Kurelased ja kuralased. Segi aetud rahvad

Muistsed linnused, keskaegsed kindlused, kõik sõjad ja lahingud. Mis iganes leidis aset enne XX sajandit...
lootsman
Liige
Postitusi: 45
Liitunud: 25 Apr, 2008 20:09
Asukoht: Hiiumaa
Kontakt:

Postitus Postitas lootsman »

......aga kursid kura poolsaarelt? Nidas on kurside restoran, ja etnograafiamuuseumis poolsaarel........ nagu koju astuks, tubade paigutus teostus jne jne. Kõik oli väga kodune. Leedukate käest küsides sain vastuseks, et tegelikult väljasurnud rahvas, kaks vanainimest pidada kuskil veel olema, kes seda kursi keelt räägivad. E.V. Saksa järgi olid leedukad neile aladele alles 15-16 saj asustatud. Mu meelest niida ei ole leedukeelne sõna ja laevale polegi leedukeelset mõistet. Purlaiv on leedu keeli purjekas.
mereajalugu eriti
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

lootsman kirjutas:......aga kursid kura poolsaarelt?
Kuršid ongi kuralased. Tegu on balti hõimuga, kurši keel on balti keel.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Need sealt Kura säärelt (ulatusid ka veel kaugemale läände Ida-Preisimaale) ei olnud algsed kuršid, vaid juba läti keelele üle läinud, asusid sinna 16-17. sajandil. Hiljem jäid lätlastest isoleerituks ja nii kujunes neil oma keel, milles enamus sõnu läti tüvedega ja u. kolmandik saksa laenud. Mõningad sõnad ka leedu ja algsest kurši keelest. Pärisid küll kuralaste nimetuse, kuid ei olnud otsesed baltlastest kuršide järglased. Pakkusin neid algul soomeugrilasteks ja liivlaste sugulasteks, aga ei olnud.
malt laal
Liige
Postitusi: 60
Liitunud: 24 Juul, 2009 16:25
Kontakt:

Postitus Postitas malt laal »

nõus
Jaanus2-ga


loogiliselt: Kura neemel elasid 1930-l inimesed, kes polnud ei lätlased ega saarlased
kohe liigitati neid liivlasteks ning kohe tehti ajalookaadrid selle järgi.

soome 19. saj utoopia( pärineme uraalidest -oli ju õhust võetu... - raske tunnistada??- oli minulgi alul

2. Tveri oblastis olid veel 19.saj alul mittevenelased- kohe liigitati neid karjalasteks!!! (meie ju teame et karjlased karjlalas nende vahel olid veel vepsad jne..)

3. , et Moskvas elasid enne slaavlasi nn soome-ugrid , ( ugrid-ungarlased pole meie, estide, "hõimurahvas"), sh merjalased, ....põhja-venelasete genoomis on ligi pool meie , estide sugulaste, geenid.

Kas asi on sama kindel, et ajaloo redigeerimit ei toimu??!!!


a la::
holokauts
aids,
globaalne kliima soojenemine


mis valesi veel usume

-- palju aega võtab usust vabanemine??!!--

lugeda, ammutada, vaielda,
ning siis anlaüüsida..mitte pimesi uskuda iga s.tta
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Mõnda asja võiks enne veidi järele vaadata (kui endal veits segane) ja alles siis kirjutada. Siis äkki polegi enam midagi kirjutada. Näiteks selguks, et Kura säär (mitte poolsaar!) on hoopis Leedus ja Kaliningradi oblastis ja et Tveri karjalased läksid sinna ikkagi Karjalast 17. sajandil jne., jne..
valdo
Liige
Postitusi: 375
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:03
Asukoht: Kehra/Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas valdo »

Ajaloost on teada, et nimed, eriti rahvusvahelisest käibivad nimed, annavad rahvastele nende naabrid või keegi, kes nendega kokku puutub. Eestlased (või ka estid) olid Läänemere idakalda rahvas, soomeugrilased. Kuna praegu asub Eesti, kus ta asub, ja Tacituse Aestii asus 98 AD kusagil Elbingi (Elblagi) ja Köningsbergi (keel ei paindu ütlema Kaliningradi) kandis, siis on tõenäone, et siis olui kogu mere idarannik (Karjalast kuni Danzigini) asustatud soomeugri rahvastega. East tähistab germaani keeles ida ja sealt see nimi arvatavasti tuligi. Seda Lennart Meri tulekandjate hüpoteesi (Hõbevalge, Hõbevalgem) ma väga ei usu.

Keegi teine nimetas soomeugrilastest meresõitjaid ehk rannarahvast kurelasteks. Ei ole kahtlust, et sealt said nime:
A. Preisimaal (Väike-Leedus) asuv Kura säär (saksa k. Kurische Nehrung).
B. Kura poolsaar Lätis (läti k. Kurzeme, saksa k. Kurland, lad. k. Curonia, ingl. k. Courland)
C. Kuressaare linn - muide veel keskajal tähistas "Kurre Saar" tervet Saaremaad, mitte selle pealinna, nagu alates 17.-18. sajandist. Saksakeelne Arensburg on tõenäoliselt ristisõdade järgne (13. saj.) nimetõlge saksa keelde.
D. Korelia (Karelia, Karjala).

Seega oli tegu mererahvaga, kes asustas kogu Läänemere idarannikut ja kes on andnud nime mitmele paigale. Ei ole välistet, et mõni samast tüvest pärinev nimi on mul jäänud ka kahe silma vahele. Erinevate paikade kurelaste ühtsuse rikkusid vast 12.-13. sajandi Põhjala ristisõjad, kes killustasid need alad eri riikide vahele.
Valdo

[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
valdo
Liige
Postitusi: 375
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:03
Asukoht: Kehra/Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas valdo »

corvus kirjutas:Kuule valdo. Võta nüüd pisut hoogu maha!
Eks ma hoo võtangi maha, sest mul ei ole ka enam midagi lisada.

Lihtsalt ma olen aastaid juurelnud küsimuse kallal, miks on Läänemere idakaldal neli "kure-" ("kura-") nimelist paika, st kas selline kontsentratsioon saab olla juhus või on olemas seos. Ma usun, et see ei ole juhus, aga senikaua, kui mul pole mingeid fakte kõrval, jääb ta hüpoteesiks. Võibolla igavesti.
corvus kirjutas: Ainuüksi pärl Arensburgi nime teisendamisest kurega seotud tegelaseks on oopus omaette!
Selle seose väljatoomine ei ole minu algupära - vt Luce, Körber jt. autorid 19. sajandist. Kui ma kirjutasin Saaremaa mõisate raamatut, sai need saksakeelsed allikad läbi vaadatud. Eestikeelses ajalookirjanduses on seda lihtsalt liiga vähe mainitud. Kui kurg jäädvustati pildile või reljeefi, või see vabalt kotkaks moonduda. Eriti 13. sajandil, mil kirjaoskus oli üliharuldane ja sageli munkade privileeg.
Valdo

[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Pakun ikka, et Kuramaa tähendab "vasakut kätt (kurakätt) asuv maa". Kurat ei ole ju ka selle tegelase tegelik nimi, seda võiks tõlkida "vasak, pahem, halb". Nagu soest (nimetav susi) on saanud Põhja-Eesti keeles hunt (saksa Hund - koer), sest susi ei tohtinud öelda, tõi halba. Karul pole ka nime ("karvane") jne..
Müntide toomisest läänest. Võibolla meie mehed ei tahtnudki neid tuua, kui sealpool käisid? Siin need rahana ei käibinud ja kel oli vaja hõbedat näit. naise ehete jaoks, laskiski toodud müntidest kohe ehted teha (sulatas üles). Enamusel polnud hõbedat vaja, tõi väljamaalt kohe mingit muud kaupa vastu, mida siin ei olnud. Lääne kaupmehel oli jälle mugavam kodukandis käibivaid münte kaasa võtta - neid aktsepteeriti ka siin hõbedana (mitte rahana). Aga kaupmehele polnud vahet. Meite meestel oli jälle münte keeruline kaubareisile kaasa võtta, sest need olid selline veidi defitsiitne välismaa värk. Kaaluhõbedaga oli ka keeruline, sellega ei tahetud jälle läänes jahmerdada raha asemel. Kaup kauba vastu sobis neilegi.
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

"Kuramaa" oma laiemas tähenduses omab mitut juurt. Kura on Saaremaal selgelt "kurega" seotud (Kuressaare vapp näiteks). Kura rannikut pidi lendaval linnud (sh toonekured) lõunasse, lennates sinna ka "kandes hingi minema" lendavad nad rannik "kurakätt". Laevaga sõideti samamoodi tihti sügisel suvel kogutud kaubaga "Euroopasse". Viidi surnuid/saaki minema sügisel ja kevadel toodi lapsi jne muid kurgede poolt hoopis vastupidi. Kured lennul loogiliselt joondusid kõrge ranniku järgi, mis on ka Läti Läänemere rannikul, mitte aga Liivi lahes, kus on liivane lauskrannik.

Kuramaa ei ole praeguse Läti alal seotud mitte liivlaste vaid kuralastega, kes elasid liivlastest lääne pool rannikul. Nad elasid kitsal rannikuribal ja surid välja ennem liivlasi (genotsiidi juttu siia sisse ei tooks).

Alg-preisi hõim hävis genotsiidis peale Tacitust, seoses indo-eurooplaste saabumisega sellele alale.
Kasutaja avatar
Rotalane
Liige
Postitusi: 77
Liitunud: 23 Sept, 2010 13:36
Asukoht: Bordeaux
Kontakt:

Postitus Postitas Rotalane »

Corvus ütles:
"Muideks, ka Matsalu rannikult lendavad kõige muuhulgas kuredki lõunamaale ning selgelt on tegu kaugelt linnurikkama alaga kui Kuramaa kunagi oli või olema saab... Huvitaval kombel ei ole antud piirkonnas ühtegi kurgede, hanede või muude lendavate elukatega seotud kohanime."


No tohhoo tillae, Isand Corvus! Hanila kihelkond/vald????
malt laal
Liige
Postitusi: 60
Liitunud: 24 Juul, 2009 16:25
Kontakt:

Postitus Postitas malt laal »

ehk aitab:

eesti kohta pole selge, kas kas eestlaste või " eestimaalaste" kohta

http://www.eupedia.com/europe/european_ ... oups.shtml
Kasutaja avatar
Aixc
Liige
Postitusi: 544
Liitunud: 20 Veebr, 2012 12:52
Kontakt:

Re: Kurelased ja kuralased. Segi aetud rahvad

Postitus Postitas Aixc »

Vana teema upitamiseks ajaks asja ühe pooljuhuslikult leitud dokumendi valguses pisut segasemaks. Seda vähemalt minu, kui huvilise jaoks, professionaalid oskavad ehk toodud allikmaterjali jms. usaldusväärsust täpsemalt kommenteerida.
Nimelt teeb Tooker, W. 1799 Katariina II aegses Vene Impeeriumi ülevaates http://books.google.ee/books?id=wBIbAAA ... &q&f=false Soome-Ugri (-Finns alates lk. 468) rahvastest kirjutades selget vahet eestlastel ja liivlastel (vt. alates lk. 484) (liefs, livish, lifland etc.). Viimatimainitud hõimu levikupiiriks pakub sellele ajaperioodil ühtlasi ca 7miilise piirkonna Salise (Ilmselt tänase Ikla- Metsapoole?) kandis.
Üllatusmoment tekib lk. 526, kus juttu tuleb hoopis Livoonidest (Livonians), kes asustavad Riia ümbrust ja Kuramaal, ca. 90 miilist, Anger- strand rannikuriba. Seda rahvakildu käsitleb autor (Friebe’le viidates) üpris veendudnult eestlastena- „real Estonians“; „Their dialect is purely estonian with some small mixture of lettish“
Kas lähtudes sellest, et autor eristab eelpool selgelt liivlasi- eestlasi võib selle allika kontekstis nn. endiseid kuralasi pidada pigem siiski eestlasteks ja mitte liivlasteks?
mcraimond
Liige
Postitusi: 167
Liitunud: 06 Jaan, 2009 9:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kurelased ja kuralased. Segi aetud rahvad

Postitus Postitas mcraimond »

Ma arvan, et põhjus, miks neid tänapäeval liivlasteks peetakse on see, et nad jagasid liivlastega sama saatust ja lätistati. See, kas neid pidada eestlasteks või liivlasteks võib olla lihtsalt maitse küsimus. Tõenäoliselt nad käisid saarlastega tihedamalt läbi kui liivlastega. See tähendab, et olid ka saarlastega kultuuriliselt sarnasemad.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Kurelased ja kuralased. Segi aetud rahvad

Postitus Postitas Jaanus2 »

Koiva-Salatsi liivlased olid siis veel olemas, aga juba välja suremas ja nende keel tõenäoliselt väga segunenud läti keelega. Kuramaa liivlased võisid veidi kaugemale uurijale tunduda "täitsa eestlased", sest saarlased käisid seal karjasteks ja said nendest ilma tõlgita aru. Üks keel ja üks rahvas järelikult!
Kasutaja avatar
wudu
Liige
Postitusi: 852
Liitunud: 05 Nov, 2005 21:47
Asukoht: Rakvere, Kondivalu
Kontakt:

Re:

Postitus Postitas wudu »

Jaanus2 kirjutas:Pakun ikka, et Kuramaa tähendab "vasakut kätt (kurakätt) asuv maa". Kurat ei ole ju ka selle tegelase tegelik nimi, seda võiks tõlkida "vasak, pahem, halb".
Kunagi oli järgnev tekst kuskil lehes. Autorit kah enam ei mäleta.

*k.r+t
Põrgulise rahvusvahelise nimekuju arengus avaldub ilmne tendents järgida nostraatilist grafeemi *k.r+t. See sõna, kus nostraatiline aines eesti keeles pea kõige ehedamal kujul välja lööb, on meil tänaselgi päeval iga mehepoja suus – eesti kurat, liivi kure. Nüüd ei nõua selle väljaütlemine enam mingit erilist julgust, veel sada aastat tagasi oli aga vastav väljend nii eestlaste kui ka liivlaste jaoks tabu, ei seda tohtinud niisama suhu võtta.
Mõned näited konkreetselt *k.r+t leviku kohta: juudi krt ‘hävitada’; leedu kurti ‘tuld teha; luua’. Kaukaasia rahvaste päikeseneelajast merekoletis on kurtma; kurtshel aga kuri vaim, kes käib painajaks ja on nähtamatuks tegeva mütsi omanik nagu meie kuratki. Vene tšert tuleneb algslaavi sõnast krt; lääneslaavi krt tähendab nii hauataguse maailma isandat kui ka tuld.
*k.r+t tähendus on lähedane mõistetele tuli, veri, punane, must, madu-uss, hunt..., vrd. *kur ‘veri’; draviidi kuruti ‘veri; punane’; altai kurt ‘uss’; türgi kurt ‘hunt’. Nii läti-leedu kurmis kui ka vene krot on mustad mõlemad ja elavad maa all; Kurma aga on näiteks india mütoloogias kilpkonn, kes toetab maad ja taevast. Must ja punane on allilma isanda värvid, tuli tema atribuut, madu-uss, hunt ja karu – kehastused.
Kurat esineb meil samuti kujul kura (vrd. soome kurja ‘piru, paholainen’; liivi kure), kurad, korat, kurrat, kurit, kuram, kuramas, kuramus, kuri... Kuri, kura tähendab ka ‘vasak’, s.o. pahempoolne; kureti ‘vastupidi’; kurnatu ehk kuradine ‘halb’. Kurestiku, kurimiku, kurimuse ja kurise nime all tuntakse kurisut – seda kohta, kus maa neelab vee, s.o. kus vesi kaob allilma isanda põhjatusse kurku. Soome kurimus on merekurk, mis neelab suured laevad. Eeposest "Kalevala" tuntud Alue järv aga, kuhu sattus taevast alla kukkunud tulekera, esineb soome loitsudes lisaks Kalevan järvele ka Kuruisen järve nime all.
Sumeri-akadi mütoloogias tähendab kur nii mäge, mis on allilma isanda võrdkuju, kui ka allilma ennast. Kur-Gal (‘suur mägi’) on sumeri-akadi tähtsaima jumala Enlili tähtsamaid epiteete; samas aga võitleb üks sumeri-akadi peajumalaid Enki Kur-nimelise koletisega, kohutava maoga, kes kehastab allilma. Nivhidel (keda jaapanlased nimetavad maainimesteks; vrd. maa-inimin vadjalane ja maarahvas eestlased) tähendab kur nii maailma kui ka jumalat. Ainudel, kes ise kutsuvad end tõelisteks inimesteks, on kur mees ja austatud isik, tõenäoliselt isane (vrd. näiteks koer ‘isane’). Slaavi kur käibib tähenduses ‘kukk; penis’. Kukk oli algselt allilma isanda lind; lapsed on jumala and. Kaaren Kurkõl, Suur vanaisa ja looja, hankis tšuktšidele tule ja asetas paika taevakehad. Väärib mainimist, et vares esineb loojalinnukese rollis eestigi mütoloogias; loojalinnuke pillutab teatavasti oma munadest välja hautud pojad ilma peale taevakehadeks. Tuleb tähendada, et algselt mõistetigi looja all meessoost maajumalat, sedasama kiviaegset allilma isandat. Eesti kura käibibki tähenduses kurat samuti kui liivi põrguline kure.
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist