P226

[ASuur]

Endale püstolit otsides on kasutatud relvade turul Eestis hetkel saada olevatest silma jäänud P226 S ja P226 X-five.
Mõlemad on sama hinnaga - ca 800 eur.
Kas keegi on kursis täpsemalt, mille poolest erinevad P226 S ja P226 X-five mudelid? ja mis vahe on tavalise P226-ga?

[oliver]

http://en.wikipedia.org/wiki/SIG_Sauer_P226#Variants

[tonu adrik]

Endale püstolit otsides on kasutatud relvade turul Eestis hetkel saada olevatest silma jäänud P226 S ja P226 X-five.
Mõlemad on sama hinnaga - ca 800 eur.
Kas keegi on kursis täpsemalt, mille poolest erinevad P226 S ja P226 X-five mudelid? ja mis vahe on tavalise P226-ga?

Eelista kasutatud püstoli puhul kindlasti terasraami, v.a. juhul kui ostad tuntud inimese käest ja tema väidet, et ta on oma kergsulamraamiga (tava P226) püstolit korrektselt hooldanud, võib uskuda. Tähtsaim on, et kelgu-raami siinid saaksid äärmisemal juhul kas korraliku täissüsnteetilise õli, või kõige parem TW25B-tüüpi mil-com määrdega kaetud. Mitte et ta tilkuma peaks, aga nii parajalt. Vastasel juhul on kergmetallraamiga Sigi eluiga mitte eriti pikk kuna saad isegi aru mis toimub, kui teraskelk sõidab tihedalt vastu kergsulammetallraami, ja ei ole midagi mis nende omavahelist hõõrdumist vähendaks...

Lihtsaim viis püstoli selle osa korrektses hoolduses veenduda on lasta ca 25-30 meetri pealt märki. Sõltub muidugi laskeoskusest aga kui suudad kõik lasud (või aitab mõni teada-tuntud täpsuslaskja) sportmärklehe mustas ringis hoida, on püstoliga ok. Kui aga tabamused kipuvad laiali lendama, siis on kelgu-raami omavaheline lõtk liiga suur ja asi lõhnab raamivahetuse järele.

Parimate soovidega,

Tõnu

[tonu adrik]

Ahjaa, vastuseks lühidalt relvade erinevusele:

P226 S(port) on siis 5" sportrauaga, kahetoimelise päästikuga ning reguleeritava tagasihiku ja kõrgema esisihikuga täisterasest püstol. Sisuliselt eluaegne, kulumiskindel riistapuu.

X-five all mõtled ilmselt Allround mudelit ? Lihtsalt X-five on ühetoimeline. Kui kahetoimeline, siis sel sisuliselt samad parameetrid kui 226 S kuid kaasaegsemate lahendustega vs. 226 S, nt. käepidemel peaks olema Beavertail (krt neid muidugi teab, eks ole ka mingeid limited verisoone liikvel).

P226 juba sisuliselt mainisin eelmises postis - fix sihikud, kergmetallist raam, harilik relvaraud 4,4", eriti oluline eelmise omaniku poolt teostatud hooldus.

Tõnu

[ASuur]

Käisin täna ühte P226-e näppimas.
Päris hää tundus.
Tegemist siis X-five SO DA/SA mudeliga. koprasaba jms.
Toodud 1,5 aastat tagasi Saksast uuena, oli maksnud 1300.- lasknud ca 13 000 pauku.
Õlitatud, hooldatud,heas korras. Asjalik laskespordihuviline tüüp tundus olevat.
2x20-st salve ja 1 x 17 salv.
Hind 750.-
Pole vist kõige hullem variant?

[oliver]

Uurisin ja puurisin enda teadmata arv laske teinud kergsulamist raamiga P226´te ja mingeid lokse ei tähelda. Raami sees olevad siinid on endiselt kaetud oksiidikihiga ja kulumismärke ei ole. Mingit spetsiaalmääret saanud ei ole, küll olen puhastanud peale igat laskmist ja metsaskäimist korralikult.

[tonu adrik]

Käisin täna ühte P226-e näppimas.
Päris hää tundus.
Tegemist siis X-five SO DA/SA mudeliga. koprasaba jms.
Toodud 1,5 aastat tagasi Saksast uuena, oli maksnud 1300.- lasknud ca 13 000 pauku.
Õlitatud, hooldatud,heas korras. Asjalik laskespordihuviline tüüp tundus olevat.
2x20-st salve ja 1 x 17 salv.
Hind 750.-
Pole vist kõige hullem variant?

Kõlab hästi küll. Kui saad, käige kusagil proovilaskmas ka ära.

Edu !

Tõnu

[tonu adrik]

Uurisin ja puurisin enda teadmata arv laske teinud kergsulamist raamiga P226´te ja mingeid lokse ei tähelda. Raami sees olevad siinid on endiselt kaetud oksiidikihiga ja kulumismärke ei ole. Mingit spetsiaalmääret saanud ei ole, küll olen puhastanud peale igat laskmist ja metsaskäimist korralikult.

Teadmata arv laskusid küll, aga kas suurusjärku enamvähem oskad eeldada - 1000, 3000, 5000 ? Kas siinid on veel musta karva, või juba haljendavad ? Kui oled neid korraliku õliga niisutanud, ei saagi mingeid probleeme olla. Ega Sig nüüd rämps ka ei ole Aga jah, Sig ise kasutab kõigil tehasest tulevatel relvadel liikuvate osade sissetöötamiseks ja edasiseks hoolduseks TW25B määret; mõnedel relvadel millel määrdeaine tuub ka kaasas, on see täidetud just samase MilCom valget karva määrdega. Sig tegi väga ulatuslikud testid, ja leidis, et ainus vahend mis tagab kõigi osade parimal tasemel määrde, on TW25B. Ükski õli ei saavutanud testides samaväärseid tulemusi, sest õli on liiga vedel, ja kipub pindadelt kiiremini maha kuluma.

Oman varasematest aegadest isiklikku kogemust kus ostsin ca 10000 lasku teinud P228; kuni 15m distantsil oli kõik OK. 25 pealt aga 5st lasust ei saanud üle 1 musta ringi sisse. Eeldasin, et viga minus, ja andsin Paikuse laskeõpetajale kes lugematu arv täpitoksimisüritusi kinni pannud, 25 pealt proovida. Ta sai täpselt sama tulemuse - 1 mustas, ülejäänud laiali. Kui kelku raamil liigutada, ei tundunud ka midagi ebaloomulikku loksu sees olema. Aga pihta sai sellega vaid laudaseinale

Tõnu

[oliver]

Siinid on mustad ja laske minu käes on teinud ca. 2000, kui palju ennem jumal seda teab. Märklauale saab pihta ka kuigi mitte just ühte auku aga see on ilmselt minu viga

[tonu adrik]

No kui siinid mustad, siis on mahtu veel küll ja küll järel. Hoolitse ta eest samas vaimus, ja alles gut

Tõnu

[tonu adrik]

Ahjaa, Rootsi parast hoia eemale. Seda ei soovita suuremas koguses ühelegi püstolile.

T

[ASuur]

Siinid korras, lokse pole, olnud heades ja asjatundlikes kätes.
Nii Tondi lasketiirus kui Kopli omas arvati peale ülevaatamist, et hea ost.

Tänud kõigile kes nõu ja jõuga abiks olid.

[loonik]

Minu 226 saab tavalist Saksa Ballistol relvaõli. Siinid samuti mustad kuna laske peaks olema alla tuhande.
Üks automaailma tippõli tootja andis kunagi kõikide tootjate toodetele sellise hinnangu- "Kui auto mootor kinni jookseb ei ole see kindlasti õli viga".
Ilmselt on kulunud see relv mida üldse ei õlitata. Ise õlitan alati enne ja pärast tiiru tamasseri üle.

[ASuur]

Ise võtsin Koplist mingit valget möksi, mis pidi spetsiaalselt selle püstoli jaoks olema.
Siit tekkisgi küsimus - õlitamise kohta sain mitmelt poolt juhendeid aga unustasin küsida kuidas puhastamisega? Raua puhastamine?
Peale laskmist - mis tööd mis järjekorras ja mis vahenditega? Palun valgustage.

Ja veel tekkis küsimus salvede laetuna hoidmise kohta - kui salves pidevalt maksimumarvu padruneid hoida, siis kujutan ette, et vedru võib väsima hakata ning viimaste padrunite söötmisega millalgi probleeme tekkida?
Kui ainult sportlaskmise peale mõelda,siis pole ilmselt probleemi - peale laskmist laed tühjaks ja hoiad tühjana. Kui aga kodus kutsumata külaliste peletamiseks valmis soovid olla, siis ei saa ju eeldada, et härrased salvelaadimiseks rüütellikult aega annavad...
Kas on abi kui näiteks 15-ses salves siis 10 sees hoida? Või pole salvevedruprobleem tegelikult üldse aktuaalne?

[EOD]

Üldiselt on relva puhastamise protseduur sõltuv sellest, millal relva puhastatakse.
Enne laskmist on hea puhta lapiga eemaldada (ka rauast) sinna kandmisel kogunenud tolm, mis muidu hakkaks toimima abrasiivina.
Pärast laskmist tuleks võimalikult ruttu õlitada relv, et leotada lahti tahm. Tänapäeva kapslisegud on üldiselt mittekorrodeerivad, kuid vanemate padrunite puhul sõid ka nende jäägid metalli päris isuga.
Seejärel, mõne aja pärast, puhastada relv lapiga ja teha uuesti kergelt õliseks. Järgmisel päeval veelkord lapiga puhastada. Ja seda niikaua, kuni valgele lapile jäävad puhastades vaid kollased õli- mitte mustad tahmajäljed. Pliikuukidega tulistamise järel tuleks messingharjaga ka pliijäägid eemaldada. Ratsionalisaatorid on kasutanud ka võtet, et pärast pliikuulidega laskmist tulistatakse mõned lasud mantelkuulidega. Kas seda soovitada - maitse asi.
Kergmetallist raamiga või roostevabade relvade puhul tuleb tõesti kasutada spetsiaalõlisid või -määrdeid.
Salvede pidevalt laetuna hoidmine väsitab tõesti vedru ära. Lahendus on kolmandiku või ka poole salve tühjaks jätmine või salvede järgemööda kasutamine. Üldiselt ei kujuta hästi ette, millises situatsioonis oleks enesekaitseks vaja 15 lasku teha. Siis peab ikka päris sõda lahti olema.
Pooleldi laetud salv relvas ja soovi korral teine varuks - neist peaks jätkuma küll ja veel.