Kaitseliit - oleksoloogia

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Re: Kaitseliit - oleksoloogia

Postitus Postitas soesilm »

Tõesti vaene Kaitseliit ... aina püstitatakse ülesandeid mis käivad ilmselgelt üle jõu! Mis need jõukohased ülesanded siis on? Pastakate jagamine ? Ma tõesti ei saa aru, mis see teie nägemus KLst on. Vabatahtlike kogu, kes teevad mis meeldib?
Palun selgitage mulle seda oma rühma või kompanii taseme süsteemi. Ütleme, et malevas on püssikandmiseks sobivat 700 liiget. Mis me siis nendega teeme? 20 iseseisvat rühma või? No olgu pealegi teeme 3 kompaniid. Aga kuna pataljoni taset ei suuda saavutada, siis alluvad nad ... kellele? KL peastaabile? Kaitseringkonnale? Mitte kellelegile?
Mis puutub juhtide väljaõppesse ja sellele kuluvale isiklikule ajale, siis siin pole midagi teha. Või nimetame mingeid jõuke aga rühmadeks ja jagudeks ning oleme rahul, et tegelikult keegi neid juhtida ei oska? Kas see narrus ei ole?
Vaata Hummel, mul on täiesti kama kui palju vabatahtlik oma aega kulutab. Esiteks astub ta vabatahtlikult sellesse organisatsiooni. Teiseks peavad allüksustel olema juhid. Kolmandaks peavad juhid olema väljaõpetatud. Sellele jadale on ainult üks alternatiiv - KL likvideerimine!
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Kaitseliit - oleksoloogia

Postitus Postitas hummel »

Täpsustuseks.
Näen, et senised maakaitsepataljonide staabid oleksid esmased kandidaadid KRK staapide funktsioonide ülevõtmiseks. Ja siis jääkski igale malevale järele lahingkompanii ja sisekaitsekompanii. Aga vaevalt neid pataljonistaape otseselt saab ringi kantida.
KRK staabid peavad olema siiski RA olemas, sest osa vajalikke funktsioone tuleb täita ka RA. Küsimus on, et kas minnakse tagasi 2000ndate keskel palju paksu verd tekitanud juhtmalevate süsteemile, või moodustatakse eraldi KRK staabid vahelülina maleva ja peastaabi vahel. Väheneksid arvatavasti malevate staapide suurused, sest osa funktsioone läheks KRK staapide kanda.

Üksikkompaniidest. Soome MKJ kompanii suuruseks on näiteks sõltuvalt tüübist 175-230 vabatahtlikku reservväelast. Koosseisus tavaliselt 3 jalaväerühma, tankitõrjerühm (mitte kõigis), tulejuhtimiselement, miinipildujarühm, juhtimisrühm, tagalarühm. Peaksime suutma samuti sellise kompanii iga maakonna ehk maleva peale kokku panna nii personali, kui materiaalosa poolest. Lisaks väiksema sisekaitsekompanii. Tähtis on struktuuriline paindlikkus sommide eeskujul - valikuvariandid vastavalt oludele. Ja selline ongi vabatahtliku organisatsiooni tegelik võimekus.
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Re: Kaitseliit - oleksoloogia

Postitus Postitas soesilm »

No kurat, nüüd olen ma küll löödud :shock:
Pataljoni taset ei ole võimalik saavutada aga KRK funktsioonid võtab üle! Millised funktsioonid?
a) SA üksuste väljaõpe (lisaks oma maleva baasil formeeritavatele üksustele)
b) mobilisatsioon (lisaks oma üksuste formeerimisele)
c) lahingutegevuse juhtimine oma vastutusalal

Ja vasta Hummel ikka küsimusele. Kui maleva baasil formeeritakse 2-3 kompaniid, siis kes neid juhib? Ja mis on sinu pakutud 1+1 kompanii ülesanne?
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Kaitseliit - oleksoloogia

Postitus Postitas hummel »

Mis puutub KRK täpsematesse funkstioonidesse KL koosseisus, siis see on tõesti minu ja ilmselt ka paljude teiste jaoks veel suures osas küsimärk.
Sellises mahus nagu asju on kõike tehtud Kaitseväes, nad oma kaadri ja reservistidega kindlasti KL-is edaspidi tagada ei suuda. Pigem kaldun arvama, et KL KRK staap saab selline pool-sisekaitseotstarbeline kontor, millel on ka ratastele ja maastikule ümberpaiknemise võime.
Lahingkompaniide ülesanne peaks olema kõrvalsuundade (brigaadid põhisuunas) katmine, milleks võib olla vajalik neid nagunii üksikutena hajutada. Lisaks dessanditõrje - võib muidugi olla vajalik jõudude koondamine. Kompaniide pataljonina rakendamist antud staabi juhtimisel peaksin siiski kahtlaseks või kui seda tuleb teha, siis kompaniid toetavad end ise. Ainult operatsiooni põhine juhtimine ja koordineerimine läbi KRK staabi. Kui läheb madinaks koos brigaadiga, siis ilmselt tuleb allutada kas otse brigaadile või mõnele brigaadi pataljonile.
See variant ka, et kompanii võib imbuda (vajadusel rühma VG-dena) peale tungiva vastase tagalasse ja korraldada rünnakuid, varitsusi vms.

KRK staap peaks muidu koordineerima kriisi ajal koostööd ka politsei ja päästega. Sellega seoses hakkavad kõne alla tulema sisekaitsekompaniid, mida vaja omakorda KRK tasemel koordineerida. Sisekaitsekompaniidel peaskid täna ülesanded mõeldud olema ja eks need jätkuvad. Laias laastus tagalaobjektide valve ja julgestus ning vajadusel korra tagamine.

Olen aru saanud, et KV hakkab nüüd uue süsteemi järgi ise oma mobilisatsiooni läbi viima KL abita. KL enda teada aga tulevikus peale oma enda SA koosseisu kedagi lisaks formeerida ei plaani. Kuidas asi reaalselt kujuneb ja mis korraldused saavad olema, pole aga veel lõpuni selge.

Rühmade tasemele jäämist igal juhul ei toeta. Tuleb ikka kompanii rünnakut-kaitset punnitada ja sellega peaks järjekindluse jagumisel ka mäele saama. Minu nägemusel võiks see kompanii suure jama korral olla omakorda hajutatav rühma VG-deks.
KL malevates on kokku küll nii 12 000 kaitseliitlast, mis teeb keskmiseks arvukuseks 800, kuid võib vist liialdamata öelda, et KL SA struktuuris kasulikult rakendatavat seltskonda on poole vähem. 2 korralikku lahingkompaniid võiks heal juhul kokku saada vaid Tallinnas, Harjus ja Tartus.

Taani kodukaitse on ka muidu kompaniipõhine. Kokku on neil militaarses liinis u 45 piirkondlikku kompaniid (+ mere- ja õhuväe allüksused). Territoriaalseid juhatusi on 3. Peaks olema ka mingid pataljoni taseme asjad (23), kuid need on pigem erinevaid väeliike koordineerivad vahelülid nagu aru saan, mitte nö lahingstaabid. Lisaks on mõned vabatahtlikest kaugluurerühmad territoriaalsete vahelülide juures ja kõrgemal kaugluurekompanii.

Otseselt pole mul midagi KL pataljonide, kui lahenduse vastu, kuid arvestades olukorda ja võimeid see täna ega ka homme lihtsalt ei toimi.
Mis need jõukohased ülesanded siis on? Pastakate jagamine ?
Mingi vähemaktiivsem osa KL-ist on kindlasti suuteline ka kahjuks vaid pastakaid jagama. Mitte, et muud ei osataks, vaid muude ülesannete täitmiseks ei pruugi piisavalt rahvast kokku saada. Kui näiteks 250 liikmelisest malevkonnast saab õppusele kokku 25, siis see on asi, mille üle mõelda. Samas kui 125 liikmelisest üksikkompaniist on kohal 40, siis see on suht juba kõva sõna. Olen kokku puutunud mõlema variandiga. Tekibki küsimus, et mida näitab liikmete arv?
Olen täheldanud, et kui huvitavaid väliüritusi tehakse pisut tihedamini ehk 2 kuu tagant, siis nagu käiks ka rohkem rahvast kohal. Samas, kui teha iga kuu, siis jälle on liiga tihe. Oluline, et üritused oleksid hästi orgunnitud ja põnevad. Käärid aga tulevad sellest, et õppusi peavad planeerima ja valmistama ette vabatahtlikud ise ning nad ei jaksa seda sageli oma ajast teha.
Vabatahtlike kogu, kes teevad mis meeldib?
Ei, mitte seda otseselt. Teevad, mida suudavad ja kuhu võimed ulatavad.
Mis puutub juhtide väljaõppesse ja sellele kuluvale isiklikule ajale, siis siin pole midagi teha. Või nimetame mingeid jõuke aga rühmadeks ja jagudeks ning oleme rahul, et tegelikult keegi neid juhtida ei oska?
Vaata Hummel, mul on täiesti kama kui palju vabatahtlik oma aega kulutab.
Eks neid juhte leidub, aga küsimus on mitte oskustes, aga praktikas. Nagu mainisin, siis jao-rühma tase on KL-is täiesti rahuldav, sest rühmaõppusi ikka tehakse ja saadakse ning hoitakse ka vastavaid kogemusi. Kompaniiõppusi toimub aga väga harva ja seal on asi juba märksa ebakindlam.
Mis puutub vabatahtlike pealike ajakulusse, siis jah ei pruugi huvitada..., aga kui ikka üle pungestada, siis ühel hetkel võib inimene lihtsalt loobuda. Ei ole enam aega ja kõik. Kusjuures asemele pole sageli ka kedagi võtta. Lihtsam on teha vabatahtlikega mõõdukalt, aga kestvalt.
Noorte puhul on tegelikult küll pigem vastupidine efekt - mida sageldamini (asjalikult) rakendada, seda rohkem huvituvad. Kuigi eks seal ole ka oma piir.
Kasutaja avatar
rakk
Liige
Postitusi: 67
Liitunud: 19 Veebr, 2008 12:50
Kontakt:

Re: Kaitseliit - oleksoloogia

Postitus Postitas rakk »

Halloo mehed!

Olen üks neist KL-st, kes nagu midagi teeb ja ei tee ka, nagu selgub.
Käin kohal (kogunemistel) nii palju, kui võimalik, või nagu töö, kodu jne. võimaldavad.
Et asi selgem oleks, siis töölt, kus pidin 2 nädalat kohal olema tulin ära just selle pärast, et rohkem KL üritustel osaleda.
Olen vabatahtlik, aga ei pea ennast ega oma kaaslasi "kahurilihaks", seega õppused on meie jaoks väga olulised.
Samuti ei ole mina ega minu kaaslased (jagu, rühm, kompanii jne.) üks null, koma ega number, nemad kõik pluss ja rohkem ongi üks osa tervikust.

Juhid, nemad on ka (jagu, rühm, kompani jne.) ainult pereinimesed, ja isegi, kui nad on hingega asja kallal ei ole nad fanaatikud.
Neile tuleb ka aega anda.

Iga päevaga muutume üha tugevamaks!

Vabandan, aga alla ei anna, kui kedagi solvasin!
Viimati muutis rakk, 22 Dets, 2012 22:40, muudetud 1 kord kokku.
Räägin vähe, kui, siis ainult kulda!
on mõte, kui läinud kuues pilku.
kert122
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 27 Juun, 2007 21:22
Kontakt:

Re: Kaitseliit - oleksoloogia

Postitus Postitas kert122 »

soesilm kirjutas:Tõesti vaene Kaitseliit ... aina püstitatakse ülesandeid mis käivad ilmselgelt üle jõu! Mis need jõukohased ülesanded siis on? Pastakate jagamine ? Ma tõesti ei saa aru, mis see teie nägemus KLst on. Vabatahtlike kogu, kes teevad mis meeldib?
Palun selgitage mulle seda oma rühma või kompanii taseme süsteemi. Ütleme, et malevas on püssikandmiseks sobivat 700 liiget. Mis me siis nendega teeme? 20 iseseisvat rühma või? No olgu pealegi teeme 3 kompaniid. Aga kuna pataljoni taset ei suuda saavutada, siis alluvad nad ... kellele? KL peastaabile? Kaitseringkonnale? Mitte kellelegile?
Mis puutub juhtide väljaõppesse ja sellele kuluvale isiklikule ajale, siis siin pole midagi teha. Või nimetame mingeid jõuke aga rühmadeks ja jagudeks ning oleme rahul, et tegelikult keegi neid juhtida ei oska? Kas see narrus ei ole?
Vaata Hummel, mul on täiesti kama kui palju vabatahtlik oma aega kulutab. Esiteks astub ta vabatahtlikult sellesse organisatsiooni. Teiseks peavad allüksustel olema juhid. Kolmandaks peavad juhid olema väljaõpetatud. Sellele jadale on ainult üks alternatiiv - KL likvideerimine!
.....okei, likvideerime KL, ja edasi?!?! Juhid on muidugi vägevad, aga keda siis juhitakse?! reservväelaste brigaadi, mis kogunevad mingi x aja+varustatakse nädalaga?Skautpataljoni seda ühte kompaniid, mis parajasti missioonil pole, ega ka mitte missioonieelsel väljaõppel?KL-s pole asjad viimase peal, aga seal annaks ära teha, KJPS-KLPS vahel tundub olema paras pudru ja kapsas. Ühed vaatavad põlgusega teise poole. Isamaa ei taha vist üldse, et teda kaitstaks.. :wall:
paraadil näeme, raisk
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Kaitseliit - oleksoloogia

Postitus Postitas hummel »

KL-i likvideerimine ei ole lahendus ja usun, et see isegi ei tule tegelikult kõne allagi. Küsimus on vaid selles, milleks on KL suuteline.

KL-is on ilmselgelt tublisid ja asjalikke liikmeid ja ka pealikke. Minu nägemusel seisab kogu KL vabatahtlike süsteem püsti u 10% ehk u 1200 aktivisti najal, kes pidevalt agaralt üritustel osalevad ja seeläbi asja arendavad. Veel 20% on selline suht arvestatav kontingent. Aga organisatsiooni võime määratlemisel tuleb siiski arvesse võtta ka seda ülejäänud 70%, kellest suurt osa märksa harvem kohata võib. Teatud osa on aga idee poolest veel üldse toetajaliikmed (politseinikud, kaadrikaitseväelased vms), aga kohal käib tegelikult üritustel neidki.
Et paremini määratleda KL tegevliikmete tegelikku arvu, võiks näiteks kõik kaadriväelased, kes KV reservis, arvata automaatselt toetajaliikmeks.
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Re: Kaitseliit - oleksoloogia

Postitus Postitas oleeg »

hummel kirjutas:KL-i likvideerimine ei ole lahendus ja usun, et see isegi ei tule tegelikult kõne allagi. Küsimus on vaid selles, milleks on KL suuteline.

KL-is on ilmselgelt tublisid ja asjalikke liikmeid ja ka pealikke. Minu nägemusel seisab kogu KL vabatahtlike süsteem püsti u 10% ehk u 1200 aktivisti najal, kes pidevalt agaralt üritustel osalevad ja seeläbi asja arendavad. Veel 20% on selline suht arvestatav kontingent. Aga organisatsiooni võime määratlemisel tuleb siiski arvesse võtta ka seda ülejäänud 70%, kellest suurt osa märksa harvem kohata võib. Teatud osa on aga idee poolest veel üldse toetajaliikmed (politseinikud, kaadrikaitseväelased vms), aga kohal käib tegelikult üritustel neidki.
Et paremini määratleda KL tegevliikmete tegelikku arvu, võiks näiteks kõik kaadriväelased, kes KV reservis, arvata automaatselt toetajaliikmeks.
Hummel, ära enam peale võta. Jää oma liistude juurde, teed ennast lihtsalt naerualuseks.

o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
mutionu
Liige
Postitusi: 1467
Liitunud: 08 Nov, 2005 15:52
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Kaitseliit - oleksoloogia

Postitus Postitas mutionu »

soesilm kirjutas: Vaata Hummel, mul on täiesti kama kui palju vabatahtlik oma aega kulutab. Esiteks astub ta vabatahtlikult sellesse organisatsiooni. Teiseks peavad allüksustel olema juhid. Kolmandaks peavad juhid olema väljaõpetatud. Sellele jadale on ainult üks alternatiiv - KL likvideerimine!
Minu arvates on selline suhtumine see, mis tapab Kaitseliidu.
Mismoodi saab kama olla kui palju vabatahtlik oma aega kulutab?
Pere, täiskohaga töö, kool, Kaitseliit, ühiskondlikud tegevused ... ja siis tuleb keegi, kes ütleb "mul on täiesti kama, vähe käid kohal, käi rohkem, muidu oled vaid ballast". Tõsine ergutuskõne vabatahtlikule, kes sooviks oma napist ajast panna õla alla oma riigi kaistevõime edendamisele, mott kasvab meetrites.
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Re: Kaitseliit - oleksoloogia

Postitus Postitas allatah »

Et paremini määratleda KL tegevliikmete tegelikku arvu, võiks näiteks kõik kaadriväelased, kes KV reservis, arvata automaatselt toetajaliikmeks.
Hummel, ära enam peale võta. Jää oma liistude juurde, teed ennast lihtsalt naerualuseks.
Mis selles siis nii valet on?
Praegu on ju probleem olemas: mitte üks või kaks, vaid ikka kohe paljud inimesed on kahes struktuuris sees. Jah, ametlikult paberite järgi muidugimõista ühes, aga reaalselt vajatakse neid kahes kohas. Või kas siis tõesti on meil mingid sellised superplaanid, et... noh, ilmselt ei ole.

Jah, toetajaliikmeks nimetamine on võibolla äkki ehk valevõitu, aga me ei saa eitada probleemi, et meie kaitsejõud ei kasuta inimeste kloonimist ja sellest tulenevalt on paljud kohad mehitatud inimestega, keda sõjaajal ei ole. Ma ise pooldan seda, et inimene võiks KLis tegeleda oma erialaga edasi (ka juhul, kui tal on KVst teine eriala), et ennast täiustada, aga siis tuleb kõigile KL liikmetele selgeks teha, et sõjaolukorras muutub pilt oluliselt ja mõnest üksusest võidakse palju inimesi välja tõmmata. Ja kui näiteks rühma TT meestest läheb 4 tükki KVsse, siis on see ääretult oluline kaotus.

Või millest ma siis aru ei saanud, mis pidi Hummeli naerualuseks tegema?
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Re: Kaitseliit - oleksoloogia

Postitus Postitas oleeg »

allatah, saan Sinu jutust väga täpselt ja selgelt aru :) Meie mõistame teineteist seetõttu, et näeme asja seest 8) Nüüd aga mõtle pisut, mida tähendab hummeli ettepanek "automaatselt toetajaliikmeks" ??? Seni on mehi valitud ja lastud läbi sõela ja soovitused ja... Nüüd aga järsku sajavad sisse mehed, kes on laias kaares lasnud kõigi nende vabatahtlike peale ja kes x hetkel peaksid justkui meeskonda kuuluma? Miks nad ise ei avalda soovi? Jätan siinkohal paljud asjad mainimata, kuid see teema on juba kümmekond aastat tagasi üsna karmilt läbi käidud ja "toimik lõpetatud".
Kõik katsed liita reservi läinud tegevteenistuse mehi (kes ise selleks soovi pole avaldanud!) käsu korras KL-ga = kohustuslik KL = ...
X hetkest alates toimib mehhanism, mis määratakse ülevalt. Käsk on täitmiseks ja kõik ning siis pole vahet kes-kellega liidetakse.

Või elan mina vildakate teadmistega. :scratch:

terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Re: Kaitseliit - oleksoloogia

Postitus Postitas allatah »

Ega meie süsteemis ei maksaks väga imestada, kui me kõik oleme asjadest seni valesti aru saanud.

Ma nüüd ei saa aru, kas pole ehk tekkinud mingi arusaamatus sõnastuses. Eks Hummel oskab enda sõnu paremini lahti seletada, aga mina loen tema sõnadest
Et paremini määratleda KL tegevliikmete tegelikku arvu, võiks näiteks kõik kaadriväelased, kes KV reservis, arvata automaatselt toetajaliikmeks.
välja seda: Et paremini määrata JUBA OLEMASOLEVATE KL tegevliikmete TEGELIKKU (sõjaaegset arvukust), võiks näiteks kõik kaadrikaitsevälased, kes KV reservis, arvata automaatselt toetajaliikmeks.
Ehk siis on siin mõeldud neid kaadrikaitsevälasi, kes küll... ah, ma ei saa kah aru.

Mind ennast paelub rohkem see mure, et kui mees on Scoudis või kuskil VÕKis mingi koha peal või siis selles paariaastases "kuumas reservis" peale ajateenistust ja samal ajal ka KLis, et mis temast saab? Teadagi, mis saab. Läheb KVsse ja KLi jääb tühi koht. Nüüd on iseasi see, et kas see KL üksus muutub vaid KV täiendusreserviks, kust võetakse ühe 1.JvBr KP mehe langemise korral uus KP mees asemele või saadetakse see KL üksus tervikuna lahingusse. Selle esimese variandi puhul küsin ma, et milleks üldse meile need üle jaotaseme koostööõppused? Teise variandi puhul küsin, et kuidas nii võib teha, et treenitakse mingi üksus kokku ja siis kriitiliel hetkel võetakse sealt paarkümmend protsenti mehi ära. Nagunii on osad veel kuskil politseis ja päästeametis ja sellistes üliolulistes kohtades.

Samas, natuke tobe on selle üle arutleda, sest küllap vist on selle arengukava koostamisel seda asja arvestatud ja mingi variant on juba olemas. NIng meie siin vaidleme, et mis numbreid võiks kirjutada lotopiletile, mille loosimine oli eile, aga meie veel
väljaloositud numbreid ei tea.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Re: Kaitseliit - oleksoloogia

Postitus Postitas oleeg »

Ehk siis on siin mõeldud neid kaadrikaitsevälasi, kes küll... ah, ma ei saa kah aru.
:D Näed nüüd ise... Seal polegi midagi aru saada, see on soust!
Hea kingsepp ei pruugi olla hea kokk. Iga kingsepp jäägu tuttavate liistude juurde...
Nüüd on iseasi see, et kas see KL üksus muutub vaid KV täiendusreserviks, kust võetakse ühe 1.JvBr KP mehe langemise korral uus KP mees asemele või saadetakse see KL üksus tervikuna lahingusse.
Kuna ma midagi ei tea, siis vaatame tagasi ajaloos toimunut. Ainuke kord kui KL osales sõjategevuses oli VS ajal. VS ajal ei olnud KL ainult täiendusreserv vaid ka... ja natuke ka ... ja ...
Sedapsi. Polegi vaja jalgratast leiutada. Mida keerulisemaks aetakse süsteem, seda kindlamalt jookseb see kokku. Seda pole aga vaja mitte meile vaid vaenlasele. Seega? :shock:

terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaitseliit - oleksoloogia

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Hummeli jutul pole midagi viga, kompanii LG põhist SA struktuuri on MaV staabi mehed (osa neist ka siin käib) juba aastaid tagasi soovitanud. Vaadates seda soovitust ühe suurmaleva kontekstis, mida aeg edasi, seda kindlamalt sellele alla kirjutaks (kui seda toetusallkirja keegi küsiks). Ilmselt jaguks siis ka mehi nende TT rakettide jms peale, kuidas nendes "pataljonides" sellega lood on, jookseme endiselt 1940ndate kahuritega?. Selle asemel peame püsti mingeid mõttetuid tagala- ja staabukompaniisid ja asju - kõik need ju nõuavad ressurssi (laskemoona, autosid, kaadrit), tuleb see ju ainult löögijõu ehk lahingüksuste arvelt.

Osa mehed aga on sõjakoolis kõvasti pähe õppinud, et peab olema pataljon, kas mehi või relvi on, pole tähtis, peaaasi on pataljon :rip:

Aga milleks KV-s brigaad? Luua tuleb diviis! Ja tingimata soomusdiviis, koosseisus 1 tankibrigaad ja 2-3 soomukitel jalaväebrigaadi - ja miks mitte diviisi staabile alluv luure- ja side- lennueskadrill, Eesti Korpusel see ju oli, 2 metsavahti seemneks on meil ka olemas... :wall:
Viimati muutis Kapten Trumm, 23 Dets, 2012 13:37, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Kaitseliit - oleksoloogia

Postitus Postitas hummel »

Oleegile teadmiseks, et joomise ja foorumisse kirjutamisega pole siin mingit pistmist. Jah, lauseehitus oli pisut segane, aga lihtsalt kukkuda labaste lööklausetega foorumlasi otseselt naeruvääristama (mitte esimene kord) ilma argumenteerimata, näitab suhtumist.
Arvan, et tean KL-ist nii mõndagi, et ka ise midagi arvata ja mind, kui liiget ja kui kutselist riigikaitsjat, huvitab selle organisatsiooni käekäik samapalju, kui KV käekäik.
Ei taha halvustada, aga kas äkki taolise lööklauseliku suhtumise pärast ongi meil KL sellises olukorras nagu ta on. Kulukski pisut värskendust?

Sellest õnnetust lausest.
Mida pidasin silmas...
Nägin toetajaliikmetena kaadrikaitseväelasi, kes saavad Kaitseväest palka ja on määratud KV SA koosseisu. Teoreetiliselt on ka võimalus, et teenid KV-s, aga ei ole määratud KV SA koosseisu (tean vähemalt 1 juhust). Minumeelest enamasti kaadrikaitseväelased KL-is väljaõppe toetamisega tegelevadki. Iseküsimus, kas peab olema tingimata "toetajaliikme" nimetus, aga võiks nimetuse poolest eristuda küll. Tooks selgust.
Selle asemel peame püsti mingeid mõttetuid tagala- ja staabikompaniisid ja asju - kõik need ju nõuavad ressurssi (laskemoona, autosid, kaadrit), tuleb see ju ainult löögijõu ehk lahingüksuste arvelt.
Täpselt nii ongi, kusjuures rahuldava lahinguvõimeni (toetusvõimeni) need erinevalt lahingkompaniidest ei jõuagi, sest normaalseks väljaõppetegevuseks on vaja kõrvale ka ülejäänud pataljoni, mida sinna samaegselt ikka tagada ei suudeta. Lahingkompanii on igas malevas siiski vähemalt enam-vähem kokku saadud.

Toonitaksin veelkord, et mul pole midagi ka pataljonide vastu, kui neid oleks võimalik KL-is lahinguvõimelisena tekitada ja hoida. Seniks aga parem varblane peos, kui tuvi katusel. Kui suudetakse kompanii lahingugrupid lõpuks hästi sisse töötada ja saavutada hea usutav võime, saab kaugemas tulevikus hakata edasi nuputama pataljoni teemat.

Mingi võimalus asi kuidagi toimima saada oleks vb, kui pataljoni moodustaksid ühe maleva kaitseliitlased - jupid poleks jagatud laiali eri malevate vahel. Paraku 1 maleva seltskonnast reeglina pataljoni kokku ei saa ja eri malevate koostööna asi ka väga ei liigu. Õppusi küll (vabatahtlike initsiatiiv - tublid!) koostööna tehakse, aga administratiivselt ja üldiselt nii sujuvalt ei toimi. Igaüks hoiab ikka pihud oma poole, ressursse napib ja kunagi ei tea, millal naabrid alt ära hüppavad. Ühel väga olulisel õppusel näiteks juhtuski, et KRK üks malev hüppas alt ära (ei suuda panna välja rühma ega kompaniid) ja üks teine pidi sellevõrra ad-hoc rohkem rahva kokkukraapimisega pingutama. Eks juhuseid ole mitmeid ja suhteid see ei toida. Lihtsam on igal maleval omaette, omal vastutusel, oma võimete piires nokitseda, mitte teistega lotot teha.
Tänane seis oli selgeltnägija võimetetagi ennustatav juba 10 a eest, kui neid juhtmalevatega maakaitsepataljone tegema hakati. Vist pädevuse, silmaringi või kogemuse küsimus. Et KL tuli konkreetsemalt struktueerida ja eesmärgistada, oli iseenesest väga õige, kuid illusioonid pääsesid reaalsusest ette. Likvideeriti vana lahendus, aga uut süsteemi pole siiani tööle saadud ja kaitseliitlaste märgatavalt kukkunud aktiivsust pole samuti suudetud taastada. Isegi parema varustuse ja ilusate majade lisamisega mitte. Kui õigesti mäletan, siis sel perioodil oli ka miski sissifoobia seoses natostumisega ja KL pidanuks keskenduma täitsa kaitseväelistele asjadele. Võimalik, et eeskujuks võeti USA Rahvuskaart koos oma brigaadidega, mida pealikud Marylandis ikka uudistamas käisid.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist