Kuidas kreeklased ajalugu muutsid
Re: Kuidas kreeklased ajalugu muutsid
Kreeklased lõpptulemust küll ei mõjutanud.
Mõned fundamentaalsed vead Saksamaa strateegias minu vaatevinklist:
1) liiga hiline riigi mobiliseerimine nn Täielikuks Sõjaks. NSVL, Saksamaa peamine vastane, oli palju paremal positsioonil pikaajalise sõja pidamiseks.
Saksamaa taasrelvastumine algas küll juba Hitleri võimule tulekuga, kuid toimus liiga aeglaselt. Võiks öelda, et kui varasemate vastaste vastu
toimis Blitzkriegi konseptsioon majanduslikus mõttes hästi, siis NSVL vastu oli põhimõtteliselt vale minna sõtta halvasti ettevalmistatuna.
Nii Suurbritannia kui ka USA suutsid toota rohkem kui Saksamaa. Õigupoolest ei hakanud Saksamaa üldsegi kasutama enda täieliku majandusliku potensiaali.
Samuti inimreservide hiline kasutusele võtt. Naised vabrikutes, Volksturm tagalas... liiga hilja. Ka vabatahtlike NSVL territooriumil aksepteeriti laias mahus liiga hilja,
nt Waffen-SS diviiside loomine.
2) Suurbritannia jätmine enda selja taha. Esiteks lõi see väga hea baasi invasiooniks, mis ka 1944 toimus teise rinde avamise näol. Teiseks tegid Liitlaste pommirünnakud
Saksamaale väga suurt kahju tema tööstusele, moraalist rääkimata. Peale I maailmasõda tehti õigustatud järeldus, et Saksamaa ei suudaks võita sõda kahel rindel, ometigi
eksiti ise selle järelduse vastu ja ei tehtud "lõppu peale" Suurbritanniale 1940.
3) Logistilised probleemid. Liiga palju kasutati hobutransporti mehhaniseeritud transpordi asemel. NSVL puhul oli ka territooriumi suurus, vilets teedevõrgustik ja partisanitegevus
tõsisteks hädadeks. Logistikast sõltub aga sõjaline edu kõige enam... Millisest Blitzkriegist saame rääkida, kui minna hobuvankriga mutta maadlema.
Kõigest kumab läbi selline hurraaga peale minek ja mütsiga löömine. Vastasteks võeti pool maailma, aga Liitlasi nagu ei oleks olnudki. Näiteks Jaapan liitlasena NSVL vastu kasulikuks
ei osutunud, suure hurraaga kuulutas Saksamaa ka USA-le sõja, kuigi oleks ehk saanud otsest USA vastu sõtta astumist edasi lükata.
Paljusid asju tehti liiga vähe ja liiga hilja, kasvõi näiteks allveelaevad.
Mõned fundamentaalsed vead Saksamaa strateegias minu vaatevinklist:
1) liiga hiline riigi mobiliseerimine nn Täielikuks Sõjaks. NSVL, Saksamaa peamine vastane, oli palju paremal positsioonil pikaajalise sõja pidamiseks.
Saksamaa taasrelvastumine algas küll juba Hitleri võimule tulekuga, kuid toimus liiga aeglaselt. Võiks öelda, et kui varasemate vastaste vastu
toimis Blitzkriegi konseptsioon majanduslikus mõttes hästi, siis NSVL vastu oli põhimõtteliselt vale minna sõtta halvasti ettevalmistatuna.
Nii Suurbritannia kui ka USA suutsid toota rohkem kui Saksamaa. Õigupoolest ei hakanud Saksamaa üldsegi kasutama enda täieliku majandusliku potensiaali.
Samuti inimreservide hiline kasutusele võtt. Naised vabrikutes, Volksturm tagalas... liiga hilja. Ka vabatahtlike NSVL territooriumil aksepteeriti laias mahus liiga hilja,
nt Waffen-SS diviiside loomine.
2) Suurbritannia jätmine enda selja taha. Esiteks lõi see väga hea baasi invasiooniks, mis ka 1944 toimus teise rinde avamise näol. Teiseks tegid Liitlaste pommirünnakud
Saksamaale väga suurt kahju tema tööstusele, moraalist rääkimata. Peale I maailmasõda tehti õigustatud järeldus, et Saksamaa ei suudaks võita sõda kahel rindel, ometigi
eksiti ise selle järelduse vastu ja ei tehtud "lõppu peale" Suurbritanniale 1940.
