Küsimus pole selles, kas kanti erinevaid auastmetunnuseid või mitte; kanti küll. Vaata raamatut "Kui Eesti oli kodusõja lävel" ja sealt pilte nr 3 (kõige parempoolsemal mehel üks vinkel), pilt nr 8 (üks triip- pael käisel), pilt nr 13 (kolm vinklit käisel). Nüüd vaata meest pildilt nr 1 (kõige parempoolsem) ja otsi üles ETV arhiivist "Maastik jäägritega" (arvan, et selle saate nimi oli selline) ja kui mees pildilt nr 1 kõnnib kasarmu eest eemale, siis näeb ka tema käisel kolme vinklit. Ehk siis küsimus polegi selles, et kas olid, vaid kuidas neid jaotati ja nimetati. Kuidagi teistmoodi ei oska ma seda tõestada.
Tõsi, Mosin kandis regulaarselt rohelisel pluusil EKV ametlikke majori tunnuseid (ja musta baretti KV ametliku esimese välivormi müstimärgiga) ja hilisemal ajal olid ka Kohila jäägritel valdavalt KV metallist tunnused. Samuti neil kaitseliitlastel, kes liitusid "Jäägrikriisi" ajal Jäägrikompaniiga (neil kaitseliitlastel esines nii KV auastmetunnuseid kui Kaitseliidu ametikohatunnuseid, kuivõrd Kaitseliidus oli sel ajal ametikoht hoopis olulisem kui auaste).
Samuti esineb KV barett vähemalt ühel korral jäägrite peas (muidu olid nad Kaitseväes ainukene üksus, kes bareti asemel "övelistide" käest hangitud nokamütse- jäägrimütse kandsid). See baretiga mees on nähtav "jäägrikriisi" aegsel fotol, kus ta istub raskekuulipilduja taga ja kannab jalas KV esimese ametliku vormiriietuse pükse ja seljas Prantsusmaalt abi korras saabunud jopet (kuivõrd jäägreid ei varustatud piisavalt KV jopedega ja sellega oli pidevalt mure).
Rõhutan just sellepärast tekstis - KV esimene ametlik välivorm-, kuivõrd enne seda vormi kanti episoodiliselt veel (päris esimesena) Lätist hangitud riidest õmmeldud välivormi (seda näeb seljas Kerdil, ühel fotol Mosinal, kui ta veel Kuperjanovi ÜJP- s oli, lisaks kuperjanovlaste seljas mõningate elementidena). Sellel vormil oli vasakule õlale õmmeldud riigitunnusena lipuvärvides lindike.
|