Soome Talvesõda ja Jätkusõda

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Vaikal
Liige
Postitusi: 147
Liitunud: 17 Okt, 2004 10:19
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Soome Talvesõda ja Jätkusõda

Postitus Postitas Vaikal »

Võitjal on alati õigus?
teddybbeer
Liige
Postitusi: 361
Liitunud: 17 Apr, 2004 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas teddybbeer »

tekkis üks pisike küsimus, ei hakanud uut teemat tegema...

niisiis kui lugeda http://et.wikipedia.org/wiki/Talves%C3%B5da siis seal ühes kohas kirjas:
Talvesõjas võitles ka 2000 eestlast.
ühesõnaga tavaline algallikale viitamatu vikipedia väide. Sellest poleks miskit hullu, enamus eestikeelsest vikipediast on selline, kuid juhtusin paarkolm aastat tagasi lugema üht Akadeemia või Tuna artiklit, kus väideti midagi sarnast ning põhjuseks, et mingeid dokumente pole säilinud toodi see, et Soome luure/vastuluure/võimisiganesametkond põletas vastavad ürikud ära enne kui asutus anti üle Nõukogudemeelsele Valpole (oli vist selline nimi?)
Ametlik Talvesõja ajalugu väidab, et Eestist Soome mindi, lahingusse jõudsid vähesed.. kuid et 2000 eestlast? JR200 esimene versioon? Järjekordne pastakast välja imetud pullikaka, mis internetis tõe pähe levimas või on sellel mingi tõepõhi ka taga olemas?
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Mäletamist mööda on sellel teemal ühte-teist kirjutatud(artiklike - paar. Arjakas?) Vist olid isegi nende "2000" nimed ühel real ära toodud, kes sinna jõudsid, aga sõtta hiljaks jäid. No mis seda wikit nüüd - raamatud kirjutatakse valmis, ise teemat jagamata jne.
teddybbeer
Liige
Postitusi: 361
Liitunud: 17 Apr, 2004 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas teddybbeer »

või nii..

aga kuhu need väidetavad 2000 meest siis kadusid? ujusid lontis kõrvadega äsjamoodustatud Nõukogude Eestisse tagasi kommunismi ehitama? Norras käinud eestlaste hulka tähistatakse sõnaga "rühm". 41 aastal Salmistus maabunud ERNA salk ka sadadesse ei küündinud ju...

edit: ähh "2000" on ju jutumärkides... enne loe, mõtle loetu üle järele ja siis alles kirjuta... ma lähen ja häbenen natikene nurgas...
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Mis Sa ikka häbened - õpi wikist häbitust/häbenematust! Või siis ära õpi!
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas metssiga »

No teadaolevalt jõudis Soome sõjaväkke Talvesõja ajal mingi 50 eestlast ja rindele ainult 1-2 EV kodanikku (mäletamist mööda vist ingerlased). Pole täpselt meeles, aga suurusjärgud peaks nii enam-vähem olema. Norrasse läks ka üks "rühm" eestlasi, aga see on selline ilukirjanduslik sõna, sõjaliselt peaks siis olema jagu :D , oli neid kusagil tosina ringis.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Kõik uus on põhjalikult unustatud vana...

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 495d0b2443

Ja veel:

http://www.erna.ee/?Erna_ajalugu/Erna_r ... Chiajalugu
Talvesõja puhkedes läksid paljud eestlased üle lahe Soome, et rutata vabatahtlikuna appi Nõukogude Liidu agressiooni ohvriks langenud hõimuvendadele. Kui osa eestlastest võitles rindel oma tegelikku nime ning tausta varjates, siis ametlikult Soome saabunud eestlased koondati rahvusvahelisi vabatahtlikke ühendavasse Sisu brigaadi. Nimetatud üksusesse kuulunud meestest kujunes hiljem Erna rühma tuumik. Pärast Talvesõja lõppu 1940. aasta märtsis otsustas kümmekond eestlast siirduda appi Nõukogude Liidu liitlase natsliku Saksamaa vastu võitlevatele norrakatele. Eestlased võitlesid Norra rindel koos soome vabatahtlikega, pärast Norra langemist suunduti tagasi Soome...

...Eesti okupeerimise järel 1940. ja 1941. aastal põgenesid sajad okupatsioonivõimu mittetunnustavad ja nende vastu võidelda soovivad eestlased üle Soome lahe. Soome mindi nii paatidel kui ka talve saabudes ning lahe külmudes üle jää jalgsi, suuskadel, tõukekelkudel ja hobustega. Põgenemine kujutas endast ohtlikku ettevõtmist, sest Nõukogude piirivalve üritas teha kõik endast sõltuva põgenike tabamiseks. Nii lõppesid mitmed põgenemiskatsed surmaga. 1941. aasta kevadeks oli Eesti sõjaväeatašee Soomes major Aksel Kristian võtnud arvele 70 Soomes viibivat eestlast, kes olid avaldanud soovi aidata kaasa võitlusele Eesti vabastamiseks. 1941. aasta kevadel kutsus Soome sõjaväeluure teenistusse 15 Eesti vabatahtlikku ja saatis nad väljaõppele Sökö saarele. Hiljem lisandus veel vabatahtlikke ning eestlaste väljaõpetamisse kaasati ohvitsere Saksa sõjaväeluurest. Meestel olid Soome vormid ja Soome relvad. Erna nime saanud luurerühma esimeseks ülemaks oli kolonel Henn-Ants Kurg, luureüksus pidi Eestis alluma Saksa 18. armeele...
Ja siis veel selline huvitav lugemine...
Viimased eesti mehed jõudsid Soome 11. märtsil, päev-kaks enne sõja lõppu.

Kui palju siis ikkagi minejaid oli? Kui lühidalt kokku võtta, siis algul esitati suured arvud, aja jooksul kuivasid need kokku, et viimastel aastatel taas pisut kasvada.

Esimese arvuna teatas USA infoagentuur UPI viitega kindral Johan Laidonerile 1940. aasta jaanuaris, et «Soomes võitleb 2000 eestlasest vabatahtlikku». Seda kordas Suurbritannias BBC. Laidoner eitas teate andmist ja kuulutas selle alusetuks.

Teadaolevalt suurima arvu on välja pakkunud Eesti saadik Kaunases Jaan Lattik, kes ütles sõja järel, 1940. aasta märtsis oma lätlasest ametivennale, et eestlastest vabatahtlikke olnud Soomes koguni 2000–3000. Lätlased Lattikut siiski ei uskunud ja omavahelises kirjavahetuses pidasid tõenäoliseks ca 400 eestlast.

Aastakümneid korrati vahest kõige levinuma arvuna tuhat vabatahtlikku. Selle tõi käibele Eesti Helsingi saadik Aleksander Warma, kes 1940. aasta veebruari algul kinnitas Soome välisministeeriumi osakonnajuhatajale Aaro Pakaslahtile: «Soomes on praegusel hetkel u 1000 eestlasest vabatahtlikku.» Episoodist on juttu Warma 1972. aasta mälestustes ning see mõjutas uurijaid ja publitsiste.

Tõsi, vaid aasta hiljem nägi trükivalgust Evald Uustalu ja Rein Moora kapitaalne «Soomepoisid», kus vabatahtlike arvu hinnati vaid kuuekümnele ning väideti, et nad rindele ei jõudnud, piirdudes väljaõppega.

«Eesti entsüklopeedia» 9. köide (1996) peab Talvesõjas sõdinud eestlaste arvuks jätkuvalt «u. 1000».

Suur langus tuleneb ka 2002. aastal meilgi ilmunud Jari Leskineni ja Antti Juutilaineni koostatud monumentaalteosest «Talvesõda», kus Eesti vabatahtlikeks märgitakse vaid 56, mööndusega, et poliitilise olukorra tõttu on andmed ebatäpsed ning et «eestlaste hulk võis ületada kõvasti saja».

2003 ilmub EE 12. köide ja see kinnitab nüüd Talvesõja vabatahtlikeks vaid 57 meest.

Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse ajalootoimkond määratleb soomepoisina Eesti Vabariigi kodaniku, kes teenis Soome relvajõududes. Ajalootoimkond on teinud pikki aastaid tänuväärset tööd, et täpsustada Talvesõjas osalenute nimesid ja meeste eluteed. Ajalootoimkond on üksmeelel, et valdav enamik eestlasi jäi vabatahtlike väeossa SISU, teenides Lapual ja olles sõja ajal seal väljaõppel.

1996. aastal avaldas Ülo Jõgi oma raamatus ««Erna» legendid ja tegelikkus», toetudes Soome Sõjaarhiivi andmetele, 57 eesti vabatahtliku nimed ning enamiku sünniajad ja -kohad.

Kunagine soomepoiss ja nüüdne soomepoiste ajaloo viljakas uurija Vello Salo on juhtinud tähelepanu mõnele mehele, kes võib jääda kriteeriumide vahele. Narva vallas sündis 1916. aastal ingerlasest põllumehe pojana Nestor Säkki. Ta õppis 1930. aastatel Soomes ja viibis seal Talvesõja algul.

23. detsembril 1939 astus Säkki vabatahtlikuna Soome sõjaväkke ja 5. sissipataljoni ridades võitles Kuhmo rindel. Ta sai 14. veebruaril 1940 lõhkekuulist haavata ning viidi haiglasse lõikuslauale. 1940. aasta mais naasis Säkki Eestisse ja siin ta arreteeriti juuli lõpupoolel.

Säkkile mõisteti 8 aastat vabadusekaotust, järgnesid ülikarmid sõjaaegsed Vorkuta aastad. Ometi pääses Säkki sellest põrgust eluga, sai Eestisse tagasi 1947. aastal ning elas järgnevalt Võrus. Veel 1991. aasta kontrolljärelvaatusel avastati tema kehast haavatasaamisest arvukaid pisikilde.

Säkki suri 1995 detsembris. Ta ei olnud eestlane, aga oli EV kodanik. Me saame tema kohta öelda Eesti vabatahtlik.

EV kodanik Emil Eduard Pudeli (sünd 1921 Jõhvis) oli samuti kuu aega Kuusamo rindel. Nooruse tõttu ei olevat teda SISU üksusesse võetud, ühe Soome ohvitseri abil aga pääses ta rindele. Kuu hiljem avastati, et teda pole üksuse nimekirjas, ja mees saadeti tagasi Helsingisse. Temagi kuulumist Soome armeesse pole dokumenteeritud.

Eesti mehed Talvesõjas väärivad jätkuvat uurimist. See on töömahukas ja aeganõudev.

1944 septembri lõpul algas Soomes operatsioon, mida tuntakse Stella Polarise nime all: selle käigus viidi laevadega Rootsi ca 160 kasti Soome sõjaväeluure dokumente. Seal võiks olla täpsemaid andmeid eestlastest talvesõdalaste kohta.

Arhiivi edasine saatus Rootsis on teadmata. Arvatakse, et see põletati, ent ilmsesti tegid ettevaatlikud rootslased fotokoopiad. Kindlasti saaks siit täpsema pildi Eesti luure abist soomlastele. Soome Talvesõja-aegne luureülem kolonel Reino Hallamaa on kinnitanud, et Tallinnas dešifreeritud ja kaabliga Helsingisse saadetud teated sisaldasid värskeimat teavet punaüksuste paigutuse ja liikumise kohta.

Milliseid juhuseid aga leidub, seda kinnitab Talve- ja Jätkusõja vabatahtliku Kaarel Karimäe päeviku story. Sügaval nõukogude ajal, 1975. aasta kevadel viibis soomepoiss Raul Kuutma Odessas komandeeringus ja kuulis hotelli restoranis soomekeelset juttu. Nii tekkis tal kontakt perekond Hakkaraineniga, kes tõi 1975 suvel Eestisse kohvri salataskus väikese klade, mille neile oli andnud Soomes sõjaveteranist naabrimees – palvega anda see «õige» eestlase kätte.

Päevik annab haarava ülevaate Karimäe põgenemisest 1940. aasta algul Soome ja sealsest teenistusest. Päevik lõpeb 11. juuli hommikuga, mil Karimäe valmistub esimeseks lahinguks. Lõpurida kõlab: «Täna võib tulla veel palav päev!»

Karimäe sai tol päeval lahingus väga raskelt haavata. Sanitar pidas teda surnuks. Välihaigla tagant teiste langenute vahelt tuli noor mees elule tagasi.