3) Logistilised probleemid. Liiga palju kasutati hobutransporti mehhaniseeritud transpordi asemel. NSVL puhul oli ka territooriumi suurus, vilets teedevõrgustik ja partisanitegevus
tõsisteks hädadeks. Logistikast sõltub aga sõjaline edu kõige enam... Millisest Blitzkriegist saame rääkida, kui minna hobuvankriga mutta maadlema.
Kõigest kumab läbi selline hurraaga peale minek ja mütsiga löömine. Vastasteks võeti pool maailma, aga Liitlasi nagu ei oleks olnudki. Näiteks Jaapan liitlasena NSVL vastu kasulikuks
ei osutunud, suure hurraaga kuulutas Saksamaa ka USA-le sõja, kuigi oleks ehk saanud otsest USA vastu sõtta astumist edasi lükata.
Paljusid asju tehti liiga vähe ja liiga hilja, kasvõi näiteks allveelaevad.
Re: Kuidas kreeklased ajalugu muutsid
Igasugused jutud juudi kommunistidest kuuluvad suuresti sinna kolmanda Reich´i antisemiitliku(sionistliku) propaganda valdkonda.krizz kirjutas:samuti olid paljud kommunistide juhid juudid, kes organiseerisid streike jne.
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"
Re: Kuidas kreeklased ajalugu muutsid
saksamaa oli tegelikult praktiliselt maksimaalselt mobiliseeritud, 1942 aasta Speeri ime oli tegelikult suh-tkoht puhas propaganda. elanikkonna mobiliseerimiselt oldi absoluutselt esireas, ületati Uk-d ja oldi vähemalt võrdsel tasemel NL-iga. hobutranspordi jms. suhtes - aga ega saksamaa ei olnudki ju tänapäeva mõistes tööstusriik, kus oleks toodetud masstoodangut. saksamaa oli niigi unifitseerinud niipalju kui võimalik oma transporti (ühed-samad sõidukid erinevatest tehastest jne., kuid probleem oli tootmisvõimsustes). teine asi on see, et oleks sakslastel olnud nt. 4x rohkem veomasinaid jne., kuid kütust saadi ju ainult 1 kohast, see oli ploesti rumeenias. oli ju ka sünteetilise kütuse programm, kuid see jäigi väga ligadi-logadi ürituseks. allveelaevu poleks ka varem saanud teha, sest - puudusid jällegi tootmisvõimsused ja oskustöölised (kes sõdisid juba ju armee ridades). lisaks oli saksa terasetootmine üks meeletu kombineerimine, zongleeriti ühest plaanist teise, kord toodeti tanke, millele ei jagunud laskemoona, siis laskemoona, kuigi polnud tanke, mida sellega varustada, siis ehitati tüüp xxi allveelaevu tehastes, mis polnud selleks võimelised (tulemusena läks üle poolteise aasta, enne kui need merekõlbulikeks said, kuid siis oli ka sõda läbi). saksamaa tegutses niigi n.ö. inimvõimete piiril, mobilseeritus oli tegelikult viidud praktiliselt maksimumini - kuid kui keskmise suurusega riik astub vastu korraga briti impeeriumile, nõuk.liidule ja maailma suurimale tööstusriigile ameerikale, siis sorri- nii-ehk naa on mäng mängitud.Rändur kirjutas:Kreeklased lõpptulemust küll ei mõjutanud.
Mõned fundamentaalsed vead Saksamaa strateegias minu vaatevinklist:
1) liiga hiline riigi mobiliseerimine nn Täielikuks Sõjaks. NSVL, Saksamaa peamine vastane, oli palju paremal positsioonil pikaajalise sõja pidamiseks.
Saksamaa taasrelvastumine algas küll juba Hitleri võimule tulekuga, kuid toimus liiga aeglaselt. Võiks öelda, et kui varasemate vastaste vastu
toimis Blitzkriegi konseptsioon majanduslikus mõttes hästi, siis NSVL vastu oli põhimõtteliselt vale minna sõtta halvasti ettevalmistatuna.
Nii Suurbritannia kui ka USA suutsid toota rohkem kui Saksamaa. Õigupoolest ei hakanud Saksamaa üldsegi kasutama enda täieliku majandusliku potensiaali.
Samuti inimreservide hiline kasutusele võtt. Naised vabrikutes, Volksturm tagalas... liiga hilja. Ka vabatahtlike NSVL territooriumil aksepteeriti laias mahus liiga hilja,
nt Waffen-SS diviiside loomine.
