Samamoodi on keeruline selliste laskekauguste korral mürskude sihitamine. Ei saa ju mürsu sisse ka mingit GPS-i vms. asja toppida, kuna mürsust lastakse meeletu vool läbi, mis isegi isoleerimise korral kõrvetab induktsiooniga GPS-i läbi.

Raha raiskamine imho.

[Kasutajanimi]

kui neist sünnitusprobleemidest lahti saab peaks asi olema odavam kui praegused süsteemid. see ei saa kena vaatepilt olema kui see pill 300 km kauguselt vastase laeva kaptenisilda tabab. või täpsemini, inimesi seal.

[Die another day]

Mina ei kujuta ette, kuidas nad seda praktikas kasutada kavatsevad. Praktiliselt iga teise lasu järel tuleb selliste voolude korral relsid välja vahetada, kuna need lihtsalt põlevad ära (isegi inertgaasi keskkonnas või vaakumis). Tekkivad temperatuurid on selliste energiakoguste korral lihtsalt niivõrd suured, et iga mõeldav metall lihtsalt aurustub.

Samamoodi on keeruline selliste laskekauguste korral mürskude sihitamine. Ei saa ju mürsu sisse ka mingit GPS-i vms. asja toppida, kuna mürsust lastakse meeletu vool läbi, mis isegi isoleerimise korral kõrvetab induktsiooniga GPS-i läbi.

Raha raiskamine imho.

No proovida ju võib... äkki ikka tuleb välja, äkki ei tule...

[cleo]

Mina ei kujuta ette, kuidas nad seda praktikas kasutada kavatsevad. Praktiliselt iga teise lasu järel tuleb selliste voolude korral relsid välja vahetada, kuna need lihtsalt põlevad ära (isegi inertgaasi keskkonnas või vaakumis). Tekkivad temperatuurid on selliste energiakoguste korral lihtsalt niivõrd suured, et iga mõeldav metall lihtsalt aurustub.

Samamoodi on keeruline selliste laskekauguste korral mürskude sihitamine. Ei saa ju mürsu sisse ka mingit GPS-i vms. asja toppida, kuna mürsust lastakse meeletu vool läbi, mis isegi isoleerimise korral kõrvetab induktsiooniga GPS-i läbi.

Raha raiskamine imho.

Nuh, relsid visatakse üle parda kasvõi peale igat lasku. Küllap mõeldakse automaatse uute relsside etteande peale. Sihtimisprobleem on ilmselt tõsisem. Teisele laevale on keeruline pihta saada, aga Sankt-Peterburgile, Murmanskile, Vladivostokile jne ilmselt võimalik Kes see vaenlane ikka on, keda sellise asjaga hirmutada. Kokkuvõttes peaks paugu hind suhteliselt odav tulema isegi "ühekordse kahuri" puhul.
Lisaks võidakse uurida näiteks mitte ainult võimsuse suurendamist vaid ka vähendamist.... AA patareidega käsirelva jaoks näiteks, u'never'know.

[Kilo Tango]

Mina ei kujuta ette, kuidas nad seda praktikas kasutada kavatsevad. Praktiliselt iga teise lasu järel tuleb selliste voolude korral relsid välja vahetada, kuna need lihtsalt põlevad ära (isegi inertgaasi keskkonnas või vaakumis). Tekkivad temperatuurid on selliste energiakoguste korral lihtsalt niivõrd suured, et iga mõeldav metall lihtsalt aurustub.

Samamoodi on keeruline selliste laskekauguste korral mürskude sihitamine. Ei saa ju mürsu sisse ka mingit GPS-i vms. asja toppida, kuna mürsust lastakse meeletu vool läbi, mis isegi isoleerimise korral kõrvetab induktsiooniga GPS-i läbi.

Raha raiskamine imho.

No proovida ju võib... äkki ikka tuleb välja, äkki ei tule...

No proovida tasub mingeid asju siis kui on teoreetilinegi võimalus, et suudetakse probleemid lahendada. Relsskahuri puhul on see üsna kahtlane.

[Die another day]

AA patareidega käsirelva jaoks näiteks, u'never'know.

http://www.youtube.com/watch?v=zArE6EAe ... 13087.html

teevad mõned ka selliseid, aga inimest nendega ei tapa. Relvast lahkub see ora energiaga 2-3 J.

[Kilo Tango]

AA patareidega käsirelva jaoks näiteks, u'never'know.

http://www.youtube.com/watch?v=zArE6EAe ... 13087.html

teevad mõned ka selliseid, aga inimest nendega ei tapa. Relvast lahkub see ora energiaga 2-3 J.

See pole relsskahur, vaid (ma ei tea, mis on õige maakeelne nimetus - pakun, et ...) magnetpoolkahur e. coilgun

Tööpõhimõte on täiesti erinev. Relsskahuri puhul on tegemist paralleelsete elektroodide vahele asetatud elektrijuhiga, millest läbi lastud vool tekitab tugeva magnetvälja. See omakorda tõukab parema käe reegli tõttu edasi nimetet elektrijuhti.

Magnetpoolkahuri puhul on tegemist püsimagnetiga, mida kiirendavad selle teele asetatud magnetpoolid. Kuna püsimagnetile rakendatavad jõud on piiratud, siis ei suuda ükski magnetpoolkahur kunagi saavutada sellist energiat kui relsskahur sõltumata sellest kui palju energiat lastakse magnetpooli.

[Soobel]

Kui vaid keegi leiutaks ülijuhi!

Huvitav, kui palju effekti annaks nende magnetite jne hoidmine mingis vedelas lämmastikus ülijuhtimise piiri lähedal?

[cleo]

Kui vaid keegi leiutaks ülijuhi!

Huvitav, kui palju effekti annaks nende magnetite jne hoidmine mingis vedelas lämmastikus ülijuhtimise piiri lähedal?

ülijuhid ammuilma ju leiutatud (õigemini üles leitud, nad on kogu aeg olemas olnud). Mida pole, on ülijuhid toatemperatuuril.

[Some]

Egas sellest toatemperatuuril olevast ülijuhist kah kasu pole kui omahind heeliumiga jahutatavatest kõrgem tuleb. Laeval võib rahus ka heeliumiga jahutatavaid kasutada. Kui efekt tavalise suurtüki/raketiga võrreldes piisav on.

[Kilo Tango]

Egas sellest toatemperatuuril olevast ülijuhist kah kasu pole kui omahind heeliumiga jahutatavatest kõrgem tuleb. Laeval võib rahus ka heeliumiga jahutatavaid kasutada. Kui efekt tavalise suurtüki/raketiga võrreldes piisav on.

Ma ei saa aru, mis need ülijuhid siia puutuvad? Ka tavaliste magnetpoolidega on võimalik väga tugevaid välju saada, kuid kui magnetväli püsimagnetisse enam ei mahu, siis läheb kogu lisanduv võimsus ümber selle ning kasu ei miskit. Ülijuhid tuleks mängu siis kui õnnestuks kasutada nende omadust magnetväljast tõukuda, kuid seegi on enam kui kaheldav.

Ülisuuri väljumiskiirusi andvaid kahureid on teisigi ning valdav osa neist EI OLE elektrilised, vaid keemilised. Näiteks kerggaaskahureid on kasutatud juba ammu mikrometeoriitide löökide mõju simuleerimiseks. Lisaks on olemas ka hübriidsed elektrokeemilised kahurid jne. Igal neist on omad plussid ja omad puudused.

[Külaline]

http://www.youtube.com/watch?v=4OqlTXwLG40
http://www.youtube.com/watch?v=i1q_rRic ... re=related

http://en.wikipedia.org/wiki/Railgun

Konkreetne relv tulistab laenguid, mis ei sisalda lõhkeaineid.

[Lemet]

Veebruari jooksul viib Office of Naval Research, ONR, läbi Dahlgrenis, Virginias relsotroni(elektromagnetkahuri) tööstusliku prototüübi katsetusi. BAE Systemsi poolt valmistatud 32 MJ seade on seal juba jaanuari lõpust. Seadme valmistamiseks on kasutatud rohkem komposiite ja seade on varustatud kulumiskindlama rauaga. Lähiajal jõuab katsetustele ka General Atomicu prototüüp.

http://www.lenta.ru/news/2012/02/07/railgun/

[Satakas]

Mina ei kujuta ette, kuidas nad seda praktikas kasutada kavatsevad. Praktiliselt iga teise lasu järel tuleb selliste voolude korral relsid välja vahetada, kuna need lihtsalt põlevad ära (isegi inertgaasi keskkonnas või vaakumis). Tekkivad temperatuurid on selliste energiakoguste korral lihtsalt niivõrd suured, et iga mõeldav metall lihtsalt aurustub.

on ju täitsa võimalik, et sellega on arvestatud ja lepitud ning riistapuud kasutataksegi vaid ülikaugete või ülitugevate sihtmärkide purustamiseks.
muude sihntmärkide tarbeks kasutatakse vana, konventsionaalset tehnikat.

Samamoodi on keeruline selliste laskekauguste korral mürskude sihitamine. Ei saa ju mürsu sisse ka mingit GPS-i vms. asja toppida, kuna mürsust lastakse meeletu vool läbi, mis isegi isoleerimise korral kõrvetab induktsiooniga GPS-i läbi.

Raha raiskamine imho.

pole kindel, et see läbi põletab. alati võib olla mingi lahendus leiutatud aga eks sellele annab aeg seletust. mis puutub raha raiskamisse, siis eks kogu sõjapidamine ole üks koletu raharaiskamine.