Kuidas nägi välja muinaseestlaste lahinguvarustus

[Veltu]

"ligilähedanegi" Just sellised need tolle aja eesti sõjamehed välja nägidki.Mis sa mõtlesid ,et neil olid raudrüüd ja kiivri peal sarved?

[helmet-ss]

loomulikult mitte ..ära arva nüüd et ma ajaloos eriline tumba olen..lihtsalt esitan siin küsimusi asjade kohta mis vajavad täpsustamist minu jaoks:)plun mitte solvuda.

[Veltu]

lihtsalt esitan siin küsimusi asjade kohta mis vajavad täpsustamist minu jaoks:)plun mitte solvuda.

Heh,miks peaksin mina solvuma Kui üldse on kellegil siin õigust solvuda,siis sinul,et ma veidi sind tögasin.Aga see selleks.

Mis puutub nendesse piltidesse,siis need olid tõetruud.

Soovitaksin sul lugeda(juhul kui sa veel lugenud pole) sellist raamatut nagu:

Sulev vahtre-Muinasaja loojang Eestis Tallinn "Olion" 1990

Raamat räägib 1208-1227 aasta vabadusvõitlusest.Seal on mõned pildid ka

[Kirveraidur]

Sõjavarustusest niipalju, et mõõka ei tasu väga palju mainida, kuna üldmassi mõõtmetes suutsid teda lubada enesele siiski vähesed- sama ka rõngassärgiga. Näiteks võib tuua, et kui Rootsi aladel nõuti iga laevatäie peale (40 meest), et seal oleks üks sõngassärki kandev mees, siis võib mõista, kui väärtuslik see oli. Mõelgem, et ca 14-.. kg traati tuli venitada läbi pisikese augu, et saada rõngassärgile vajalik algmaterjal.

Mõõgad olid ülisuures enamuses päris Ojamaalt, kuhu need suures osas toodi Saksamaa põhjaaladelt. Kohalikud sepad võisid taguda vast odaotsi ja kirveid ning tarberiistu, aga mõõgad olid juba keerulisem töö, milleks siin ei jätkunud arvatavasti ei oskusi ega kvaliteetset toorainet.

Sõjapidamisoskusest arvan, et maavanematel võis olla selline edulisem lähikond, kes evis paremaid sõjapidamisoskusi ja -varustust.

[Arnold]

Helmeti poolt viidat lehekülg pakub seltskonna eesti sõdalasi. Püüaks enda oskuste tasemelt hinnata - odad on toredad, nii viske kui torke, aga miks mõõgamehel veel vibu kaelas ja oda käes on? Mingi ugandi rämbu vai Vibud on üldse üks probleemsem asi muinasaja lõpu relvastuses - ühtegi juppi ei leia! Kilbiosasid küll. Pildil olev kirves on ka veidi lihuniku tööriista moodi, aga üldiselt enam-vähem leitud sõjakirveste moodi. Nii ühe venna pastelde külge kleebitud kannused, kui ka sõjanuga teise mehe vööl, on teadmistepõhiselt fantaasiavalda paigutatav kunstiline liialdus. Nui, mütsid ja hamed jäävad arvustamata.

[Kirveraidur]

No hindaks ka konkreetset pilti oma teadmiste põhjal.

No üks asi on see, et puha ülikute-pealike kamp kokku saanud- igamehel on mõõk ja ühel mehel ka rõngassärk- kõvad mehed küll igatahes.

Üks asi, mis koledalt silma kraabib on nende kiivristatus (hea sõnavärd )- kolmanda mehe "wehrmachti kiiver" on nii butafooriline, et ei julge öeldagi midagi. teiste meeste härjanahksed mütsid, mida rahvusromantiline kirjandus suurel suul reklaamis on kah fantaasia.

Aga mis ei ole fantaasia on sõjanuga.. võitlusnuga... pikknuga... langsax.. misiganes moodi seda nimetada- neid on kaevatud välja ja on ikka väga kindel , et need olemas olid.

Riietus on ju täiesti pädev, nii palju, kui näha- tuunikalõikeline kuub, ma pakuksin ja villaste pükste peale keritud jalasidemed. Kolmanda mehe sussid on jällegi midagi omalaadselt naljakat.

Ja üks rahvusromantiline liialdus on tammepuust kilp, mis on jama puha. Pärnapuust tehti kilpe hoopistükkis. Kes kahtleb, võib reaalselt järgi proovida ja inimkatseid teha.

[Arnold]

Sõjanoad on ikka haruldus ja muistse vabadusvõitluse järgsest ajast, aga pead panti muidugi ei pane. Mõõgamehed olid eestlased muidugi kõvad!

[Kirveraidur]

Sõjanoad on ikka haruldus ja muistse vabadusvõitluse järgsest ajast

Olid nad näiteks juba vendeli (ca 6-8. saj vist) viikingitel- eks nad sealt ka siia tulid.

[Arnold]

No olen ühe ka kusagilt välja sikutanud, aga enam ei mäleta täpselt - Lihula? Üldiselt ikka kurioosumid, näiteks vägagi hinnaliste mõõkadega võrreldes.

[hugo1]

No olen ühe ka kusagilt välja sikutanud, aga enam ei mäleta täpselt -

Mis Sa sellega edasi tegid ja kas Sul pilte ei juhtu olema

[Arnold]

Kui oli Ajaloomuuseumi ekspeditsioon, siis on seal, eks peab küsima.

[hugo1]

Võtsid siis vastu selle kõige ebapopulaarsema, kuid õigema otsuse ja annetasid muuseumile. Tubli

[Kirveraidur]

Muide, kui miskine muistis oma kätega välja kaevata (kas või ekspeditsiooni käigus), siis kas seda üldse tohib juriidiliselt enesele jätta? (küsin ma-- loll ja roheline )

[Veltu]

O sancta simplicitas. Kindlasti ei tohi endale võtta.Leitud eseme pead sa kõigepealt ekspeditsiooni juhile või valvuritele(valvavad,et keegi midagi tõesti põue ei pistaks) ette näitama.Nemad vaatavad,kas asi on on väärt või mitte.Juhul,kui asi pole oluline,siis lubatakse sul asi endale jätta.Ma olen ise ka arheoloogilistel kaevamistel käinud.Nt EW aegsed mündid võisime endale jätta(pole teised ju midagi väärt).

[helmet-ss]

Nii et kui teema kokku võtta siis nägi muinassõdalane üsna räbal välja va vanemad või sõjapealikud ja nende kaaskond,kellel võis olla rõngassärk või mõni muu turvis.Tammine kilp tundub vististi raskevõitu olema.Vaevalt kilbid värvitud olid ..pigem olid nad mingi toornahaga üle tõmmatud.Ja kas nad olid ümarad või kandilised..eks see olenes meistrist ja oskustest.Mis kiivritesse puutub..suur küsimärk.Vahest olid mingid paksemast nahast kõrvikud.(kui võrrelda kaasaegset karvamütsi siis meenutab see isegi kiivrit..kaitsevad allalastavad kõrvad pea külgi ja tagaserv kaela).Võibolla oli mõni lasknud mütsi peale tõmbamiseks sepal teha spanghelmi kiivri tüüpi vitsutuse??Seda ei tea.Kindlasti keriti ümber käsivarte nahkrihmu ja sama ka ümber jalasäärte.Vihjatud on et sääresidemete alla pandi puiduribad või metalliribad..aga kellel seda metalli ikka laialt käes oli...nii et pigem puitu.
Mis puutub mõõkadesse siis oli neid üldiselt vähe.Palju oligi kasutusel nuie,kärpe,tapreid,jahiodad,mõni vibugi.Mis riietusse puutub siis kindlasti mõni paksem nahkne rõivas mis kaitses löökide eest või vatmani riie
arvatavasti mingi villaga tepitud paksem riie.Vaatamata kehvale varustusele jätkus meie esiisadel tublisti vaprust ja julgust...et igast ilmakaarest tulevatele ohtudele vastu panna.