2) Suurbritannia jätmine enda selja taha. Esiteks lõi see väga hea baasi invasiooniks, mis ka 1944 toimus teise rinde avamise näol. Teiseks tegid Liitlaste pommirünnakud
Saksamaale väga suurt kahju tema tööstusele, moraalist rääkimata. Peale I maailmasõda tehti õigustatud järeldus, et Saksamaa ei suudaks võita sõda kahel rindel, ometigi
eksiti ise selle järelduse vastu ja ei tehtud "lõppu peale" Suurbritanniale 1940.
3) Logistilised probleemid. Liiga palju kasutati hobutransporti mehhaniseeritud transpordi asemel. NSVL puhul oli ka territooriumi suurus, vilets teedevõrgustik ja partisanitegevus
tõsisteks hädadeks. Logistikast sõltub aga sõjaline edu kõige enam... Millisest Blitzkriegist saame rääkida, kui minna hobuvankriga mutta maadlema.
Kõigest kumab läbi selline hurraaga peale minek ja mütsiga löömine. Vastasteks võeti pool maailma, aga Liitlasi nagu ei oleks olnudki. Näiteks Jaapan liitlasena NSVL vastu kasulikuks
ei osutunud, suure hurraaga kuulutas Saksamaa ka USA-le sõja, kuigi oleks ehk saanud otsest USA vastu sõtta astumist edasi lükata.
Paljusid asju tehti liiga vähe ja liiga hilja, kasvõi näiteks allveelaevad.
Re: Kuidas kreeklased ajalugu muutsid
aqga moskva oli niivõrd suur raudteesõlm, et mina ei kujuta ette, kuidas ilma selleta nõuk. väed vastupealetungi teha saavad?corvus kirjutas:Jaanus2 kirjutas:B
Kuivõrd oleks OKH esialgse plaani täiuslik järgimine - peasuund ikka ja alati Moskva - taganud sõja võitu on siiani vaidluste teema.
Re: Kuidas kreeklased ajalugu muutsid
lisan siia veel pildi nõuk. raudteedest 1941 aasta seisuga... ilma moskvata oleks minu arust üsna puuks olnud
Re: Kuidas kreeklased ajalugu muutsid
Hea kaart. Selgub et Eestis polnud ühtegi raudteed, ainult Riia-Pihkva liin läbis kagunurka.
Re: Kuidas kreeklased ajalugu muutsid
Vihjasin oma postitusega, et antud pildike ei sobi toetama väidet, et Moskva äravõtmisega lendab NSVL-i raudteelogistika kuradile. Ja seda just joonise ebatäpsuse tõttu.
Toredate joonistuste postitajatel tasuks kõigepealt endalt küsida, millised teadmised asjast joonistajal olid.
Toredate joonistuste postitajatel tasuks kõigepealt endalt küsida, millised teadmised asjast joonistajal olid.
Re: Kuidas kreeklased ajalugu muutsid
postitaja kahjuks ei suutnud leida linki originaalkaardile, mis kunagi nähtud, ja võttis selle asemel kaardi, kus on sakslaste jaoks põhilised magistraalid peal. loen kriitika õigustatuks, kuid kriitika esitamisviisi veidi.... igisevaksandrus kirjutas:Vihjasin oma postitusega, et antud pildike ei sobi toetama väidet, et Moskva äravõtmisega lendab NSVL-i raudteelogistika kuradile. Ja seda just joonise ebatäpsuse tõttu.
Toredate joonistuste postitajatel tasuks kõigepealt endalt küsida, millised teadmised asjast joonistajal olid.
Re: Kuidas kreeklased ajalugu muutsid
Mida tähendab igisev?vk1 kirjutas:kuid kriitika esitamisviisi veidi.... igisevaks
Ma ei suutnud eesti keele seletavast sõnaraamatust seda sõna leida.
Re: Kuidas kreeklased ajalugu muutsid
Eks ta ole samast kategooriast nagu kigin, nagin, nigin, krigin, sigin-sagin, vigin, ägin, inin -- iseloomustatakse olukorda, mida saadab enamasti häiriv kõla või tegevus. EKSS-ist teda (veel) ei leia, aga teadis juba keelemees Aavik, et "sõnastiku rikkus üksi annab keelele peensuse" (*1), s.t ega ole ju keelatud ise olukordadele, nähtustele sõnu välja mõelda. Küllap oi ja ai on just nõndaviisi oma alguse leidnud.andrus kirjutas:Mida tähendab igisev?vk1 kirjutas:kuid kriitika esitamisviisi veidi.... igisevaks
Ma ei suutnud eesti keele seletavast sõnaraamatust seda sõna leida.
Midagi militaarset keelenõu kõrvale:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 51&t=26788Tminoff kirjutas:Vägede paigutus kaardil 22.6.1941
http://www.krunch.ru/petrov.php
// ai kurjam, arvasin, et see on too "Kui Stalin alustanuks" teema, vägede paigutamisega pole kreeklastel midagi pistmist
(*1) - Loomingu Raamatukogu 2006/35, lk 15.
Viimati muutis kanakukk, 23 Juul, 2012 15:55, muudetud 1 kord kokku.
"Me oleme nii lootusetult inimpalge minetanud, et igapäevase kasina leivapalukese pärast anname ära kõik: põhimõtted, oma hinge – kõik võimalused tulevastele põlvedele, et mitte ainult ohustada oma ebakindlat eksistentsi." A. I. Solženitsõn
Re: Kuidas kreeklased ajalugu muutsid
Laiast netiavarusest sõnaseletust... Mõningate paralleelide tõmbamisega saab vast selgeks, mida mõeldi.
See jutt oli paraku suures osas igisemine, kuidas reaalsus segab ja ei lase TÕELIST KUNSTI teha. Venelased ütlevad selle pääle, et kehva tantsijat segavad munad kah.
See igisemine on miski wannabe hax0ri jutt, et ennast tähtsana tunda kui arvamuse omaja
Siis vast selline vinguv virin. Vabandust OT pärast.Aga eks see igisemine rohkem fordi meeste värk ole
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Kuidas kreeklased ajalugu muutsid
OT: On üks tore teema meie foorumis, vaataks selle pealkirja, mõtleks hetke ja jätkaks teemas. Praegu tüürib küll solbiämbri suunas. Moderaatoritöö ka veidi lahjaks jäänud...
Kui on probleem, tõmba lõuga
Re: Kuidas kreeklased ajalugu muutsid
Raudteejutt on vaibunud, äkki see pilt aitab teda käima tõmmata: http://users.tpg.com.au/adslbam9//Railways1941.png (võetud axis history foorumilt).
Pilt on "pisut" erinev sellest, mida meile varem siin teemas pakuti.
Trükitud on vist küll 1943.a.. Selgusetu on, kas ja kuidas on kajastatud muudatused võrreldes 1941.a., nii NSVL võimu all kui ka okupeeritud territooriumitel.
Erinevat värvi lõigud tähendavad minu arvates erinevaid haldusüksusi.
Pilt on "pisut" erinev sellest, mida meile varem siin teemas pakuti.
Trükitud on vist küll 1943.a.. Selgusetu on, kas ja kuidas on kajastatud muudatused võrreldes 1941.a., nii NSVL võimu all kui ka okupeeritud territooriumitel.
Erinevat värvi lõigud tähendavad minu arvates erinevaid haldusüksusi.
Re: Kuidas kreeklased ajalugu muutsid
Kui eelnevalt on olnud juttu täpsusest, siis Eesti tasandil see kaart täpsusega just ei hiilga, jääb ikkagi skemaatilisena, Nl-i tasandil ehk sellest küll...andrus kirjutas:Raudteejutt on vaibunud, äkki see pilt aitab teda käima tõmmata: http://users.tpg.com.au/adslbam9//Railways1941.png (võetud axis history foorumilt).
Pilt on "pisut" erinev sellest, mida meile varem siin teemas pakuti.
Trükitud on vist küll 1943.a.. Selgusetu on, kas ja kuidas on kajastatud muudatused võrreldes 1941.a., nii NSVL võimu all kui ka okupeeritud territooriumitel.
Erinevat värvi lõigud tähendavad minu arvates erinevaid haldusüksusi.
Eri värvid on ilmselt eri raudteed, Eesti oli iseseisev raudtee 1953. aastani. Pakun, et kaart on trükitud pärast 1944. aastat, sest Karjala kannase rdt-d on märgitud juba Oktoobri raudteesse kuuluvana. Enne kuulus ala Leningradi oblasti asemel K-S NSV-sse ning on küll erinevusi raudteede ja NSV-de piiride vahel, aga NL-i loodeosas mitte nii mastaapseid...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Kuidas kreeklased ajalugu muutsid
all paremas nurgas on kiri "zakaz 8454 VII 43", ilmselt on tegu ikka mõni aasta värskema asjaga. tee ja nime värvid langevad piirkonniti kokku, sealt tuleks siis ilmselt nende võtit otsida.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist