Reservõppused ja lisaõppekogunemised

[jackpuuk]

Unustasin plusspoolel mainimata instruktoreid, neid oli Scoutsist, sõjakoolist ja ka tegevväeosadest. Väga asjalikud, oskasid küsimustele vastata ja tegid (kui olime väljas) küsitud olukorrad kohe ka maastikul läbi.

Kuuldavasti oli see RÕK sellisel moel KL jaoks esimene, seega võiks mõndagi andeks anda. Mulle jääb just see arusaamatuks, et rühmatasemel komandörid olid minu taipamist mööda kaitseliitlased (pole kindel, et kõik) ja nende suhtumine. Milleks siis üldse KL-u astuda ja RÕK-is osaleda, kui ei taheta-viitsita oma ülesandeid seal täita. Või on neil ettekujutus, et nende tsivilistinärudega pole nagunii mõtet tegeleda? Kas puudub võime reaalsest maailmast aru saada, sellest et konflikti tekkides sõltub nende tsivilistinärude elu nendest ja vastupidi? Minu arust pole see kõige suurem lünk varustuses, vaid kellegi mõttemaailmas. Aga miks see nii on, seda ma pole veel suutnud välja mõtelda ja vaevalt mul see õnnestubki.

[dannuuu]

Tuli siis selline kutse. Armees ma käinud ei ole, kuna ennem karistati kohtulikult ära. See asi on nüüdseks aga juba arhiivis tolmu kogumas ning praegust elu ei sega karvavõrdki. Küsimuse olen läkitanud ka sinna kus kutse sain aga kuna sealne vastus viibib, siis ehk saan siit targemaks. Elukoht pole mul enam paar aastat Eesti, seega on see kogunemine paras põnts rahakotile. Ära aga tahaks ikkagi käia. Alates reamehe auastmest saab vist palka. See peaks mul kaitseliidust olemas olema kuna baaskursus on läbitud.- Iseasi kas nn" päris sõjavägi" ka seda aksepteerib.- Küsimus oleks siis rahas.- Palju seda antakse ja kui suures ulatuses mu reis kinni makstakse?- Ei tasu nüüd valesti aru saada, et ma sinna ainult raha pärast tahan minna.- Seda kindlasti mitte. Töölt tuleb nädal aega palgata puhkust võtta pluss pikk reis ning see kõik jätab oma jälje pangakontole, seega oleks huvi ka kompensatsioonist. Kuna üldjuhul enamus inimesi sinna nagunii kohale ei viitsi minna.

Teine küsimus puudutaks minu ametikohta. Selleks määrati kuulipildur ja sisekaitsejakku. Selle vastu mul aga huvi puudub. Kuna aga sõjaväe jms vastu huvi on olemas, kas annab siis ametikohta ümber rääkida kiire kursuse käigus?- Kuulipildurist mul nagunii aimu midagi pole. Parem siis millegi endale huvitavaga nullist alustada.

Ning kui tihti need õppused on?- Kaks korda elus kuni 60 saan?

[TTA]

Tuli siis selline kutse. Armees ma käinud ei ole, kuna ennem karistati kohtulikult ära. See asi on nüüdseks aga juba arhiivis tolmu kogumas ning praegust elu ei sega karvavõrdki. Küsimuse olen läkitanud ka sinna kus kutse sain aga kuna sealne vastus viibib, siis ehk saan siit targemaks. Elukoht pole mul enam paar aastat Eesti, seega on see kogunemine paras põnts rahakotile. Ära aga tahaks ikkagi käia. Alates reamehe auastmest saab vist palka. See peaks mul kaitseliidust olemas olema kuna baaskursus on läbitud.- Iseasi kas nn" päris sõjavägi" ka seda aksepteerib.- Küsimus oleks siis rahas.- Palju seda antakse ja kui suures ulatuses mu reis kinni makstakse?- Ei tasu nüüd valesti aru saada, et ma sinna ainult raha pärast tahan minna.- Seda kindlasti mitte. Töölt tuleb nädal aega palgata puhkust võtta pluss pikk reis ning see kõik jätab oma jälje pangakontole, seega oleks huvi ka kompensatsioonist. Kuna üldjuhul enamus inimesi sinna nagunii kohale ei viitsi minna.

Teine küsimus puudutaks minu ametikohta. Selleks määrati kuulipildur ja sisekaitsejakku. Selle vastu mul aga huvi puudub. Kuna aga sõjaväe jms vastu huvi on olemas, kas annab siis ametikohta ümber rääkida kiire kursuse käigus?- Kuulipildurist mul nagunii aimu midagi pole. Parem siis millegi endale huvitavaga nullist alustada.

Ning kui tihti need õppused on?- Kaks korda elus kuni 60 saan?

Nnooooh, midagi kindlat ma ei ütle, aga suure tõenäosusega sulle sõitu ei kompenseerita. Palka saad vastavalt ametikohale, sinu puhul siis reamees. Suur see summa ei ole, ilmselt kuskil 100-200 euro vahele jääb nädala kohta. Ma ei mäleta kas maksti lihtsalt palgaastme järgi või tuli seal ka mingi lisakoefitsent selle eest et sa vahepeal koju ei saa.

Ametikohta vahetada, noh, see sõltub konkreetse üksuse ülemast. Kui sa ikkagi iialgi kuulipildujat käes pole hoidnud siis võibolla tõesti keegi pädevam määratakse asemele. Sellisel juhul lõpetad tõenäoliselt laskurina, või KP abina vms.

[OnuEnn]

ma ka kurtsin, et pole kuulipildujat käes hoidnud, kuu hiljem helistati ja pakuti koolitust. jälle üks amet juures, mis toidab.

ja mis sellel sisekaitse kompaniil viga on?! kui varasemast ajast ennast rämbona pole näidanud, siis ilmselt pole ka lootust kohe võitlusgruppi pääseda.

[S-2]

RÕK on eksitav. Õigem on õppekogunemine.

Kaadrikaitseväelane ei ole reservväelane.

Tegevteenistuses oleva kaadrikaitseväelase eelnev määramine sõjaaja ametikohale jõustub kaitseväe juhataja poolt kehtestatud korras, sellise määramise jõustumine vabastab kaadrikaitseväelase seniselt ametikohalt.

Seega kas kutsutu vabastati seniselt ametikohalt (instruktor) või mitte?

[hmm]

Lisaks eelnevale - isiklikult arvan, et üks asjaajamisbüroo kuskil KRA-s või kus iganes, kes tegeleb pidevalt meeste andmete/kontaktidega, võtab kord aastas sidet ja kammib rida realt andmebaasi läbi (ja kes kammib läbi ka RÕKi nimekirja mehed telefoni teel) - on meie süsteemis kindlasti parima kulu/kasu suhtega investeering/kulutus. See jätaks pikalt maha isegi Spike-ER-i ja paljud asjad.

See on üllas eesmärk ja selles suunas püütakse liikuda - lisaks telefonile on olemas sotsiaalmeedia...
Aga siin ei ole tegemist mitte KRA-s või kus iganes isikutega vaid räägime ikkagi konkreetselt SA üksuste ülematest - nemad on need võtmeisikud kes peavad läbi oma otseste alluvate üksust komplekteerima.
See on tohutu töö, võtame lihtsa näite: aastas on kui mitu tööpäeva? Mitu inimest on ühes jalaväepataljonis? lisaks helistamisele, kirjutamisele tuleb veel andmeid analüüsida ka ja lihtsalt lambist pole mõtet reservväelast tüüdata - pigem ühe korraga võimalikult palju infot... siia juurde veel ajaline faktor - info ju aegub...

Kõike on võimalik ette ennustada. Ka RÕKi või õppekogunemise või kordusõppuse (kuidas keegi seda tegevust nimetab) osalust - k.a. ametikoha lõikes.. on võimalik ennustada ja aegsasti planeerida vajalikku täiendust... kuid me räägime suhtest kulutatud ressurs vs saavutatav tulem.

See mida on üksusel vaja täiendada otsustab üksuse ülem - kui koosseis on suurem osa vahetunud tuleb ju algtõed jällegi meelde tuletada ja vahepealsed ülemad omavahel koostöötama saada. Sõduritega on asi lihtsam - uus relv, väike täiendõpe, natuke koostööd ja asi joones.

Aga 2013 tuleb siis ~5900 tegelasel oma teadmisi meelde tuletama tulla https://www.riigiteataja.ee/akt/128082012001 - osadel mitmes kord, osadel esimene kord - aga tundke ise ka huvi millisel ametikohal olete ja mida teha soovite - andke KRK staapi oma soovidest teada ja edastatakse see SA ülematele ning tema otsustab.
PS üldjuhul ei taheta reservväelaste paigutust eriti muuta aga kui on ikka mõjuvad põhjused (nt omandanud logistika kogemused, saanud nt eleringis tehniku kogemused, teeehitus jne...) siis tsiviileriala ja sõjaväelise eriala võiks ühendada... miks mitte.

Seega ja aidake ennast ning teisi (samas ka riiki), et asjad paremuse poole liiguks (teil ka huvitavam), mitte ainult ja halada

[Kapten Trumm]

Kõik mis räägid on ka täitsa õige, ainult see ei tee olematuks "kastide joonistamisel" toimuvat juhuvalikut, mehed on jah tublid ja toredad, ainult kui sa oled teenistuses olnud jaosanitar ja osutud RÕkis tegelikult Kusti abiks, siis parimagi tahtmise juures reakoosseisule ette nähtud nädala ajaga seda asja perfektsuseni lihvida ei õnnestu.

Minuga koos oli kunagi RÕKi- tegelane, kelle eriala oli EV MV-s peaveelaeva roolimees ja tema tagasihoidlik roll oli siis laskur. Pealveelaeva roolimees on umbes sama peen vend nagu suurtükiväe tulejuht, enam peenemaid vendi ajateenijast ei saagi. Ma arvan, et mereväebaasi valveüksuses või kail otsi sidumas oleks tast sada korda rohkem tolku olnud kui laskurina.
See on võibolla natuke liiga karm näide - aga taoline kvalifitseeritud spetside raiskamine ühelt poolt ja teisalt katse teha laskureist tankitõrjujaid pole tänagi kuskile kadunud, kusjuures nimekirjade ja kastide joonistajatel on kogu info tegelikult kogu aeg olemas.

Kuigi, muidugi asi paraneb kogu aeg, ainut juba 20 aastat õpime ikka.

[metssiga]

Kõik mis räägid on ka täitsa õige, ainult see ei tee olematuks "kastide joonistamisel" toimuvat juhuvalikut, mehed on jah tublid ja toredad, ainult kui sa oled teenistuses olnud jaosanitar ja osutud RÕkis tegelikult Kusti abiks, siis parimagi tahtmise juures reakoosseisule ette nähtud nädala ajaga seda asja perfektsuseni lihvida ei õnnestu.

Minuga koos oli kunagi RÕKi- tegelane, kelle eriala oli EV MV-s peaveelaeva roolimees ja tema tagasihoidlik roll oli siis laskur. Pealveelaeva roolimees on umbes sama peen vend nagu suurtükiväe tulejuht, enam peenemaid vendi ajateenijast ei saagi. Ma arvan, et mereväebaasi valveüksuses või kail otsi sidumas oleks tast sada korda rohkem tolku olnud kui laskurina.
See on võibolla natuke liiga karm näide - aga taoline kvalifitseeritud spetside raiskamine ühelt poolt ja teisalt katse teha laskureist tankitõrjujaid pole tänagi kuskile kadunud, kusjuures nimekirjade ja kastide joonistajatel on kogu info tegelikult kogu aeg olemas.

Kuigi, muidugi asi paraneb kogu aeg, ainut juba 20 aastat õpime ikka.

Täitsa p..ses, aga nii see ongi. Kõigepealt lugesin surematut Sjveiki - Keiserlik-kuninglikus sõjaväes nii see oli. Siis teenisin Nõukogude Armees - jälle nii see oli. Ja nüüd, RÕK ja KRA pole midagi uut, ikka üks kammajaiaa!? PS vene ajal mobõppustel ei vaadatud üldse, mis mehel sõjaväepiletis kirjas. Pataljoni mobiliseerimine oli ühes ruumis, seal oli neli lauda ja meest (roodukat ja roodu lauad), vahetpidamata käis kisa - "mul on üle kuulipildujaid, kes tahab" või "andke radisti, kellel raisk on üle radisti". Mob algas õhtul, varahommikuks oli pataljon koos, relvis ja autodel, nii et mobipunktist tuli väljasõit (kas ja kuidas ka lahinguvõimeline, see on juba teine lugu)

[TTA]

Metssiga, sa ikka oled mõnel RÕK'il käinud? Mina olen, ei täheldanud mingit erilisi kuulipildur meediku kohal jaburdusi. Jah, osad mehed said uued ametikohad, aga seda tulenevalt sellest et üksuse struktuur oli muutunud. Minu rühmas olid pea kõik mehed samad kellega koos sai aega teenitud, ainuke erand oli üks autojuht kes oli meile määratud kaks aastat hilisemast lennust. Temagi ilmselt seetõttu et meie seas ei olnud 'C' kategooria mehi.

[metssiga]

Metssiga, sa ikka oled mõnel RÕK'il käinud? Mina olen, ei täheldanud mingit erilisi kuulipildur meediku kohal jaburdusi. Jah, osad mehed said uued ametikohad, aga seda tulenevalt sellest et üksuse struktuur oli muutunud. Minu rühmas olid pea kõik mehed samad kellega koos sai aega teenitud, ainuke erand oli üks autojuht kes oli meile määratud kaks aastat hilisemast lennust. Temagi ilmselt seetõttu et meie seas ei olnud 'C' kategooria mehi.

Siis, TTA, on ju asi korras. Mina seletasin siin sellepärast, et mõni foorumikaaslane on seletanud, kui p..ses asi on. Nüüd tean, et ei ole.

[TTA]

Metssiga, sa ikka oled mõnel RÕK'il käinud? Mina olen, ei täheldanud mingit erilisi kuulipildur meediku kohal jaburdusi. Jah, osad mehed said uued ametikohad, aga seda tulenevalt sellest et üksuse struktuur oli muutunud. Minu rühmas olid pea kõik mehed samad kellega koos sai aega teenitud, ainuke erand oli üks autojuht kes oli meile määratud kaks aastat hilisemast lennust. Temagi ilmselt seetõttu et meie seas ei olnud 'C' kategooria mehi.

Siis, TTA, on ju asi korras. Mina seletasin siin sellepärast, et mõni foorumikaaslane on seletanud, kui p..ses asi on. Nüüd tean, et ei ole.

Eks on ka halvemini läbiviidud RÕK'e kui see kus mina käisid. Osad väeosad ja struktuurid saavad nendega paremini hakkama kui teised. Kuid tõepoolest, rääkida et kõik on perses oleks väär.

[soesilm]

Hmmm räägib nagu asjad peaksid olema ja ... nagu neid ka arendatakse. Iseasi kas nii ka on.
Iga SA üksuse ülem peaks kompleteerimisega tegelema enne RÕKi. Kutsete väljasaatmise järel hakkab esimest infot laekuma, mille põhjal saab muudatusi teha. Samas on mingi osa puudusi ka enne näha ja nende põhjal saab uusi mehi määrata.
Aga kas meil nii tehakse? Ja kui ei tehta, siis kelle viga see on? SA ülemad ja ei muud. On ultra positiivseid näiteid ja on näiteid töllakatest.
Ma ootan nüüd vastuväiteid:
1) juhised puuduvad
2) tööd on liiga palju
jne
Seepärast vastan ise.
1) Iga vend, kellele SA üksus määratakse, peab aru saama, et tema tagumik on nüüd turul. Professionaalina ei saaks end kuidagi lohutada, et sõda pole näha.
2) see kes ütleb, et muud on liiga palju, see teeb kas valet tööd või pole aru saanud mis on tähtis ja mis ei ole.

[Kipper]

Soesilm,

Mis see lahenduskäik oleks? Okei, SA ülem peab tegelema. Kuid kui paljud seda ei tee, siis mis?

[Kapten Trumm]

Täna on KV-lase edukuse etalon ikka suutlikus teha rahuaja administratiivseid toiminguid ilma skandaalide, distsiplinaarasjade ja sisekontrolli märkusteta.
Kui milleski eksid, on oluline leida süüdlane. See puudutab ka seda teemat, mis politseinik ei teata osaks saanud vägivallast.
Selles kultuuritaustas (koos personalinappusega) ei maksagi imestada, kui "homseks sõjaks" valmistumine on tahaplaanil. Esmalt tuleb ju teha karjuvad asjad ära ja nii, et midagi ette heita poleks. Teine, vähemtähtsam naljanumber on üldine ülesalastamine (mis reservi puhul paljuski piirab), seejuures salastatakse asju, mis nagunii teada on või mis väikse analüüsiga lihtsasti tuletatavad on.

[soesilm]

Mis see lahenduskäik oleks? Okei, SA ülem peab tegelema. Kuid kui paljud seda ei tee, siis mis?

Õpetada, kasvatada ja nõuda. Kui see ei mõju, siis tuleb ametikohalt maha võtta ja öelda seda ka põhjusena. See omakorda jääb teenistuslehele - ei saanud SA üksusega hakkama, ja sellega arvestatakse edapidi. Aga kui seda kõike sallitakse, siis tekib laisku juurde. Suudaksid küll aga kui teised ei tee, siis miks tema peaks ....
Ja Trummil on ka õigus. Väärtustada (ülevalt) tuleb õigeid asju. Vähemtähtsates asjades võib teha järeleandmisi või võtta riske.
Samas on ikkagi asjad inimestes kinni. Kui inimena aru ei saa, mis vastutus talle antud on, siis ei saa. Kui selliste arv liiga suureks kasvab, siis tuleb "pood" kinni panna, sest lettidel on enamuses praaktoodang.