Meriküla dessant

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Vasta
Vladimir
Liige
Postitusi: 106
Liitunud: 17 Dets, 2008 10:47
Kontakt:

Postitus Postitas Vladimir »

"Zwischen Mereküla und Kiwisaare steht eine Marine-Batt. mit 15-cm-Geschützen." W.Tieke "Tragödie um die Treue."
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Meriküla dessant

Postitus Postitas andrus »

Natuke infot saksa mereväe paberitest:

14.02.1944

03:05 Motorengeräusche im Seegebiet von Mereküla. Fu.M.G. hat keine Ortung. Durch L.G.-Beleuchtung können im Nebel eine grössere Anzahl von Fahrzeugen ausgemacht werden. Das Feuer wird von der Batterie Mereküla sofort eröffnet. Im Laufe des Gefechts versenkte die Batterie Mereküla 3 Wachboote und 4 Fugas. Durch Feindeinwirkung ist 150 cm Scheinwerfer ausgefallen sowie alle Drahtverbindungen. H.K.B. 921 schiesst Sperrfeuer.
04:00 Gelandeter Feind wird in heftigem Feuergefecht von den Stellungen der Batterie Mereküla und H.K.B. 921 unter Beteiligung des Marinekraftfahrzuges abgewehrt.
05:00 3./- Kompanie der Einsatzabteilung Ostland und eine Einsatzkompanie der Küst Hungerburg treten zum Gegenstoss an. Nach hartem Kampf wurde die Strasse Mereküla – Hungerburg freigekämpft und der Feind nach Süden abgedrängt.
06:15 Bei Tagesanbruch sichtet Batterie Sillamae 16 Einheiten und eröffnet das Feuer. Auf einem grösseren Fahrzeug wurden Treffer erzielt. Der feindliche Verband nebelt sich ein und läuft ab. Nach Ansicht des Seekommandanten handelt es sich bei den Einheiten vor Mereküla und vor Sillamae um zwei verschiedene Verbände, sodass die Erfolge der Batterie Mereküla infolge der grossen Anzahl der Fahrzeuge des Verbandes bei Sillamae nicht angezweifelt werden dürfen.
06:53 Funkstelle Mereküla hat sämtliche Geheimsachen vernichtet sowie die Funkgeräte gesprengt. Es wird sofort veranlasst, das die Funkstelle eine neue Ausstattung erhält, sobald die Lage geklärt ist.
14:20 Die Reste des gelandeten Feindes, der sich bei Kriwassaare festgesetzt hat, sind vernichtet.
15:00 Im Verlauf der Kämpfe sind folgende Verluste eingetreten: Batterie Mereküla: 5 Schwerverwundete, 7 Leichtverwundete. H.K.B. 921: 6 Tote, 1 Schwerverwundeter, 5 Leichtverwundete. 3./-Kraftfahrzug: 8 Tote, 2 Verwundete, 2 Vermisste. Küst Hungerburg: 3 Tote, 23 Verwundete davon 8 leicht.

15.02.1944

18:00 Im Frontabschnitt Einsatzabteilung Ostland feindliches Granatwerferfeuer. Beim Gegenstoss bei Mereküla hatte Battalionsreserve der Einsatzabteilung Ostland folgende Verluste: 1 Toter, 4 Verwundete. Im Laufe des Tages trat der Verlust von einem Toten hinzu.

KTB Kommandant der Seeverteidigung Estland



Nõukogude poolelt osalenute nimekiri:
http://forum.patriotcenter.ru/index.php?topic=22008.0
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Meriküla dessant

Postitus Postitas andrus »

Natuke ettevalmistustest 2 nädala jooksul:

1.veebruaril andis PBL sõjanõukogu saarte mereväebaasi ülemale ülesande: 2.löögiarmee vägede toetuseks Narva jõe ületamisel maandada Narva lahe kaldale Narva jõe rajoonis 260.üksiku merejalaväebrigaadi üks pataljon automaatureid.

2.veebruari päeval informeeris PBL staabiülem saarte mereväebaasi ülemat, et konkreetne ülesanne automaaturite pataljonile teatatakse täiendavalt; üldine ülesanne – toetada 2.löögiarmee tiiba tolle poolt Narva jõe ületamisel. Laevade katmiseks õhust on eraldatud 3.giap täies koosseisus.

samal päeva õhtul väljusid Kroonlinnast Lavansaarele kahuripaadid Moskva, Amgun, Volga traalerite saatel, kahuripaatidel oli automaaturite pataljon, koosseisus 520 inimest. Järgmise päeva, 3.veebruari hommikul, sattudes tihedasse udusse, jäid nad ankrusse Šepelevi majaka juures. Sama päeva hilisõhtuks jõudsid laevad siiski Lavansaare reidile.

3.veebruaril informeeris PBL staabiülem saarte mereväebaasi ülemat, et kõigi jõudude valmisolek dessandiks on määratud 7.veebruariks. Allesjäänud aeg kulutada üksuste maksimaalseks ettevalmistuseks. Maandumine planeeriti 8.veebruariks kella 4 ja 5 vahel hommikul Mereküla rajoonis.

6.veebruaril keskpäeval tutvusid dessandi ülem ja vahikaatrite rühma ülem 2 Il-2 lennukil 4 La-5 hävitaja kaitse all eelseisva dessandi rajooniga rannikuga Narva-Jõesuu ja Sillamäe vahel.

7.veebruari keskpäeval raporteeris saarte mereväebaasi ülem PBL staapi, et kõik on ette valmistatud ja asuvad valmisolekus nr.2. Vastuseks teatas PBL staabiülem, et 2.löögiarmee käsku dessandiks veel pole ja tegi ettepaneku 8.veebruari lõunani valmisolek katkestada ja sütt kokku hoida.

8.veebruari õhtul teatas laevastiku sideohvitser 43.laskurkorpuse juures, et käsku dessandiks Mereküla rajoonis ikka veel ei ole.

9.veebruari pealelõunal teatas PBL staabiülem saarte mereväebaasi ülemale, et sellel päeval dessanti ei alustata.

vara 11.veebruaril teatas PBL staabiülem saarte mereväebaasi ülemale, et dessandi maandamine on 2.löögiarmee ülema poolt määratud ööle vastu 12.veebruari ja seda märkiv signaal antakse eraldi. Õhtul kella viie paiku teatati, et dessant lükatakse edasi.

12.veebruari hilisõhtul teatas laevastiku staabi sideohvitser 43.laskurkorpuse juures, et 2.löögiarmee ülem otsustas dessandi läbi viia ööl vastu 15.veebruari, arvestusega, et dessant on maal 15.veebruaril kell 3. Lõplik käsk antakse täiendavalt. Saarte mereväebaasi ülemale anti see teade edasi 13.veebruaril kell 3.

13.veebruari keskpäeval kandis 2.löögiarmee juures olev sideohvitser ette, et 2.löögiarmee ülem käskis dessandi maandada Mereküla juures ja alustada tegevust ettenähtud suunas 14.veebruaril kell 4. Peale seda algasid ettevalmistused, kell 15:30 algas dessandi paigutamine kaatritele ja poole tunni pärast hakkasid laevad Lavansaare juurest sõitma.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Re: Meriküla dessant

Postitus Postitas Shiim »

[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Vladimir
Liige
Postitusi: 106
Liitunud: 17 Dets, 2008 10:47
Kontakt:

Re: Meriküla dessant

Postitus Postitas Vladimir »

Auszug aus dem Kriegstagebuch der 227. Inf.Div.
vom 14.2.1944


2,50 Uhr Anruf Ltn. Hertin, Adj.G.R.412: Nördlich Udria Motoren-
geräusche auf See, Kurs von Norden auf Landzunge, Küste weiß nichts.
3,00 Uhr Anfrage bei Ortungsstelle: Noch nichts wahrgenommen, Scheinwerfer suchen.
3,05 Uhr Erstes Feindfeuer (M.G. und M.P.). Alarmierung des Stabes.
3,12 Uhr Ortungsstelle meldet: In 2 km Entfernung Landungsfahrzeuge, in Gegend Auga Landungeversuch.
3,20 Uhr Meldung Ia an Komm.Gen.: Landungsversuch Auga.- Mereküla.
3.24 Uhr Ia Küste meldet: Ein großer Kreuzer ( ? ) in 2 km Entfernung.
3.25 Uhr Stab A.R.227 wird über Landungsversuch unterrichtet. Gleich-
zeitig erhält Führer G.R.412 Befehl, die bei Kaasiku eingesetzte Sicherung zurückzuholen und als bewegliche Reserve bereitzuhalten.
3,30 Uhr Ia Küste meldet: 20 Boote in 1000 Meter Entfernung ostw.
Battr. Mereküla. 2. Landung zwischen Auga und Hungerburg.
Alarmierung der Tiger, Inmarschsetzung eines Halbzuges zum Div.Gef.Stand.
3,40 Uhr erhält Führer G.R.412 Befehl, mit allen verfügbaren Leuten entlang der Küste in ostw. Richtung vorzustoßen.
Major Bergmann erhält Befehl, Tiger und SS-A.A.11 In Marsch zu setzen.
3,45 Uhr trifft der 2. Halbzug Tiger auf Div.Gef .Stand ein.
4,10 Uhr Anruf Ia Küste: Feind bei M.R. 180 gelandet, greift Battr. Mereküla an. Reserven nach dort in Marsch gesetzt. Bei Mummasaare alles ruhig. Die dort eingesetzten Esten sind weggelaufen.
4,50 Uhr Ia Küste meldet: 1 Boot der 200 er-Klasse in Brand geschossen.
5,15 Uhr trifft Ia Küste auf Div.Gef.Stand ein. bringt 60 Mann Verstärkung, erhält Befehl, beiderseits der Straße vorzugehen, bis zur Battr. Mereküla durchzustoßen und Verbindung aufzunehmen.
Er meldet, daß ein Schiff von 800 - 1000 to in Brand geschossen sei, ein zweites Schiff flüchtet. 2. Reserve etwa 50 Mann, weiterhin eine Komp. beiseits der Straße, 1 Zug entlang der Küste eingesetzt.

http://www.wwii-photos-maps.com/germana ... /1068.html
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Meriküla dessant

Postitus Postitas andrus »

Üks sõjakirjasaatja kajastus antud sündmusest. Imestama paneb see, et veel tänapäeval leidub inimesi, kes põhiliselt sellise loba põhjal "ajalugu uurivad".
Antud teksti põhjal võib oletada, et kodanik tindisolkija külastas rannikul olnud õhutõrjeüksusi.

Igasugused "õigeaegselt avastamised" ja "stukade rakendamine" on kirjas eespool viidatud saksa dokumentides.
Ööl vastu 14. veebruari püüdsid ühe Nõukogude dessantlaevastiku üksused tiheda udu kaitsel teostada juba nädalaid kavatsetud suurejoonelist dessanti Narva jõe suudme piirkonnas asetsevale rannikuribale.
Laevad avastati õigeaegselt ühe helgiheitjate-patarei poolt. Meie rannakaitse alustas otsekohe tegevust. Hästi tabava tulega uputati või tulistati lühikese aja jooksul põlema neli paati. Üks väikese hävitaja tüüpi dessantlaev tulistati ülemleitnant Lütgensi poolt 8,8-sm õhutõrjekahuriga põlema. Õhutõrjekahurite koondtulega uputati veel kaks paati ja üks meresuurtükiväe üksus hävitas ühe paadi.
Vaheajal maale tulnud Nõukogude mereväe üksustel oli juba rannal suuri veriseid kaotusi. Lähedal metsaserval arenesid ägedad lähivõitlused. Sissemurdu meie õhutõrjesuurtükiväe tulepositsiooni selja taga õnnestus ühel õhutõrjekompaniil leitnant Kapischke juhtimisel edukalt riivistada, kusjuures teda toetasid Tiiger-tankid.
Pärast seda kui koidikul õnnestus dessantüksuse riismed ühes soises metsatihnikus sisse piirata, rakendati stukad jahilennukite julgestuse saatel vaenlase lõplikuks hävitamiseks.
Ühe Wolfenbütteli õhutõrjeüksuse kiirel ja meelekindlal tõrjel rünnati dessanti juba ulgumerel edukalt, kuigi üksus oli tugeva vaenlase laevasuurtükkide tule all ja pidi kandma kaotusi. Juba pärast esimeste dessantpaatide uputamist pöördus ülejäänud dessantlaevastik udu varjus ümber ja jättis maabunud üksused oma saatuse hooleks. Dessantlaevastik koosnes üheksast suurest dessantpaadist.
Vangide seletusel oli selleks aktsiooniks juba pikemat aega ette valmistatud. Rakendatud olid väljavalitud spetsiaalväed. Nõukogude mereväe eliit, kes olid ka vastavalt hästi relvastatud
Sõjakirjasaatja Jochen Schmidt.
Võetud Ojalo, Sammalsoo, Õun: Võitlused Peipsil ja Emajõel 1234-1944 lk.90 olevast pildist ajalehest "Eesti Sõna".
Seal on veel üks tore lugu Peipsi ääres toimunud sündmuste kohta, postitan ka selle vastavasse teemasse :)
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Re: Meriküla dessant

Postitus Postitas Reigo »

herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Meriküla dessant

Postitus Postitas herman30 »

Võrdlesin Laari Sinimäed 1944-raamatus oleva joonistusega Merekülast, olen nõus et paistab nagu Mereküla.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Re: Meriküla dessant

Postitus Postitas Reigo »

Saagas saab seda säilikut vaadata ja pilti tunduvalt suurendada. Kirik pildi keskel näib ka Mereküla kirikule väga sarnane.
Kirikut vt ka nt:
http://www.osta.ee/tsaariaegne-merikula ... 87370.html
http://www.osta.ee/merekula-kirik-32162678.html
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Re: Meriküla dessant

Postitus Postitas Reigo »

Leidsin lõpliku kinnituse, et on küll Mereküla. Piltide register asub: ERA.624.1.228. Fotise haldajad võiksid sealt andmed endale sisse kanda.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Re: Meriküla dessant

Postitus Postitas Reigo »

Mereküla dessandiga maale tulnud punaarmeelased lõid esmalt laiali (Laari väitel) leitnant Alfred Kohlhase 45 mehelise rannakaitse üksuse mis oli varustatud tõrkuvate Prantsuse ja Vene kuulipildujatega.
M.Õun nimetab neid merejalaväelasteks kuid mina küll ei usu, et viimased olid varustatud trofeerelvadega?
Kas tegemist oli 31. või 32.politseipataljoni meestega? Kus teenis leitnant Kohlas (ka sellist nimevormi olen kohanud)?
Tegemist oli rannikukaitsele pandud Saksa mereväelastega.

Eelnevate postituste kommentaariks:
Mereküla patareis (530. mereväe suurtükiväedivisjoni 8. patarei) klindi ääres kolm 10,5cm allveelaeva tekikahurit. 921. maaväe rannikusuurtükiväepatareis (Mereküla õigeusu kiriku juures) oli neli 10,5cm tšehhi kahurit.
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Meriküla dessant

Postitus Postitas andrus »

Reigo kirjutas:kolm 10,5cm allveelaeva tekikahurit
allveelaeva tekikahur vast natuke halb tõlge: https://de.wikipedia.org/wiki/Utof
Kasutaja avatar
ugandiklubi
Liige
Postitusi: 1112
Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
Asukoht: Tartu või Sinimäe
Kontakt:

Re: Meriküla dessant

Postitus Postitas ugandiklubi »

Mereküla patareis (530. mereväe suurtükiväedivisjoni 8. patarei) klindi ääres kolm 10,5cm allveelaeva tekikahurit. 921. maaväe rannikusuurtükiväepatareis (Mereküla õigeusu kiriku juures) oli neli 10,5cm tšehhi kahurit.
Ilmselt on siin viga , klindi ääres on selgelt näha vähemalt 4 alust ja Meriküla kiriku juures pole küll mingeid jälgi seal olnud patareist ,pigem oli järgmine patarei Narva-jõesuus kusagil muuli juures .
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Re: Meriküla dessant

Postitus Postitas Reigo »

Andmed pärinevad saksa dokumentidest 1944. a. veebruaris. Küllap sakslased ikka ise teadsid, mitu kahurit neil kuskil on. :wink: Klindi patareil võis neli alust olla, aga see ei tähenda tingimata nelja suurtükki. Kiriku patareist on ilmselt tänapäeval sama palju jälgi, nagu ülejäänud mittestatsionaarsetest patareidest. 921. patarei oli nimelt mittestatsionaarne, relvastatud tšehhi feldkanonedega.

Järgmine patarei asus 15.02.44 seisuga Augal (507. maaväe rannikusuurtükiväepatarei - 5 122mm NSVL haubitsat)

PS 929. maaväe suurtükiväedivisjoni 2. patarei nimetati mõni päev enne dessanti ametlikult ümber 921. maaväe rannikusuurtükiväepatareiks.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Re: Meriküla dessant

Postitus Postitas Reigo »

Andrus:
V. Propaganda
Im Versteck aufgegriffenen Rotflottist 260.Mar.S.Br (von Landung Mereküla) bestätigt erneut Befehl, alle bei Unternehmen angetroffene Esten niederzumachen.
[...]

ehk siis peidukohast kinnipüütud punalaevastiklane 260.mereväe laskurbrigaadist kinnitab käsku, mille kohaselt kõik operatsiooni käigus tabatud eestlased tuleb vagaseks teha.

ps.
Ic - 3. kindralstaabiohvitser, ülesanded: info vaenlase vägedest ja vastuluure (Feindbild und Abwehr).
See peaks olema üpris tugev argument selle kasuks, et käsk ettejäänud tsivilistide mahalaskmiseks ikkagi anti ja tegemist pole ainult sõjapropagandaga. Tekib aga küsimus, et miks peeti vajalikuks selline käsk anda? Sest on ilmselge, et teistele Punaarmee väeosadele Eestis 1944. a. sarnast käsku ei antud, tegu ei olnud NSVL poliitlise või sõjalise juhtkonna paika pandud erilise poliitikaga.

Arvan, et ettejäävate tsivilistide tapmist peeti vajalikuks, et kindlustada dessandi ülesande täitmine. Sest vaenulikud kohalikud elanikud, kui sa nad ellu jätad, võivad vaenlast näiteks varustada andmetega dessandi jõudude, tugevuse ja tegevuse kohta, mis kergendab dessandi vastast võitlust. Umbes selline võis ehk olla käsuandja loogika, mida mõjutas teadmine, et kohalik elanikkond ei pruugi Punaarmeesse sugugi sõbralikult suhtuda.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist