Viktoriin
Re: Viktoriin
yep. Pea kõik kõrgemad ohvitserid, kes osalesid Beria arreteerimisel, said ühe kupu juurde. Kindlasti ei saanud marssal Žukov, aga temal oli lagi juba ammu käes.
Re: Viktoriin
Küsime. Kõigepealt sattus see "jupstükk" 1945 aastal ameerika okupatsioonivägede kätte. Seejärel läks üle venelastele, kes selle kibekähku pulkadeks tegid ja parimate traditsioonide vaimus kodumaale vedasid. 1949 aastal võeti vastu otsus asi uuesti tööle panna ning 1952 aasta 27 detsembril võisid relvajõud linnukese kirja panna- tööle hakkas. Ja töötab tänase päevani. Tänasel päeval on tegu Venemaa relvajõudude välisriigis asuva objektiga, mille kallal näevad vaeva ligi kolmsada ohvitseri ja üleajateenijat. Millega objektil tegeletakse?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Viktoriin
Vihjame- 300 ohvitseri ja mitšmanit...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Viktoriin
Algselt siis sakslaste Goliath 1943-1945, mille Venelased kodumaale tassisid ja 27.12.1952 kusagil Nizhni Novgorodi, Kstovski kandis tööle jälle panid.
Hiljem veidi täiendatuna(ca 100m pikemate mastidega) Valgevenes asuv Vileyka VLF, mis toimib tänapäevani.
Hiljem veidi täiendatuna(ca 100m pikemate mastidega) Valgevenes asuv Vileyka VLF, mis toimib tänapäevani.
Re: Viktoriin
Nii jah, tegu on allveelaevadega sidepidamiseks mõeldud ülimadalal sagedusel töötava sideseadmega, mis siiani töötab ja vee all asuvatele tuuma-allveelaevadele rünnakukäsku edastab. Hetkel peaks selliseid süsteeme olema venelastel seitse, konkreetse süsteemi abil peeti 43-ndal aastal sidet allveelaevadega, mis asusid Cape Horne lähistel, siis Saksamaalt Lõuna-Ameerika lõunatipuni. Kesksete mastide pikkus peaks ületama 300 meetrit. Teise maailmasõja aegadel nägi süsteem välja niimoodi...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Viktoriin
Et kui nüüd esialgset küsimust "tähe-närida" uudishimust juurdeammutatud värskete teadmiste valguses, siis esialgne äralohistatud "jupstükk" on kogu aeg venemaal olnud ja on seda vist siiani. Et see konkreetne "jupstükk" ei ole kunagi asunud tänapäeva venemaa mõistes välisriigis. Küll aga on seda praegu Valgevene ja Kõrgõztani objektid. Panin ma nüüd väga puussse?
Re: Viktoriin
Venelased ise kirjutavad asjast nii...
"...Высоченные мачты «Голиафа» взметнулись ввысь в Кстовском районе Нижегородской области, у поселка Дружный – именно отсюда ведет свое вещание трофейный супер-передатчик. Решение о восстановлении «Голиафа» было принято еще в далеком 1949 году, первый выход в эфир состоялся 27 декабря 1952 года. И вот, уже более 60 лет легендарный «Голиаф» стоит на страже нашего Отечества, обеспечивая связь с идущими под водой подлодками ВМФ, одновременно являясь передатчиком службы точного времени «Бета».
Впечатленные возможностями «Голиафа», советские специалисты не стали останавливаться на достигнутом и развили немецкие идеи. В 1964 году в 7 километрах от города Вилейка (Республика Беларусь) была построена новая, еще более грандиозная радиостанция, более известная, как 43-й узел связи ВМФ..."
Nii et jah, konkreetne "jupstükk" peaks tõesti Venemaal asuma...Peale Valgevene ja Kirgiisia peaks analoogne saatja ka Kashastanis asuma. Baikonuris täpsemalt.
"...Высоченные мачты «Голиафа» взметнулись ввысь в Кстовском районе Нижегородской области, у поселка Дружный – именно отсюда ведет свое вещание трофейный супер-передатчик. Решение о восстановлении «Голиафа» было принято еще в далеком 1949 году, первый выход в эфир состоялся 27 декабря 1952 года. И вот, уже более 60 лет легендарный «Голиаф» стоит на страже нашего Отечества, обеспечивая связь с идущими под водой подлодками ВМФ, одновременно являясь передатчиком службы точного времени «Бета».
Впечатленные возможностями «Голиафа», советские специалисты не стали останавливаться на достигнутом и развили немецкие идеи. В 1964 году в 7 километрах от города Вилейка (Республика Беларусь) была построена новая, еще более грандиозная радиостанция, более известная, как 43-й узел связи ВМФ..."
Nii et jah, konkreetne "jupstükk" peaks tõesti Venemaal asuma...Peale Valgevene ja Kirgiisia peaks analoogne saatja ka Kashastanis asuma. Baikonuris täpsemalt.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Viktoriin
Kummaline, et nii elulisi sidesõlmesid tehti taolisel kujul, tuumasõja korral võib arvatata, et need saavad esimeses järjekorras ja sellise asja purustamiseks piisab täiesti ühest mitte eriti suurest taktikalises tuumarelva ühikust.
Eriti räme on veel lähedalasuva selle russkoje selo saatus, kui ühel hetkel ilmub lageda kohale üks väike valge ese (mis on tiibraketi Tomahawk strateegiline variant) ja see pildil kujutatu muutub üheks suureks, kümnemiljonikraadiseks tulekeraks
Eriti räme on veel lähedalasuva selle russkoje selo saatus, kui ühel hetkel ilmub lageda kohale üks väike valge ese (mis on tiibraketi Tomahawk strateegiline variant) ja see pildil kujutatu muutub üheks suureks, kümnemiljonikraadiseks tulekeraks
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Viktoriin
Kas selle Kasahstani saatja kohta mingit head lugemislinki pole sul varrukas? Igatahes tundub, et see Kasahstani saatja ei edasta VMF'i Beta ajakoodi, sest Beta't edastavate jaamade nimekirjas pole ma Kasahstani märganud.Lemet kirjutas:Peale Valgevene ja Kirgiisia peaks analoogne saatja ka Kashastanis asuma. Baikonuris täpsemalt.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Viktoriin
Kuna keegi midagi küsida ei näi tahtvat, siis selline, mereline värk
1. seda WIII ajal NSVL sõjalaevastikus olnud laeva olevat sakslased kutsunud "sinine ristleja" ehk "Blaue Kreutzer". Mis laevaga tegu?
2. selle laeva jõuseadmel oli üks NSVL laevastikus tundmatu iseärasus, mistõttu võiks seda laeva pidada omalaadseks Quasimodoks sõjalaevade hulgas. See iseärasus arvati muutvat laeva väga haavatavaks küljelt saadavate tabamuste suhtes. Mis see oli?
1. seda WIII ajal NSVL sõjalaevastikus olnud laeva olevat sakslased kutsunud "sinine ristleja" ehk "Blaue Kreutzer". Mis laevaga tegu?
2. selle laeva jõuseadmel oli üks NSVL laevastikus tundmatu iseärasus, mistõttu võiks seda laeva pidada omalaadseks Quasimodoks sõjalaevade hulgas. See iseärasus arvati muutvat laeva väga haavatavaks küljelt saadavate tabamuste suhtes. Mis see oli?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Viktoriin
Kapten Trumm 24 Apr, 2006 13:47
WWII eelõhtul oli muidu NSVL laevastikus üks sõjalaev, mida võiks eriliste "agadeta" nimetama maailma paremikku kuuluvaks.
Tegemist oli Itaalias Odero-Terni Orlando laevatehases ehitatud liidri ehk superdestroieriga, mis läks Mustale merele ja sai nimeks Tashkent
Erilisus seisnes selles, et Tashkent oli tollal üks maailma kiiremaid suuri sõjalaevu, tema sõsarlaev prantsuse laevastikus hoidis mõnda aega maailmarekordit 44,3 sõlme.
Tashkendi kiirus katsetustel oli erineva allikate andmete 42-44 sõlme.
Tollaegsed "kodumaised" laevad üle 36 sõlme ei kippunud. Tasub mainida, et Tashkent oli lainetava avamerel kiirem kui sakslaste torpeedokaatrid tollel ajal.
Pilt
Laev sai kuulsaks Novorossiiski-Sevastopoli "ekspressreididega", mida kokku olevat tehtud 40 reisi, põgenedes NL andmetel saksa schnellbootide eest täiskäigul. Laev liikus graafikuga, et väljus Novorossiiskist pimedas, peal täiendus ja moon ning oli enne koitu juba Sevastopolis.
Kogu saladus seisnes selles, et hävitaja väiksesse keresse oli pandud sisse samavõimsad masinad kui Kirovil (120 000- 130 000 hj). Et need ära mahuks, olid nad mitte kõrvuti (laeva laius liiga väike) vaid üksteise taga. Sellest tulenevalt väljusid ka sõuvõllid erineval kaugusel.
Sakslased olevat seda kutsund "Die Blaue Kreutzer" ehk "Helesinine ristleja" - tulenevalt laeva tavatust sinakast värvitoonist. Reisil valdavalt üle parda öökinud jalaväelased kutsusid seda aga "Sevastopolskii ekspress".
Tehnoloogia tegi imet ja selliseid sõite ei suutnud tollal ükski teine vene sõjalaev teha.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?p=50347
Ташкент (лидер эскадренных миноносцев)
http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D0% ... 5%D0%B2%29
WWII eelõhtul oli muidu NSVL laevastikus üks sõjalaev, mida võiks eriliste "agadeta" nimetama maailma paremikku kuuluvaks.
Tegemist oli Itaalias Odero-Terni Orlando laevatehases ehitatud liidri ehk superdestroieriga, mis läks Mustale merele ja sai nimeks Tashkent
Erilisus seisnes selles, et Tashkent oli tollal üks maailma kiiremaid suuri sõjalaevu, tema sõsarlaev prantsuse laevastikus hoidis mõnda aega maailmarekordit 44,3 sõlme.
Tashkendi kiirus katsetustel oli erineva allikate andmete 42-44 sõlme.
Tollaegsed "kodumaised" laevad üle 36 sõlme ei kippunud. Tasub mainida, et Tashkent oli lainetava avamerel kiirem kui sakslaste torpeedokaatrid tollel ajal.
Pilt
Laev sai kuulsaks Novorossiiski-Sevastopoli "ekspressreididega", mida kokku olevat tehtud 40 reisi, põgenedes NL andmetel saksa schnellbootide eest täiskäigul. Laev liikus graafikuga, et väljus Novorossiiskist pimedas, peal täiendus ja moon ning oli enne koitu juba Sevastopolis.
Kogu saladus seisnes selles, et hävitaja väiksesse keresse oli pandud sisse samavõimsad masinad kui Kirovil (120 000- 130 000 hj). Et need ära mahuks, olid nad mitte kõrvuti (laeva laius liiga väike) vaid üksteise taga. Sellest tulenevalt väljusid ka sõuvõllid erineval kaugusel.
Sakslased olevat seda kutsund "Die Blaue Kreutzer" ehk "Helesinine ristleja" - tulenevalt laeva tavatust sinakast värvitoonist. Reisil valdavalt üle parda öökinud jalaväelased kutsusid seda aga "Sevastopolskii ekspress".
Tehnoloogia tegi imet ja selliseid sõite ei suutnud tollal ükski teine vene sõjalaev teha.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?p=50347
Ташкент (лидер эскадренных миноносцев)
http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D0% ... 5%D0%B2%29
Re: Viktoriin
Ja-ja, natürlich, sakslased karjusid "Achtung, blaue Kreuzer am See" ja põgenesid hirmuga, kui laev nähtavale tuli
Palju kordi siis Taškent saksa torpeedokaatrite eest ka ära sõitis?
Eriti kui arvestada, et viimased tulid Mustale merele 1942.a. juuni alguses, Taškent oli juunis nädala remondis ja vigastati teda lõplikult lennukite poolt 27.juunil.
Venekeelses kirjanduses kirjutatakse, et 24.juunil ründasid teda itaalia kaatrid, kelledest ühte olevat Taškent ka vigastanud, aga viimane olevat suutnud ära põgeneda, kui Taškent teda uputama olevat asunud
Muuseas, Must meri oli suvel torpeedokaatritele suhteliselt halb tegutsemiskoht, kurdeti et nähtavus on liiga hea ja mere helendumise tõttu on torpeedorajad hästi nähtavad.
ps.
juunikuu sündmused Mustal merel saksa poolelt nähtuna (inglise keelde tõlgituna): http://archive.org/details/wardiaryofadmira61942germ
Palju kordi siis Taškent saksa torpeedokaatrite eest ka ära sõitis?
Eriti kui arvestada, et viimased tulid Mustale merele 1942.a. juuni alguses, Taškent oli juunis nädala remondis ja vigastati teda lõplikult lennukite poolt 27.juunil.
Venekeelses kirjanduses kirjutatakse, et 24.juunil ründasid teda itaalia kaatrid, kelledest ühte olevat Taškent ka vigastanud, aga viimane olevat suutnud ära põgeneda, kui Taškent teda uputama olevat asunud
Muuseas, Must meri oli suvel torpeedokaatritele suhteliselt halb tegutsemiskoht, kurdeti et nähtavus on liiga hea ja mere helendumise tõttu on torpeedorajad hästi nähtavad.
ps.
juunikuu sündmused Mustal merel saksa poolelt nähtuna (inglise keelde tõlgituna): http://archive.org/details/wardiaryofadmira61942germ
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Viktoriin
Itaalia MAS-tüüpi torpeedokaatrid, mida Mustal merel kasutati oma hüdroplaan-tüüpi korpusega vähegi lainetavas meres sellise kiirusega laevaga muidugi sammu ei pea (meenutame sama tööpõhimõttega G-5 kaatrite raskusi). Schnellboot'id on natuke teine asi. Teoorias võib muidugi ka 20 sõlmega rünnata, kui passida õigel kohal. Kui läheb lahti tagaajamine, siis mida rahutum meri, seda vähem võimalusi on torpeedokaatril rünnakupositsiooni sisse võtta, selleks tuleb rünnatavast laevast mööda sõita, et selle käigus ohver sind auklikuks ei tulista, tuleb seda teha kas kaugelt või väga kiiresti - st omada kiirusvaru, seejärel võtta sisse piisava ennetusega ristkurss (traavers) ja minna rünnakule. Küsitav antud kiirusega laeva juures on just selle kinni püüdmine, 40 sõlmega sõita käsn hammaste vahel Schnellbootiga 40 sõlmelise destroyeri sabas on võimalik terve see 400 miili ilma, et lahingukursile asuda saaks (mõistagi antakse su pihta ka tuld).
Maismaainimesed ei kujuta tihtipeale ette neid elamusi, mida pakub 40 sõlmega avamerelaines rappuv kaater
Maismaainimesed ei kujuta tihtipeale ette neid elamusi, mida pakub 40 sõlmega avamerelaines rappuv kaater
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Viktoriin
Milleks see tühitargutamine ja fantaseerimine siinkohal?
Sulle pole ju teada, kas teda tegelikult ka ründasid itaalia kaatrid ja milline oli liidri seadmete seisukord/ilm merel.
Venekeelne raamat, mille hommikul avasin, oli: П. И. Качур, А. Б. Морин: Лидеры эскадренных миноносцев ВМФ СССР
Sulle pole ju teada, kas teda tegelikult ka ründasid itaalia kaatrid ja milline oli liidri seadmete seisukord/ilm merel.
Venekeelne raamat, mille hommikul avasin, oli: П. И. Качур, А. Б. Морин: Лидеры эскадренных миноносцев ВМФ СССР
Re: Viktoriin
Saan aru, et vastus oli õige.
Annan küsimisjärje vabaks.
Annan küsimisjärje vabaks.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 38 külalist