Tallinna PSMK rajatised

[unoturbo]

Ilmselgelt on info hiljaks jäänud, kuid täna toimub kohalik üritus ajaloohuvilistele Peeter Suure merekindluse teemal.

[mx77]

Tere, tekkis paar küsimust mõnede Tallinna rajatiste kohta, järsku keegi pädevam annab kiire vastuse.
Esiteks huvitab sillataoline rajatis Narva maantee mäest üles sõites panga juures Oru peatusest edasi, tundub kuidagi selline ebaloogiline. Mis ajal ja mis eesmärgil rajatud.
Teine huviobjekt(id) on kaks maakeldri moodi asjandust Hiiu jaamast Kivimäe jaama suunas, peaaegu Salve tänava vastas. Erakeldriteks nagu liiga suured ja kapitaalsed, samas ehituslikult tunduvad olevat natuke teisest ooperist kui PSMK muud ehitised.

[rh]

Esimene on vist see,Lauluväljaku kõrval.

http://register.muinas.ee/?menuID=monum ... ew&id=8498

[ivalo]

Salve keldrid ikka PSMK.

[mx77]

Tänud!
Aga kurb on muidugi lugede resümeed seisukorra kohta. Meie lapselastele jäävad lõpuks vist ainult güprokist Solarise tüüpi kolerajatised.

[ivalo]

Vaxi kaardil numbriga 12 tähistatud suurtükipositsioon möödunud sajandi kahekümnendatel.
Samas lähedal oli ka betoonkelder.
Kas kaardile on märgitud suurtükkide positsioonid ja nende juurde kuuluvad laskemoonakeldrid?
Vääna tänava kasarmud kuulusid samuti Merekindluse alla, hiljem kolis sinna Pioneerpataljon.

[Castellum]

Kuna pealkiri on sobiv, ei hakanud eraldi teemat tegema...

Omaaegu jäid silma suured vallid Sõrve - Rannamõisa raudtee ääres:
http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?i ... 365&size=o

Ise olen arvanud, et tegu võiks olla haubitsa- või mortiiripatareiga, aga ka laoga - paraku ei leia omi varaseimaid heietusi enam üles.

Mati Õun on nüüd ka üllitanud väidetavalt kunagisest Kommunaalprojektist pärit väidetava 1918. a kaardi, väidevalt Saksa luure andmete alusel koostatud. Sinna on küll hiljem asju juurde joonistatud, aga eks sealt ole uurida küll...
Kaart ise: Mati Õun. Vaateid merekindlustele. Sentinel. Tallinn 2010. Tagakaane sisekülg. Selle kaardi järgi oleks seal kohas mingi kaevikupositsioon.

Harjumaa Muuseumis on üks Saksa kaardi koopia. Väidetavalt pärit ERA-st, aga nii Madaras kui ka Maneežis ei taheta/ suudeta seda konkreetset kaarti üles leida. Muuseum ehk paneb sel aastal kaardikoopiale numbri, siis saaks sellele edaspidi ka viidata. Selle kaardi järgi oleks seal kohas midagi, mida võiks tõlgendada mingi kaevikupositsioonina. Arvatavasti on siit või sarnaselt kaardilt pärit Kommunaalprojekti-kaardi kaeviku-tingmärgid. Sakslased seega ei osanud venelaste ehitistele oma kaardil otstarvet anda.

Leho Lõhmusel on üllitatud kaart, mai 1917 (Leho Lõhmus. Nõmme kindlusraudtee. Koolibri. Tallinn 2011. Lk 18-19). Selle kaardi järgi on seal kohas laskemoonalaod. Kaardi viide: Vene Mereväearhiiv, RGAVMF 949.2.26.

Seega, oletan - antud kohas oli Maarinde I sektori laskemoonaladu. Puithooned, plahvatusvallid. Venelaste järgi teostatud 3 rivis - 4+3+4, kokku 11.
Arvatavasti pandi taganemisel põlema. Üks põhjapoolne lasti nii õhku, et hävis või moondus tundmatuseni ka plahvatusvall, kuna Saksa kaardil juba 10 valli. Praegu ka looduses 10 valli.