Kaarel Karimäe langes 1944. aasta juunis Karjala esimeses suuremas tõrjelahingus. Alles 1990. aastate algul selgus, et Kuutma oli olnud Karimäega samas pataljonis ja koguni samas lahingus, kus viimane langes.
http://www.euro.postimees.ee/030207/esi ... 242809.php
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Soome Talvesõda

Postitus Postitas andrus »

Ühes venekeelses blogipostituses uuritakse, miks Soome 1940.a. kevadel alistus, mis seisukorras olid tema väed: http://slon-76.livejournal.com/46266.html

Siin foorumil on väidetud, et
Venelased said Kannasel edu ja vallutasid teatud territooriumid, kuid mingist Soome käpuli olekust oli asi ikka kaugel
, loomulikult ilma mingi argumentatsioonita.
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Soome Talvesõda

Postitus Postitas herman30 »

:wall: Miks need venelased ei oska inglise keeles kirjutada, saaks normaalne inimene ka aru. :scratch:
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Soome Talvesõda

Postitus Postitas andrus »

Haritud lugejat eristab harimatust oma naaberriikides kasutatavate keelte tundmine :)

Aga kui sa näiteks hästi palud Lemetit või Trolli, siis nad äkki võtavad kätte ja tõlgivad selle kirjutise ära?
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Soome Talvesõda

Postitus Postitas herman30 »

:wink: Naabririigi keelest saan aru küll.
Rootsi on mu emakeel, Soomes peab soome keelt loomulikult oskama, norra keelest saan aru, taani keelsest tekstist saan aru, kõnest mitte, eesti keelt oskan natuge rääkida ja lugeda.
Aga Vene pole ming naaberriik, see on teine planeet hoopis....
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Soome Talvesõda

Postitus Postitas andrus »

Nojah, see harituse märkus sisaldas poole võrra eneseirooniat, kuna ma olen läti ja rootsi keeles sama tark nagu google translaator.

Aga kui oskad, siis võid ju soome või inglise keeles ühe postituse kokku panna, kus kirjeldatakse Soome sõjaväe olukorda 1940.a. märtsis.
Nagu eelpool mainitud sai, valitsevad siin foorumil selle kohta vastakad arvamused - mõned, nende seas ka mina, arvan, et ega Soome rohkem vastu panna ei suutnud, mõned teised jällegi, et "käpuliolekust oli asi kaugel", mida iganes ka selle käpulioleku all ei mõelda. Peale seda võib vaadata, kas ja mida viidatud venekeelses blogipostituses selle kohta kirjutati.
jaml
Uudistaja
Postitusi: 11
Liitunud: 21 Mär, 2010 21:24
Kontakt:

Re: Soome Talvesõda

Postitus Postitas jaml »

Sellel venekeelsel lehel esimene foto. Kelle see tank on? Ei julge arvatagi mis värvid need seal on.
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Soome Talvesõda

Postitus Postitas andrus »

jaml kirjutas:Sellel venekeelsel lehel esimene foto. Kelle see tank on? Ei julge arvatagi mis värvid need seal on.
Võib-olla soomlaste Vickers ja võib-olla seotud selle sündmusega: http://www.winterwar.com/Battles/Naykkijaervi.htm Viidatud lehel on üks võimalik värvide seletus ka pildil näha. Üks teine samade masinate pilt, mida sama kohaga seotakse: http://www.ww2incolor.com/soviet-union/winterwar1.html
arvolv
Liige
Postitusi: 541
Liitunud: 06 Okt, 2006 15:06
Asukoht: Seattle, WA, USA
Kontakt:

Re: Soome Talvesõda - Tankid (1)

Postitus Postitas arvolv »

Lgp. foorumi kolleegid;

Mõned aastad tagasi, ma valmistasin mitu värvitahvlit soome tankidest ühele mehele, kes oli sellest teemast väga huvitatud, eriti soome "trofee" masinatest. Lisatud siin on mõned värvitahvlid sellest projektist.

Terv.;

Arvo
Manused
Soome Kübelwagen MilNet 750px.jpg
Soome Kübelwagen MilNet 750px.jpg (40.56 KiB) Vaadatud 11886 korda
Soome Fiat Izhorski 1919 MilNet 750px.jpg
Soome Fiat Izhorski 1919 MilNet 750px.jpg (37.48 KiB) Vaadatud 11886 korda
Soome BA6 must rist MilNet 750px.jpg
Soome BA6 must rist MilNet 750px.jpg (40.16 KiB) Vaadatud 11886 korda
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist