S-75, "Tants surmaga"

[Kapten Trumm]

http://www.youtube.com/watch?v=Z1csNm5- ... re=related

Kokku 5-osaline vene propafilm.
Muigama panid claimid S-75 divisjoni ümberpaigutamisest 30 minutiga, laual on just sellel kompleksil teeninud E.Vaino memuaarid, kus ta ütles ümberpaiknemise ajaks 10-12 tundi, kusjuures Vietnamis õnnestus see suruda kokku neljale tunnile.

[diesel]

teenisin seitsmekümneviienda väeosas. meil oli üks starlei, kes oma jutu järgi vietnamis pikalt sama toruga amisid alla lasi. kui algul olla laskmisele (sageli edukale) järgnenud igal juhul kättemaks, siis kiirelt olla ellujäämissoov sundinud ratsima. neil olevat kabiinid pargitud küljekuti ja sadade eri kaablite asemele olla tehtud suured "pistikud" millega kõik ühendused hetkega tehtud. kabiinidel olla vedukid kogu aeg ees olnud. antennidest ma täpselt ei mäleta, aga vist ainult üks olla transa ajaks maha võetud. ilmselt siis see "noogutaja", misiganes tema eestikeelne nimi ka ei oleks. ühendatud olla korraga ainult üks või kaks stardialust ja need jäetud vahel ka maha.
igatahes olevat nemad peale enda avalikustamist juba mõnekümne minutiga sõitnud. ja teinekord jõuti ennast mõned verstad eemal juba uuesti valmis panna kui kättemaksjad saabusid eelmist kohta tampima.
kuipalju jutus tõde on, seda ma kommenteerida ei mõista.

[EOD]

Antenne oli kaks - üks kabiini "P" peal ja teine meeterlaineradari P-12 oma.
See viimana oli üle puulatvade tõstetuna hea olnud just madalalt tulevate ründajate avastamiseks. Sihtida raketti sellega küll ei saanud, kuid teati vähemalt, kuhupoole DŠK toru pöörata.
Aga jah, kaableid oli palju ja nende ühendamisele läks ka aega palju.

[Kapten Trumm]

Seda ma ka ise arvasin, et üks ratsimine oli see, et osasid raketialuseid ei pandudki maha, need jäid kas auto peale või pandi juba varupositsioonil üles või ühte-teist jäetakse maha ja tõmmatakse ise uttu. Üks fantaasia, mida vene memuaarides on näha olnud - rakettide laskmine otse transpordimasinatelt
Vähemalt S-75 puhul on see täiesti võimatu ja dokumentaalkaadritelt näha olevat katted transpordimasina kabiini kohal pole mitte kabiini kaitseks raketimootori leegi eest, vaid seepärast, et kabiiniklaasid ei läigiks päikese käes vastu ja et päike kabiini saunaks ei kütaks

Nt P-kabiini küljest antennide eemaldamiseks on normaaloludes vaja autokraanat ja võib arvata, et need laskeseadmed kaaluvad kah päris palju tonne, need tuleb vaiadega maasse kinnitada ja äraminekul sealt üles kangutada.

[Kapten Trumm]

NSVL-s võeti õige natuke peale S-75 relvastussevõttu kasutusele Vietnami kaugelt sobivam, analoogsete TTA-dega tolle aja arusaamade kohaselt tõeliselt mobiilne, maaväe õhukaitseks mõeldud kompleks 2K11 Krug (NATO SA-4 Ganef), esitleti avalikult esmakordselt 1965. a oktoobriparaadil. Vietnami aga saadeti nähtavasti PVO üksusi, mitte maavägede õhutõrje üksusi.

Vaadates seda pornot nende S-75 kobakate teisaldamiseks (S-75 oli mõeldud kasutamiseks fikseeritud asukohaga baasides, mobiilsus oli tinglik ja teisejärguline), siis see Krug oli just see, mida Vietnamis vajati S-75 asemel - soomustatud masinad roomikutel, mõni minut ettevalmistust rännakult kuni tule avamiseni, ilma kaabliteta ühendused.

http://www.youtube.com/watch?v=2BYVgy64 ... re=related

Vietnamis olnuks see asjake isegi ohtlikum kui S-125, rääkimata S-75'st.

[diesel]

ee, kas antenne mitte rohkem polnd? vanainimese mälu pole muidugi kiita, aga miskipärast on tunne, et meil oli positsioonil neid jurakaid rohkem püsti.
või noh, mis siin ikka üritada meenutada, kui ma isegi ei mäleta, mis sisteemiga seda stardialust transporditi. tean, et kui polügonile läksime, siis tuli omal üks alus ühes võtta ja meenub ka, et kraz ei saand ise otse sikutatud ja siis oli 131 vahelüliks ja see õnnetu zil sai pooleks tõmmatud. a kas alusele käisivad mingid rattad alla või mismoodi see toimis, seda ei mäleta sugugi.
tjagatsh külges ei saand kuidagi olla. olen laskmist õite lähedalt näinud ja see tulemeri, mis toru otsast välja tuli, oleks auto maha põletand. lisaks oleks masin vist aluse pööramisel jalgu jäänud. huvitav, et asi lendas justkui vedela kütusega aga stardikohas põles veel veerand tundi hiljem mingeid tundmatud päritolu tükke maas.

[pikk88]

Kaua nende platvormide "taaslaadimine" aega võttis?

[diesel]

taaslaadimise all pead silmas siis uue raketi peale ajamist ilmselt. külmale alusele saab raketi üsna käbedalt. raketti veeti zil-i sabas poolhaakel. tuli "pessa" sõita ja õigel kohal seisma jääda. koha täpseks leidmiseks oli maha ankurdatud mingid jurakad. umbes nagu fragment lamavast politseinikust. edasi siis lukud lahti ja relss mille peal rakett oli tuli keerata käruga risti ja stardialuse "toru" tuli samamoodi auto poole keerata. alust keerati mingi vändaga kui õigesti mäletan. moona vist keerati suisa kätejõul. edasi haagiti ots stardialuse külge ja samamoodi käsitsi vändati rakett oma kohale. me harjutasime seda kõvasti ja üsna umbes pakuks, et kogu operatsioon võttis mõne minuti kohapeal pluss siis sõit.
aga see uuesti laadimine peale pauku oli vist üsna teoreetiline võimalus. polügonilt mäletan, et alus oli üsna surnud stardi järel ja liigutamiskatsetele ei allunud.
pagan, ega tegelikult ei mäleta enam ööd ega mütsi kroonuajast. peaks vist kogu teenistuse mälusoppidest üles otsima ja kirja panema.

[eeru]

huvitav, et asi lendas justkui vedela kütusega aga stardikohas põles veel veerand tundi hiljem mingeid tundmatud päritolu tükke maas.

Algul lendas "püssirohumootoril". See eraldus alles peale vedela - kütuse mootori töölehakkamist.Põletas düüsi eest kaks metalllinti läbi ja püssirohumuutur kukkus küljest ära.
Sellised mitu meetrit pikad -pikad pulgad olid.Mingi 15-20 sm läbimõõt ja auk oli keskel.
Burzuikas sai neist hüva sooja.

[Lemet]

Stardikiirenditeks kutsuti neid püssirohujurakaid...

[Kapten Trumm]

Pikad pulgad olid S-200-l.
S-75 esimene aste oli raketi sabas ühe "pikendusena".

taaslaadimise all pead silmas siis uue raketi peale ajamist ilmselt. külmale alusele saab raketi üsna käbedalt. raketti veeti zil-i sabas poolhaakel. tuli "pessa" sõita ja õigel kohal seisma jääda. koha täpseks leidmiseks oli maha ankurdatud mingid jurakad. umbes nagu fragment lamavast politseinikust. edasi siis lukud lahti ja relss mille peal rakett oli tuli keerata käruga risti ja stardialuse "toru" tuli samamoodi auto poole keerata. alust keerati mingi vändaga kui õigesti mäletan. moona vist keerati suisa kätejõul. edasi haagiti ots stardialuse külge ja samamoodi käsitsi vändati rakett oma kohale. me harjutasime seda kõvasti ja üsna umbes pakuks, et kogu operatsioon võttis mõne minuti kohapeal pluss siis sõit.

S-75 divisjoni stardipatareis oli maksimaalselt kuus laskealust kokku 6 alustele laetud raketiga.
Kui need olid minema lastud, siis rakette tuli ümber laadida juba lahingu ajal, mis võis olla fataalne tegevus ja võttis aega.
Sestap oli S-75 divisjoni võimekus rünnaku tõrjumisel piiratud 6 raketiga (kindlaks tabamiseks lasti iga märgi pihta 2-3 raketti - nt 2 raketti väikese intervalliga, et esimesest raketist kõrvale põikamiseks kulutaks lennuk oma energia ära ja teine takett tabaks juba aeglasel kiirusel taevas hõljuvat lennumasinat, kes pole võimeline järsemaid manöövreid tegema).

[diesel]

mainiks niipalju, et kindlaks tabamuseks loeti seda, kui paugu tegemise hetkeks oli rakett sihtmärgist kuni 400 m kaugusel.

[EOD]

Meenub veel ohvitseride jutust, et raketi radarsütikul oli ees "sunud koonus", ehk radar "ei näinud" otse ees olevat objekti. Seega võis liiga täpsel juhtimisel rakett väikese märgi kõrvalt plahvatamata mööduda.

[Kapten Trumm]

S-75 raketti juhiti raadiosignaalidega (nn command-guided), raketi lõhkema panek käis raketi ninaosas oleva nn lähedussütikuga (close-proximity fuse) kui ka maa pealt antava raadiosignaaliga, kuidas nad iselikvideerusid ei saanud täpselt aru.

[diesel]

raadioga jah. kõigepealt oli ohvitser "navedenija", kellel oli nina ees radariekraan, millelt nägi vist 75km läbimõõdus ala. tema väntas enam-vähem sihiku õigele kohale. ja siis oli kolm ajateenijat, kelle igaühe ekraanipilt on mõni verst läbimõõdus. igaühel üks ruumimõõde sihikul hoida. paugu nupp oli mäletamist mööda vist suisa komandöri käes. polügonil meie väeosa suutis kobistada sihtmärgile füüsiliselt pihta. pidi aastas mõned korrad juhtuma. ilgelt kiideti.
rakett ise oli üsna loll ja mingit nähtavust ei vajanud. ohjad olid niikaua maa peal, kuni kütus mingi piirini otsas oli. viimaste piiskadega siis pidavat asjandus juhtimise endale võtma, nina taevasse keerama ja siis lõpuks enesetapu sooritama. näinud pole ja kommenteerida ei oska.
samas näikse ühe numbri all palju modifikatsioone olevat. guugeldasin veidi pilte ja muuhulgas nägin ka seukest, kus stardialuse juurde oli veeretatud kaks silda. (ass veerevate ratastega, mitte kraaviületusvahend) igati loogiline, aga mina ei mäleta midagi sellest.
meenus veel jutt, et veojõudu olevat stardis nõnnapalju, et koos alusega pidi õite kaugele minema. vene värk, küllap keegi kuskil suutis kinniste lukkudega lasta ka.