Sakslased ei osanud neid jäänuseid tõlgendada muudmoodi kui mingi kaitsepositsioonina. Sealt edasi arvamus kui kaevikupositsioonist. Battali kaardil on märge puit- või puit-muldvarjendist või varjendirühmast.

[ivalo]

Kas piltidel võiks olla Katariina kai ja mingi hoone ehitus Paljassaares?
Arvatav kai paistab ka esimese foto paremas servas.
Fotod tehtud 1914 aastal ja kusagil Tallinna piires.

[oliveror]

Tere!
Vot see on nüüd küll hea nuputamisülesanne!
"Võiks olla", nagu küsimusepüstituses sõnastatud. Ei näe esmapilgul asjaolusid, mis välistaks, aga kindlalt öelda ka ei julge.
Maastikuline situatsioon ja kai pikkus sobiks. Kui eeldada, et see on Katariina kai, siis jah, selle koha peal, kus see maja asetuks, olid küll puithooned, mitte ainult üks, vaid kohe terve kogum, aga teised võivad olla pildistamise hetkel veel ehitamata või ei jäänud selle nurga alt pildile. Tõsi, 1920. aastate fotodel on märksa tagasihoidlikumad majad, kui Sinu fotol nähtav, aga see üks uhkem võis olla selleks ajaks juba hävinud või seda siis enam ei pildistatud. Hooned või vähemalt osa neist lammutati juba EW ajal, on väga vahva toimik riigiarhiivis selle kohta (teine kord võin otsida viite), kus sõjaväevõimud taotlevad seal elanud inimeste välja tõstmist, et saaks majad lammutada ning et selgitada keerulist olukorda, mis on põhjustanud vajaduse hooned kiiresti likvideerida, on palunud Kopli piirkonna politseinikult iseloomustuse nende sealsete elanike kohta. Ja see kirjeldus on erakordselt värvikas...
Samas Paljassaare vastu võiks rääkida asjaolu, et aasta on 1914 (kui see on kindel?) ja kai on alles nii pooleli. Niipalju, kui teada, Katariina kai oli üks esimesi objekte, mis valmis ehitati, juba enne ametlikku merekindluse asutamist, kui oli alles Peeter Suure sõjasadam ja kuigi me täpselt seda ehituse käiku tegelikult ei tea, võiks ju oletada, et 1914 kevad-talvel, mil see pilt paistab olavt tehtud, oli juba rohkem midagi seal valmis. Seega võib olla see koht olla näiteks ka mujal Tallinna nn uues sadamas, praeguse Lume tänava ja Miinisadama kandis, kus kõike sinna plaanitut ei realiseeritud, ent siiski jõuti ehitada rohkem, kui üldiselt arvatud, sh oli seal igasuguseid hiljem maa pealt pühitud puumaju. Pealegi on Katariina kai ju võimas, väga muljetavaldava graniitvooderdisega ehitis, see siin paistab olevat traditsiooniline puitvaiadel sadamakai üsna kipaka konstruktsiooniga. Samas on ta nii pooles järgus, et see võib olla esialgne karkass ning graniit ja betoon võib lihtsalt olla veel tulemata, selle järgi ei saa ka mingeid lõplikke järeldusi teha.
PS! Küll Sul, hea kasutaja Ivalo on ikka imelised fotod. Punaste kasarmute ehitusaegsed pildid, mida ma, nagu neidki pilte siin, nägin esimest korda elus, olid ka vist Sinult? Tänan kaashuvilistega jagamast. Kui lubad, kasutan ehk kunagi mõnes loengus või ettekandes. Kui tekib aga kunagi mõte kusagil avaldada, küsin muidugi luba ja uurin suurema faili võimaluse ja originaalallika kohta.

[ivalo]

Tööstuse tn. äärne raudteesüvend.
Kas koht võiks olla sama?

Pinnase järgi sobiks!

00K2.jpg (86.53 KiB) Vaadatud 4283 korda

[Castellum]

Tere!
Vot see on nüüd küll hea nuputamisülesanne!
"Võiks olla", nagu küsimusepüstituses sõnastatud. Ei näe esmapilgul asjaolusid, mis välistaks, aga kindlalt öelda ka ei julge.
Maastikuline situatsioon ja kai pikkus sobiks. Kui eeldada, et see on Katariina kai, siis jah, selle koha peal, kus see maja asetuks, olid küll puithooned, mitte ainult üks, vaid kohe terve kogum, aga teised võivad olla pildistamise hetkel veel ehitamata või ei jäänud selle nurga alt pildile. Tõsi, 1920. aastate fotodel on märksa tagasihoidlikumad majad, kui Sinu fotol nähtav, aga see üks uhkem võis olla selleks ajaks juba hävinud või seda siis enam ei pildistatud. Hooned või vähemalt osa neist lammutati juba EW ajal, on väga vahva toimik riigiarhiivis selle kohta (teine kord võin otsida viite), kus sõjaväevõimud taotlevad seal elanud inimeste välja tõstmist, et saaks majad lammutada ning et selgitada keerulist olukorda, mis on põhjustanud vajaduse hooned kiiresti likvideerida, on palunud Kopli piirkonna politseinikult iseloomustuse nende sealsete elanike kohta. Ja see kirjeldus on erakordselt värvikas...
Samas Paljassaare vastu võiks rääkida asjaolu, et aasta on 1914 (kui see on kindel?) ja kai on alles nii pooleli. Niipalju, kui teada, Katariina kai oli üks esimesi objekte, mis valmis ehitati, juba enne ametlikku merekindluse asutamist, kui oli alles Peeter Suure sõjasadam ja kuigi me täpselt seda ehituse käiku tegelikult ei tea, võiks ju oletada, et 1914 kevad-talvel, mil see pilt paistab olavt tehtud, oli juba rohkem midagi seal valmis. Seega võib olla see koht olla näiteks ka mujal Tallinna nn uues sadamas, praeguse Lume tänava ja Miinisadama kandis, kus kõike sinna plaanitut ei realiseeritud, ent siiski jõuti ehitada rohkem, kui üldiselt arvatud, sh oli seal igasuguseid hiljem maa pealt pühitud puumaju. Pealegi on Katariina kai ju võimas, väga muljetavaldava graniitvooderdisega ehitis, see siin paistab olevat traditsiooniline puitvaiadel sadamakai üsna kipaka konstruktsiooniga. Samas on ta nii pooles järgus, et see võib olla esialgne karkass ning graniit ja betoon võib lihtsalt olla veel tulemata, selle järgi ei saa ka mingeid lõplikke järeldusi teha.
PS! Küll Sul, hea kasutaja Ivalo on ikka imelised fotod. Punaste kasarmute ehitusaegsed pildid, mida ma, nagu neidki pilte siin, nägin esimest korda elus, olid ka vist Sinult? Tänan kaashuvilistega jagamast. Kui lubad, kasutan ehk kunagi mõnes loengus või ettekandes. Kui tekib aga kunagi mõte kusagil avaldada, küsin muidugi luba ja uurin suurema faili võimaluse ja originaalallika kohta.

Siin on teisel pildil ilmselt tegu mitte Katariina muuliga, vaid sellest lõunas olnud Suure Puusillaga, kus tsaariajal oli raudtee (ainuke võrk Väike-Paljassaarel), mis viis sadamaladudeni. Võrgu pikkus praegu peast üteldes umbes 300 m. Suure Puusilla jäänuseid peaks madala merega nägema veel praegugi.

Katariina muulil polnud tsaariajal raudteed, sest tehti sinna kõige varasemalt 1921. Praegu seal säilinud raudtee on aastast 1983, kui muuli pikendati ja kõrgendati ning raudtee tõsteti uude kihti.