Teen eelmise 2012. aasta lõpus peale rasket haigust meie seast lahkunud Thomas L. Jentzi mälestuseks väikese ülevaate Varraku poolt pakutavas failis tankide kohta kirjutatust.
Enamus minu kommentaare põhinevad Jentzi raamatutel.
Esimesed valmis saanud 38(t) võeti vastu sakslaste poolt mais 1939.a. Tankide tootmist oldi küll alustatud enne okupatsiooni, aga tehased said edaspidi tellimusi sakslastelt, seega on 38(t) raske sõjasaagiks nimetada.Maavägi läks sõtta Pz.Kpfw.I, II, III ja IV ning Tšehhimaa okupeerimisel sõjasaagiks saadud Pz.Kpfw. 35(t) ja 38(t) tankidega.
Juhtimistanki tootmist alustati juba hiljemalt 1935.a., esimesed 15 tükki said ka sellel aastal valmis. Toodeti neid paralleelselt tavaliste Pz I, mingit hilisemat massilist, sõjakogemustel baseeruvat ümberehitamist juhttankideks mulle teada ei ole.kuid 1939. aastal Poolas, 1940. aastal Prantsusmaal ja eelkõige 1941. aasta lõpus idarindel saadud õppetunnid sundisid peagi välja arendama uut tüüpi tanke. Pz.Kpfw.I kasutati edasi soomustatud staabisoomukina (Panzer-Befehlswagen).
Kahtlane, kas see varuosade puudumine oli määrav. Arvata võib, et suhteliselt väikestes kogustes toodetud masinad said lihtsalt otsa, sõjategevuse tulemusel või ärakulumise tõttu. Toimis vast ka asendus, kus rindeüksustele saadeti uuemaid mudeleid ja vanad toodi tagalasse väljaõppel kasutamiseks.Sõjaeelsed tankid Pz.Kpfw.II langesid 1941. aastal viimaks kasutusest välja, sest varuosade puuduse tõttu oli neid raske hooldada.
Nii võib vist iga tanki kohta öelda – et ta on vaheaste, kuni tuleb uus ja täiuslikum mudel?Ent kuigi Pz.Kpfw.II oli algselt kavandatud vaid vaheastmena, kuni arendatakse välja raskemad tankid Pz.Kpfw.III ja IV
Ausf. A oli tootmises hiljemalt 1937. aastal.aastatel 1941–1943 tulid üksteise järel välja tüübid Ausf. (Ausführung) A kuni L,
See lause jääb mulle segaseks. Kas muudeti muutmise enda pärast, ilma soovita täiustusi sisse viia?kuid paljudel juhtudel seisnes tüüpide erinevus pigem modifikatsioonides kui täiendustes.
Suurtükk jäi alles, aga vedrustuse muutmisega saadi tõhus kergetank? Ausf. D, E ja L juures kasutati muuseas torsioonvedrustust, mitte Christie tüüpi. Kas autor ei tea seda või ei tee 2 süsteemil vahet?Mõned suuremad muudatused Pz.Kpfw.II konstruktsioonis tegid sellest väikese suurtükiga ja liiga õhukese soomusega masinast 1942. aasta lõpuks tõhusa kergetanki. Modifitseerimiste käigus muudeti täielikult vedrustust, nii et Ausf. D, E ja lõpuks L (Sd.Kfz.123 või Luchs ehk Ilves) juures kadusid vanemate tüüpide tugirullikud ning võeti kasutusele Christie tüüpi vedrustussüsteem.
D ja E loomulikult ei olnud varustatud leegiheitjatega. Tõsi, D ja E mudeleid ehitati ümber leegiheitjatankideks.Ausf. D ja E olid varustatud leegiheitjatega, kuid enamik neist võeti 1940. aasta märtsis relvastusest maha.
Nagu eelpool öeldud, polnud Ausf. L Christie vedrustusega. Ning masin, mida toodeti kokku 100 tükki ja kasutati ainult mõnes üksuses osutus äkki eriti kasulikuks lahingumasinaks?ning Ausf. L (mis oli Christie tüüpi vedrustusega nagu Nõuk ogude tank T-34) osutus eriti kasulikuks lahingumasinaks.
Lisasoomustamine toimus tehasetingimustes. Ja loomulikult sai antud tank vastase sama tüüpi tankide vastu hakkama. See, et masinal on piirangud, oli suure tõenäosusega ka relvajõudude ülemjuhatusele teada.Kuid kõigest 10–30 mm paksuse soomuse (lahingutsoonis lisati veermiku ja torni esiküljele lisasoomus plaadid) ja 20 mm suurtükiga ei saanud Pz.Kpfw.II kunagi teiste tankide vastu, nagu relvajõudude ülemjuhatus oli alguses lootnud.
Esimesed Ausf. A võeti vastu 1937.a., peale aprilli.Pz.Kpfw.III tuli kasutusele 1936. aastal
Masstootmine algas siiski juba varem, esimene Ausf. E võeti vastu 1938.a. detsembris, suured tellimused olid sisse antud veelgi varem. Suurtootmise käimapanek võttis loomulikult aega. Ja 1939.a. septembris oli tootmises juba Ausf. F.1939. aasta septembris, kui masstootmine algas, jäädi lõpuks Ausf. E versiooni juurde
Esimesed Ausf. N võeti vastu 1942.a. juulis.Ausf. N-il, mida toodeti alates 1943. aasta veebruarist
Kumulatiivlõhkepeade vastu ei olnud need lisasoomusplaadid mõeldud.millele külgedel olid lisatud suured 5 mm paksused soomusplaadid (Schürzen), mis olid mõeldud kaitseks tankitõrjepüsside tule ja kumulatiivlõhkepeade eest.
Tootmise lõpp oli siiski 1943 aasta suvel.1938. aasta detsembrist kuni 1944. aasta augustini toodeti vähemalt 5445 Pz.Kpfw.III.
Täiesti normaalne käsk, kehtib ka tänapäeval.Pz.Kpfw.III potentsiaalsest kaitsetusest andis tunnistust 1939. aasta 21. oktoobril antud käsk, et ei Pz.Kpfw.III ega ka Pz.Kpfw.IV ei tohi kasutada rohkem kui 100 meetrit jalaväest eespool
Ausf. A võeti vastu alates novembrist 1937.a., 1939.a. lõpus oli toomises juba mudel D.Kuigi 1939. aasta lõpus kasutusele tulnud Pz.Kpfw.IV
Pz.IV oli täiesti tasemel tank. Peale 1942.a. ümberrelvastamist pikaraudse kahuriga oli ta T-34-st parema tulejõuga tank, niikaua kuni viimane sai peale 85mm kahuri.Pz.Kpfw.IV polnud mingil juhul tank, mis tõstnuks Saksa soomusväe tehnilise taseme võrreldavaks Punaarmee omaga
Toodeti neid tanke ikka kuni sõja lõpuni.Ausf. A kuni J toodeti 1938. aasta novembrist kuni 1945. aasta veebruarini
F2 oli paar kuud kasutusel olnud tähistus, mida hiljem asendas G (ka F2-na toodetud masinate jaoks). Ja miks 7,5 cm kahuri pikema rauaga mudelit nimetatakse kiirlaskesuurtükiks, jääb arusaamatuks.1942. aastal kasutusele tulnud Ausf. F2. Viimasel oli 75 mm kiirlaskesuurtükk, mis suutis läbistada kuni 89 mm paksuse soomuse.
Täiendav masinate soomustamine üksustes algas mais 1943.a. Uute masinate tootmises algas see aprillis.Alates 1943. aasta märtsist kinnitati neile mudelitele kohe üksustesse saabumisel külgedele lisasoomusplaadid
Ausf. J oli täiendav kütusepaak mootorisektsioonis ja tegevusraadius seetõttu ehk suurem.Kahe viimase versiooni kaal oli 25 tonni, mootori võimsus 300 hobujõudu (mis andis maksimumkiiruseks 42 km/h), tegevusraadius 200 kilomeetrit
Soomuse maksimaalne paksus oli kahel viimasel mudelil 80 mm, samuti ka lisasoomusega mudelil G.soomuse maksimaalne paksus 70 mm