Ei eksi. Ma olen näinud üsna mitme vabatahtliku organisatsiooni toimimist nii seest kui väljast. Ja nendel organisatsioonidel on omad seaduspärad, mida ma üritan siin välja tuua:oleeg kirjutas:Eksid. Lakooniliselt ja konkreetselt: eksid!Kilo Tango kirjutas:
See su probleem ongi. Sa ei saa põhimõtteliselt aru, mida...
Olen olnud lihtkaitseliitlane ja... ja... ja... näinud ja teinud ja mida iganes: ikkagi eksid!
Lihtsalt erimeelsusi tekitanud sõnum on mõnevõrra lakooniline ja konkreetne: tegelikult nii ongi.
Mõnel mehel ei hakkagi püss kunagi jooksma, teine teeb ise kõik selleks et olla parim! Nagu näeme, pole küsimus mitte ajas vaid ...! //See oli lihtne näide, mitte aga midagi sellist, mida edaspidi pikalt-laialt arutada!//
Ei maksa närida tervikust välja rebitud ühe asja kallal, mida igaüks tõlgendab isemoodi.
1. Igas vabatahtlikus organisatsioonis kehtib 80:20 (paremal juhul 60:40) printsiip. Ehk siis 20% liikmetest annavad organisatsiooni eest 80% panusest.
2. Igas vabatahtlikus organisatsioonis on terve hulk ballastliikmeid
3. Osades vabatahlikes organisatsioonides tekib varem või hiljem mõtlemine stiilis "milleks meile need lihtliikmed, kellest mõnedest on kasu väga vähe". Kui see olukord korralikult läbi mõeldakse ja jäädakse status quo juurde, siis on asi enam-vähem ok.
4. Kui ei, siis saab olla 2 lahendust - kas panna lihtliikmed panustama tuumikuga võrdselt või eemaldada nad organisatsioonist kohe. Mõlemad lahenduskäigud toovad kaasa sama tulemuse.
Mul pole midagi selle vastu, et KL-i struktuursemalt korraldada nii väljaõppe kui ülesehituse koha pealt. Küll aga toob selline lähenemine (mind ei huvita, mida vabatahtlikud mõtlevad või tunnevad) paratamatult kaasa liikmeskonna vähenemise. Vabatahtlik peab pidevalt põhjendama, miks ta seda teeb. Mitte ainult endale vaid ka oma perele. Ja kui organisatsioon hakkab talle suuremaid nõudmisi esitama, siis peab organisatsioon aitama sellel 80%-l sellele küsimusele ka vastused leida. Kas lisapuhkuse või lisatasude või kurat teab mille näol.
Ükski vabathtlik org. ei saa hakkama ei ilma nendeta, kellel "ei hakka püss kunagi jooksma" kui ka ilma nendeta, kes "tahavad alati kõiges parimad olla". Naiivne on eeldada, et Eesti on täis kümnete tuhandete kaupa inimesi, kes "tahavad alati parimad olla". Kaitseliitu ei saa ainult fännide najal mehitada.