Kolonnide rünnak oli tehniliselt muidugi reaalne. Kui juhtkond oleks läinud sõjalisse konflikti Venemaaga. Aga nad tegelikult ei teinud ju seda. Vaid läksid ikkagi Kokoitõ bandet purustama. Olles (miskipärast)arvamusel, et otsene Vene sekkumine ei toimu.corvus kirjutas:2) Kas nende kolonnide rünnak lennukitega oli reaalne? Mitte sõja viiendal päeval loomulikult. Vaid ütleme, ennem seda, kui grusiinid alustasid oma maismaarünnakut. Või ka üsna varsti peale seda. Igatahes sel hetkel kui "ametlikult" Venemaa veel tsivilisatsiooni päästma ei tõtanud.
3) Kas otsus venelasi, tapmise/hävitamise maksimaalse efekti saavutamise ajal, mitte rünnata võiks olla poliitiline või sõjaline? Kas sõjaväe kõrgem juhatus välistas selle, sest see pole "härrasmehelik" (loe: nad olid lihtsalt lollid) või lähtus see "ärame tee" poliitilisest agendast.
Juba kibeda lahingutegevuse käigus, Osseetia paramilitaaridega, hoidusid grusiinid alguses igasugusest vaenutegevusest sealse "rahuvalvajate" baasi pihta. Hoolimata selle aktiivsest vastutegevusest. Millepeale siis lõpuks aktiviseerus ka Gruusia pool. Kas nad said selleks lõpuks käsu või viskas kohapealsel juhtkonnal üle, mine võta kinni....
Seega, Vene kolonnide rünnak õhust alguses, polnud reaalne. Mitte tehniliselt, vaid sõjalis-poliitiliselt.
Ma ei näe ikkagi muud lahendust, kui seda et, alustades Osseetide purustamist, uskus Gruusia juhtkond, et otsest Vene sekkumist ei tule. Siin võis olla kahtlejaid nii poliitilise kui sõjalise juhtkonna seas(tavaliselt alati on), kuid aluseks oli võetud ikkagi selline seisukoht.
Miks nad neid signaale uskuma jäid(mis Vene poolelt neile kahtlematult tulid) ,vaat see on hea küsimus....
Ja kas saab olla lähenemist, kitsalt sõjaline ja poliitiline..??
Ma pole veel kohanud seisukorda, kus pooled oleks koondunud nii selgeid jooni pidi. Tavaliselt ikka seguseltskonnad, kus tugevam peale jääb.
Veel, konflikti algus on siin piisavalt segane ja minul pole paljuski ikka veel selget ülevaadet.
Rääkides aga poliitikute sekkumisest sõjaväelaste soovidesse siis.....
Minu arust, oli just Gruusia sõjaline juhtkond(nii kõrgemal kui madalamal tasemel) paljuski vastu Saka(poliitikute) soovidele taganeda, hoiduda igasugusest vaenutegevusest ja lasta rahvusvahelisel diplomaatial "asi korda ajada" Lõpupäevadel siis.
Millega ta ka kõvasti autoriteeti kaotas. Kui meenutada hilisemaid mässe...
Paljude solvatud eneseuhkusest hoolimata, oli see lahendus antud situatsioonis siiski ainuõige..IMHO...
Oleks pistrikel toona jämedam ots olnud, oleks Gruusia riigi/rahva olukord täna kardetavasti teistsugune...
)
)