Eesti Omakaitse.

[oleeg]

Kui see keelatud on, siis palun nii öeldagi.

Vabandan sügavalt, väga sügavalt ! Redigeerin oma eelmist postitust, et see oleks vastuvõetav
Ega ma paha pärast! Arvasin, et soovid midagi tõepoolest teada saada...

terv
o

PS. Sul on õigus.
Akadeemilises seltskonnas võid kuulda midagi sellist: ...partisanid vabastasid Eesti...

[metssiga]

Autor ju veel elus ja siin foorumiski tegev: http://www.militaar.net/phpBB2/memberli ... file&u=101, telefoniraamatust leiate vististi ka tema koduse telefoni.

See ei ole mulle uudis ja mind isiklikult puhtalt OK nimekasutuse seisukohalt Vaikali jutt rahuldab.

Kõik see jutt, millest vaikal kirjutab, on võetud kapten Raidi mälestustest, ilmunud "Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas" vist IV osas (pole käepärast, et täpsemat viidet anda).

[Eestileegion]

Praeguse seisuga on mul selgunud, et 2. Maailmasõja-aegne Omakaitse tekkis 1941. aasta juulis. Kuna materjali on tohutult palju, siis pean võtma ühendust kogemustega ajaloolasega, kes annaks häid mõtteid, kuidas ülevaadet saada ja seda siis ka siin jagada. Ilmselt läheb palju aega

[oleeg]

...pean võtma ühendust kogemustega ajaloolasega...

Õige järeldus! Keda rihid ja mis taseme tööga võiks tegu olla?

terv
o

[metssiga]

Praeguse seisuga on mul selgunud, et 2. Maailmasõja-aegne Omakaitse tekkis 1941. aasta juulis. Kuna materjali on tohutult palju, siis pean võtma ühendust kogemustega ajaloolasega, kes annaks häid mõtteid, kuidas ülevaadet saada ja seda siis ka siin jagada. Ilmselt läheb palju aega

Kõige lihtsam üldise faktoloogilise ülevaate saamiseks on nn Jakobsoni komisjoni raamat "Estonia 1940 - 1945" (Tallinn 2006), kus sees ka peatükk Omakaitsest. Raamat on inglise keeles. Kuidas ühes või teises kohas (maakonnas) OK loomine toimus, on kirjas üpris põhjalikult malevate ajalugudes 1941. a. kohta. Neid on avaldatud "Kaitseliidust Omakaitseni" nime all kolm osa (ESTER annab täpsed pealkirjad selle nimetusega otsides)

[oleeg]

metssiga kirjutas:

Kõige lihtsam üldise faktoloogilise ülevaate saamiseks on nn Jakobsoni komisjoni raamat "Estonia 1940 - 1945" (Tallinn 2006)

Väga täpselt määratletud: "ülevaate". Vahepeal on pisut vett merre voolanud ja mõnedki huvitavad uurimused valminud, kuid tervikuna pole nimetet organisatsiooni tegevuse põhjalikuma analüüsini jõutud. Seega: iga uurimus on teretulnud!

terv
o

[istorik]

Ülo Pärn "Jõgevamaa Kaitseliidu raamat" 2001 annab eelpoolkäsitletud temaatikast kah hea ülevaate, minnes sellega tänapäeva Jõgevamaa piiridest väljagi. 1941.a. kohta nii daatumid kui persoonid, kes Omakaitset ja Abipolitseid organiseerisid, kui ka tegevused välja toodud. Lisaks viited arhiividokumentidele. Ja selleks, et viimaseid uurida kohapeal arhiivides ei pea nüüd küll mingi väljapaistva kogemusega ajaloolane kohe olema. Tol ajal oli inimeste käekiri kordades loetavam kui tänapäeval ja kirjutusmasinad tegid ka samasuguseid tähti nagu tänagi.

[tuviolitihane]

Igatahes ja kokkuvõtvalt: tuleb vahet teha algsel partisanide omaalgatuslikel "Omakaitsetel" (need, kes kasutasid seda terminit juunis-juulis 1941; seda tehti) ja üle-maalisel ühel Omakaitsel. Viimane moodustati juba sakslaste üldjuhtimise all 2. augustil. Partisandi aeti laiali ja kutsuti uuesti kokku. See Omakaitse oli põhimõtteliselt täielikult okupatsiooniorganisatsioon. Sakslasesd juhtisid seda ja suunasid oma tarbeks tegevusse. Osaliselt siin eestlaste ja sakslaste eesmärgid muidugi ühtisid. Järgnevalt liitus sellega ka igasugust muud elementi, ka neid, kes polnud tegelikult partisanid olnud. Niisamuti loodi Omakaitse formatsioonid piirkondades, kus mingit partisaniõlestõusu ei toimunud (Põhja-Eesti). Tagantjärele propagandas see aktiivne Omakaitse institutsioon ja suvesõja partisanivõitlus ühtlustati üheks tervikuks (Kannatuste aasta jne); puhtalt ja järjepidevalt eestlaste asjaks. Ka Leegion pidi olema ju "eesti asi".

Keerukaks teeb asja see, et algselt soovisid sakslased moodustada eestlastest partisanidest hoopis abipolitseinike üksusi. 29. juulil kirjutas partisanide üldjuht Kurg PM-s: "Enamik Eestit on vaba. Kohaliku Saksa sõjaväe poolt on minule tehtud ülesandeks [tähendab sakslaste poolt - Mina] partisanisalgad ümber formeerida abipolitseisalkadeks. Käsin partisan asendada nimetusega abipolitseinik. Minu ametinimetuseks on tänasest alates referent abipolitsei küsimusis Saksa välikomandandi juures." 2. augustiks, 4 päeva hiljem, otsustati seevastu, et luuakse hoopis ülemaaline Omakaitse (Selbstschutz siis?) ja Kurg käskis vastavalt sakslaste nõudmisele partisanidel sellega liituda. Küsimus on, mis juhtus vahepeal.

Väited nagu: "1941. aasta augustis taasloodi Eesti-aegne Kaitseliit Omakaitse nime all," on igatahes pehmelt öeldes nonsens. On ikka vahe sees, kas nime võtab kasutusele ülestõusnud partisanigrupp või sanktsioneeritakse see okupatsioonivõimu poolt, mil pole mingit kavatsust taastada riiki. Mis siis, et okupant tundub esialgu oodatud ja sõbralik. Ilmselt sai kiiresti selgeks, et organisatsioon muutub võimude vägivalla- ja koloniaalpoliitiliseks instrumendiks (ideoloogiliselt ebasobivate gruppide hukkamine, sakslaste poolt omastatud asutuste ja ettevõtete valvamine jne). Aga see on juba omaette keeruline teema.

[sadist]

Lihtsalt üks huvitav juhtum:

"Taido Türk oli aastatel 1941-1944 Omakaitse liige. Põhisüüdistuseks tema vastu oli kahe ukrainlasest nõukogude sõjavangi tapmine. KGB juurdlusandmete järgi viisid Taido ja tema vend Arnold Türk, August Järve ja Alfred Krabi 4. veebruaril 1944 Jalalõpe küla lähedal metsa kaks nõukogude sõjavangi Arseni Kozõri ja Pjotr Halii, kes lasti seal maha. Saksa okupatsiooi aegsele Paide kriminaalpolitseile, kes korraldas selles asjas juurdluse, väitis Taido Türk, et sõjavangid tapeti põgenemiskatsel. Seevastu 11.juulil 1958 KGB-le antud isiklikus seletuses tunnistab Türk,et
põgenemiskatse oli lavastatud OK ülema Enn Ründva korraldusel: tema tappis vintpüssist Pjotr Halii ja tahtis tulistada ka Kozõri pihta, kuid padrun kiilus kinni, mistõttu Kozõri tappis oma relvast Krabi.
Taido Türk oli juba varem Pjotr Haliid ja teisi sõjavange korduvalt peksnud, sest talle ei meeldinud
noorte sõjavangide hea läbisaamine kohalike taluperenaistega."

"Aruanded RJK 2. ja 4. osakonna tööst 1958. aastal"