Lugupeetud kaasfoorumlase osundatud artikli täisversioon...
Keemiarelva kasutamise tõendite avaldamise toppamise korral võib rünnaku algus venida ka nädalavahetusse.
Kõik on valmis: USA, Suurbritannia ja Prantsuse sõjaväelased võtsid positsioonid sisse, oodatakse ainult käsku. Kui rünnak tuleb eeldataval piiratud kujul, ilma al-Assadi režiimi kõrvaldamata, siis mida see Süürias tegelikult muudab?
USA sõjavägi on valmis ja positsioonidel, raporteeris Ühendriikide kaitseminister Chuck Hagel juba teisipäeva õhtul. Samal ajal kinnitasid Süüria ründamiste ettevalmistuste lõpetamisest ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kõik, mida oodatakse, on käsk.
President Barack Obamal on täna õhtul esimene võimalus lasta Süüriale keemiarelvade kasutamise eest kavandatav karistusaktsioon käiku.
Eile tegid Süüriat rünnata plaanivad liitlased kaks ettevalmistavat käiku. Suur-britannia eestvõttel koostati kiirkorras ÜRO julgeolekunõukogu jaoks resolutsiooni projekt, milles sooviti Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiim keemiarelvade kasutamise eest hukka mõista. Otsuse kava nägi ette ka „kõikide tsiviilelanike kaitseks vajalike meetmete lubamist”.
Briti otsustav istung
See oli juba ette määratud nurjuma, sest Venemaa ja Hiina – mõlemad on julgeolekunõukogu alalised ehk vetot omavad liikmed – ei näe, et keemiarelvade kasutamine oleks tõendatud, ning nad seisavad vastu igasugusele Süüria ründamise plaanile, millele resolutsioon piisava aluse annaks.
Teisisõnu oli tegemist juba mitmel korral kasutatud skeemiga, kus lääneriigid teevad viimase katse läheneda probleemile ÜRO kaudu, kuigi on juba avalikult kinnitanud, et plaan võib käiku minna ka maailmaorganisatsiooni heakskiitu saamata.
Eile kutsuti Brüsselis kokku NATO liikmesriikide esindajad. Kuigi Süüria kavandatav ründamine pole NATO operatsioon, vaid USA ja konkreetsete liitlaste plaan, otsustasid Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Türgi ka teised NATO liitlased oma tõendite ja plaanidega kurssi viia.
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen võttis pärast kohtumise lõppu kokku seal kõlama jäänud seisukoha: keemiarelvade kasutamine on lubamatu ega saa jääda vastuseta. Tänaseks on alles jäänud veel paar olulist verstaposti, mille järel saab soovi korral rünnakukäsu anda.
Neist tähtsaim seisab ees täna: Londonis toimub Briti parlamendi erakorraline istung, kus pannakse hääletusele otsuse eelnõu, mis annab valitsusele mandaadi Süüria vastu tegutsemiseks. Ilma oma kõige lähedasema liitlase ehk Ühendkuningriigita ei asu USA tegutsema.
Briti parlamendi istung algab täna Eesti aja järgi kell pool viis. „Minu plaan on esitada parlamendile konkreetne otsuse eelnõu, et rahvaesindajad saaksid selles küsimuses hääletada,” lubas Ühendkuningriigi peaminister David Cameron.
Parlamendi arutelu võib võtta mitu tundi, kuid valitsusele antakse eeldatavasti luba tegutsemiseks. Nii Cameroniga koalitsioonis olevad liberaaldemokraadid kui ka opositsioonilised leiboristid on lubanud valitsuse eelnõu toetada.
Pärast seda on takistused karistusrünnaku alustamise teelt kõrvaldatud. Vähemasti peaaegu, sest USA valitsus peaks tegema viimase sammu ehk avalikustama oma luureraporti, mille alusel väidetakse, et al-Assadi režiim on „täie kindlusega kasutanud keemiarelva”.
Esimest korda väitis end kindlaid tõendeid omavat USA välisminister John Kerry juba esmaspäeva õhtul tehtud avalduses. Teisipäeval kinnitas sama USA asepresident Joe Biden.
Iisraeli luureandmed?
Samast ajast alates on pingsalt oodatud, millal avalikustab Valge Maja nende väidete aluseks olevaid luureandmeid sisaldava raporti. Esimest korda oodati seda Washingtonis juba teisipäeva õhtul, ent avalikustamist lükati aina edasi.
Rahvusvahelise meedia andmeil on probleem selles, et oluline osa raportist kätkeb informatsiooni, mis on salastatud. Meediakanalite teatel võib osa tõenditest selle kohta, et just al-Assad kasutas keemiarelvi opositsiooni vastu, pärineda hoopis Iisrae-li luurelt.
Nimelt olevat Iisrae-li armee elektroonilise luure üksusel õnnestunud vahetult pärast eelmise nädala keemiarünnakuid pealt kuulata ja salvestada Süüria valitsusvägede kõrgete sõjaväelaste kõnesid, kus keemiarünnakut väga selgelt arutati.
Selliste tõendite avalikustamiseks oleks vaja Iisraeli luba. Iisrael on aga teatavasti üsna tõrges oma luuretegevuse tulemusi avalikustama. Teadaolevalt toimusid eile Washingtonis USA ja Iisraeli luurete esindajate vahel kohtumised, kus eeldatavasti käsitleti just seda teemat. Kui USA luureraporti avalikustamine veel venima jääb, on tõenäoline, et ka Süüria rünnaku algus nihkub samavõrra edasi.
Ilvese ja Obama homne kohtumine ähvardab Süüria ründamisega kattuda
President Toomas Hendrik Ilves sõitis eile Washingtoni, kus peaks kavakohaselt homme toimuma kolme Balti riigi riigipea ja USA presidendi Barack Obama kohtumine.
Obama on viimastel päevadel pidanud maratonkõnelusi nii teiste maailma liidrite, oma nõunike ja sõjaväejuhtide kui ka USA kongressi liikmetega, et valmistada ette Süüria karistusaktsiooni käivitavat käsku. Seetõttu pole Obama sel nädalal teinud ühtegi avalikku esinemist.
Kui Süüria rünnaku käivitamine täna õhtust edasi lükkub, võib sel olla mõju ka kavandatud Balti riikide ja USA tippkohtumisele. Eesti Päevalehele teadaolevalt startis Ilves Washingtoni poole, olles täiesti teadlik, et Süüria arengud võivad veel viimasel minutil plaane muuta. Siiski loodeti Kadriorus enne lendu, et ka halvimal juhul ei jää kohtumine Obamaga ära.
USA aja järgi reede pärastlõunaks planeeritud Obama, Ilvese, Andris Bērziņši ja Dalia Grybauskaitė kohtumise järel on plaanis Valges Majas avalikustada Balti-USA ühisavaldus. See on jätk eelmisele tippkohtumisele, mis peeti 16. jaanuaril 1998, kui Ameerika Ühendriikide president ja Balti riikide presidendid allkirjastasid Washingtonis nelja riigi partnerluse harta.
Enne seda annab Ühendriikide asepresident Joe Biden Eesti, Läti ja Leedu riigipeadele ametliku lõuna, kus ühe peateemana arutatakse regionaalset julgeolekut ja Euroopa Liidu idapartnerite toetamist.
Limiteeritud rünnak on juba ette läbi kukkunud?
Kõik Süüria karistamise aktsiooni taha koondunud riigid räägivad kui ühest suust väga piiratud ja lühikesest rünnakust.
Valge Maja pressiesindaja Jay Carney on mitmel korral karmilt välistanud, et soovitakse midagi muud kui Süüria karistamist keemiarelvade käikulaskmise eest. „Pole mingit plaani režiimi muutmiseks. Vastus antakse keemiarelvade käikuandmisele, mis on rahvusvahelise õiguse vastane,” rõhutas ta.
Sisuliselt täpselt sama teatas Briti peaminister David Cameron. „Asi pole Lähis-Itta sekkumises või konflikti astumises. Asi on keemiarelvades. Nende kasutamine on vale ja me ei saa seda lihtsalt pealt vaadata,” rääkis Cameron.
Kuigi Valge Maja esindajad keeldusid ka eile avalikult täpsustamast, millist rünnakut president Obama Süüria karistamiseks ette näeb, eeldatakse kõige selle põhjal väga minimaalset vastust al-Assadile.
Teisisõnu tähendab see vähemalt esmajärjekorras turvaliselt distantsilt Süüria sõjaväebaaside pihta antavaid raketirünnakuid, eelistades sihtmärkidena neid sõjaväeosi, mille puhul kahtlustatakse seost keemiarelvade kasutamisega (vt ülalolevat kaarti).
Kuid nii USA kui ka Briti anonüümsed valitsusallikad on välistanud Süüria keemiarelvade ladude ründamise, sest see võiks tsiviilelanikkonnale tähendada uusi kaotusi ja anda soovitule vastupidist efekti. Paraku jätab see vastuseta küsimuse, mis peaks Süürias pärast rünnakut muutuma. Al-Assad jääb alles ning tal on pärast oma jõudude nõrgenemist põhjust veelgi meeleheitlikumalt opositsiooni vastu võidelda. Ja kui tal muud relvad käest võetakse, siis miks mitte taas keemiarelvaga? Süüria liitlased Iraan ja Venemaa on hoiatanud plaanitavate rünnakute ettearvamatu mõju eest kogu Lähis-Ida „plahvatuslikus” regioonis.
Kas USA ja liitlaste kavandatavate rünnakute või siis Süüria liitlaste hoiatuste tõttu puhkes Iisraeli elanike sees eile suurem gaasimaskide kokkuostu paanika ja riik kutsus igaks juhuks teenistusse sadu reservväelasi.