Kas ma eksin, kui arvan, et 2 viimast kategooriat olid praktiliselt üks ja sama: eestlased võisid ju mõelda, et nad võitlevad "mõne saksa üksuse juures", saksa paberites olid nad vast ikka mingi saksa üksuse alluvuses.metssiga kirjutas: - Omakaitse (ja selle mitmesuguse suurusega võitlusüksused otse rindel): dokumentaalallikaid on hulgaliselt arhiivis (OK malevate ajalood)
- eesti vabatahtlike üksused, rindel iseseisvalt või mõne saksa üksuse juures: neist on kõvasti andmeid, peamiselt mälestusi
- eestlased kas üksikult või allüksustena WH üksuste koosseisus (nagu Harri Jõgisalu): olemas ainult "näpuotsatäis" mälestusi + arvulisi andmeid saksa paberites, nagu andrus siin eespool näitas.
Ja esimene kategooria, kas mitte Omakaitse Lõuna-Eesti malevate ajalood ei sisalda suures osas just võitlusi koos (see tähendab alluvuses) saksa üksustega - üksi tegutsemise periood oli neil ju suhteliselt lühike. Või kui alluvuses olemine tundub mõne jaoks liiga eestlaste osalust marginaliseeriv termin, kasutame siis väljendit et "sakslased hoidsid silma peal" ja suunasid/varustasid?
Kokkuvõtteks, minu jaoks jääb see kolmeks kategooriaks jaotamine segaseks, mulle tundub, et oli üks kategooria, kahe perioodiga: enne rindejoone üleminekut iseseisev tegutsemine ja pärast sakslaste alluvuses. Omakaitse malevate ajalugudes loeti ennast vist kõigi nõukogudevastaste rühmituste ja üksikisikute õigusjärglaseks ja üritati kõik teadaolevad teod kirja panna?