Balti pataljon
Reamehel must põhi, hõbedaste (või valge) äärtega, mille keskel suur B täht. Ohvitseride õlakud lipnikust kaptenini olid musta põhjaga, hõbedaste äärtega ja suure B tähega keskel, mida omakorda läbis hõbedane joon. Alampolkovniku ja polkovniku õlakud olid musta põhjaga hõbedaste äärtega, mida keskelt läbisid kaks hõbedast joont, nende vahel suur B.
Kui levinud need olid, ei oska ma kahjuks öelda.
Kui levinud need olid, ei oska ma kahjuks öelda.
Üks kurioosne arvamine http://www.denkmalprojekt.org/ohne_name ... giment.htm
Iseenesest ju tänuväärne üritus, aga ...
Iseenesest ju tänuväärne üritus, aga ...
Re:
Kusjuures olen seda lugu isegi kuulnud ja teps mitte mingitelt ajaloolastelt, vaid sellelt, kellele olla sama asja rääkinud Landeswehriga sõdinu. Julm tõesti ja ebainimlik jne. Aga 700.a ja siis tulla kommudega sõdimise ajal omakorda meile selja tagant kallala... Ja lohisevate saslaste kiivrid olevat teinud liipritel kolks-ja-kolks... Mälu võib alt vedada, kuid kas neid mitte isegi elusast peast rongide järgi ei lohistatud?hillart kirjutas:Jaa-aa-aa ... Ei kommentaa-aarii-ii.Heiki Valk jutustas kunagi (äkki keegi teab selle algallikat või oli mõni veteran seda talle isiklikult jutustanud), et eesti soomusrongid olid oma vedurite külge Landeswehri sõjast naastes riputanud sakslaste surnukehad.
Kui see nüüd tõesti selliselt oli, siis ... Noh, siis pean küll vaid oma samas operatsioonis osalenud esivanemaid häbenema, sest taolisele kannibalideväärsele käitumisele tsiviliseeritud maailmas küll mõistmist ei leia. Taolisel kombel oma rahvuslikke alaväärsuskomplekse välja elada? Uskumatu, uskumatu. Sellist metslasekarja võib tõesti vaid põlata.
Balti pataljon ei sõdinud kindlasti mingi Eesti iseseisvuse eest. Vähemalt alguses mitte. Neile oli isegi selline fantaseerimine täiesti loomuvastane. Ei maksa ka unustada, et kui USA esindaja käis 1919 pataljoni ülevaatamas, siis antud pataljon marssis Vene keisririigi lipu all.
Aga peamine on see, et nad sõdisid ja neist oli meile ka kasu. Aga motiivid on iseasi. Umbes sama lugu nagu eestlastel II mS ajal Saksa poolel - motiiv erinev, kuid häda sunnil relvavennad.
Muide 1918 talvel, kuid sakslased Eestist lahkusid, soovisid paljud Saksa sõdurid tulla koos relvadega Eesti väkke. Kuid meie toonased juhid venitasid otsustamisega nii kaua, kuni oligi juba hilja. Oli selle põhjuseks nüüd kartus, uhkus või midagi kolmandat - kes teab, kuid ju siis peeti enamlaste iket sellest sammust talutavamaks. Muud moodi seda Eesti juhtide toonast umbusku Saksa vabatahtlike vastu tõlgendada ei saa.
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Re: Balti pataljon
Äkki saab tõlgendada niiviisi, et panus tehti hoopis Antandi abile.Oli selle põhjuseks nüüd kartus, uhkus või midagi kolmandat - kes teab, kuid ju siis peeti enamlaste iket sellest sammust talutavamaks. Muud moodi seda Eesti juhtide toonast umbusku Saksa vabatahtlike vastu tõlgendada ei saa.
Re: Balti pataljon
Läbi põlvkondade on minuni jõudnud jutud vangivõetud Landeswehri poolel sõdinute ülespoomisest telefonitraatidega. Et säästa end poodute mahavõtmisega tekivast vaevast. Huvitav, kas on tegu reaalsete juhustega või lihtsalt sõjajutuga?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Balti pataljon
Olen tutvunud ilmselt suurema hulga VS puudutavate memuaaridega (nii avaldatud kui avaldamata) kui keegi teine. Ei mäleta olevat kohanud selliseid kirjeldusi. Saksa vangide mõrvamist (ühel juhul väidetavalt ligi sada meest) leidis küll aset. Muidugi ei saa välistada üksikuid mingeid eriti võikaid ekstsesse, aga mina vähemalt seni mingeid tõsiseltvõetavaid andmeid pole kohanud. Läbi põlvkondade meieni jõudnud jutud võivad väga vabalt olla ka alusetud kuulujutud.
Re: Balti pataljon
Siis tehti küll väga vale otsus, vähemalt ajaliselt. Punased ähvardasid meid koheselt, Antandi abi võis tulla (ja reaalselt ju tuligi!) kunagi tulevikus, siis kui on ehk juba hilja. Sa kindlasti tead, kui napp oli toona Eesti riigi pääsemine. Oleks punased teadnud, kui väiksed meie üksused tegelikult olid, eriti Tallinnani jõudnud rinde lõuna lõigul, siis oleks piisanud veel ühest löögist sinna ja tee Tallinna oleks vaba ja riigiga kaputt olnud. Vaevalt et inglasedki siis enam erilist huvi oleks meie vastu tundnud.Reigo kirjutas:Äkki saab tõlgendada niiviisi, et panus tehti hoopis Antandi abile.Oli selle põhjuseks nüüd kartus, uhkus või midagi kolmandat - kes teab, kuid ju siis peeti enamlaste iket sellest sammust talutavamaks. Muud moodi seda Eesti juhtide toonast umbusku Saksa vabatahtlike vastu tõlgendada ei saa.
Meie toonased juhid tegutsesid ise üsna loiult mobilisatsiooni ja üksuste formeerimise küsimusega. Tollane reaalselt saadaoleva Saksa sõjaväe(laste) abist loobumise ja nendega suhete tahtliku pingestamisega riskisid meie juhid ei millegi vähemaga, kui oma riigi kaotusega. See oli toonane reaalsus. Ja Antanti abi oli tol hetkel saklsate omast palju ulmelisem.
Sõja kaotanud Saksamaa enam tõsist ohtu ei kujutanud. Kõik need hilisemad Landeswehrid-Rauddiviisid, vürstikesed Lievenid ja Avalovid seda vaid tõestasid - ei midagi tõsist. Nii et Saksa mõju kartus oli selleks ajaks asjatu. Näiteks Soome ei kartnud sakslaste abi vastu võtta. Kas see muutis nad kuidagi Saksa vasallideks vms? Aga Eesti puhul polnud juttu mingitest Saksa üksustest, vaid vabatahtlikest, kes oleks astunud Eesti armee ridadesse.
Ega ma ei pretendeeri siin suurele erudeeritusele antud teemas, kuid seniste teadmiste põhjal julgen nii väita küll. Nagu ajaloos ikka: oleks-poleks-oleks-poleks...
Ma arvan, et mehed häbeneseid toona üleskõetud emotsioonidel tehtut. Siin pole midagi erilist, see on ju sõdades tavaline.Reigo kirjutas:Olen tutvunud ilmselt suurema hulga VS puudutavate memuaaridega (nii avaldatud kui avaldamata) kui keegi teine. Ei mäleta olevat kohanud selliseid kirjeldusi. Saksa vangide mõrvamist (ühel juhul väidetavalt ligi sada meest) leidis küll aset. Muidugi ei saa välistada üksikuid mingeid eriti võikaid ekstsesse, aga mina vähemalt seni mingeid tõsiseltvõetavaid andmeid pole kohanud. Läbi põlvkondade meieni jõudnud jutud võivad väga vabalt olla ka alusetud kuulujutud.
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Re: Balti pataljon
Toonasest reaalsusest on see lõik küll üsna kaugel. Millele Sa tugined seda kõike väites? Mõnele loetud raamatule?Meie toonased juhid tegutsesid ise üsna loiult mobilisatsiooni ja üksuste formeerimise küsimusega. Tollane reaalselt saadaoleva Saksa sõjaväe(laste) abist loobumise ja nendega suhete tahtliku pingestamisega riskisid meie juhid ei millegi vähemaga, kui oma riigi kaotusega. See oli toonane reaalsus.
Arhiividest olen mina küll üsna teistsuguseid andmeid leidnud.
[i]Aga lapsed on Teil toredad![/i]
Re: Balti pataljon
Sageli on nii, et mida otsid, seda kipud ka leidma.Jalutu kirjutas:Toonasest reaalsusest on see lõik küll üsna kaugel. Millele Sa tugined seda kõike väites? Mõnele loetud raamatule?Meie toonased juhid tegutsesid ise üsna loiult mobilisatsiooni ja üksuste formeerimise küsimusega. Tollane reaalselt saadaoleva Saksa sõjaväe(laste) abist loobumise ja nendega suhete tahtliku pingestamisega riskisid meie juhid ei millegi vähemaga, kui oma riigi kaotusega. See oli toonane reaalsus.
Arhiividest olen mina küll üsna teistsuguseid andmeid leidnud.
Kaua viideti aega, kui vaieldi selle üle, kas luua armee vabatahtlikest või mobiliseeritutest, ja mis see maksma läheb. Kui lõpuks mobil. toimus, oli suur osa Eestist juba enamlaste käes. Oli ju ammu teada, et enamlased tulevad. Kõik muud jagelemised oleks tulnud kohe maha panna ja keskenduda vaid sõjavae organiseerimisele ja kasutada ära kõik võimalused, mitte jääda lootma mingile tulevikus saabuvale Lääne abile.
Saksa armee pakkus kuni 400 meest koos relvastusega kohaliku Omakaitse tugevdamiseks, et takistada enamlasi. Jällegi meie juhtkond venitas otsustamisega, kuni oli juba liiga hilja. Nii jäi näiteks Narva all enamlaste kätte 15 suurtükki ja muud kraami, mis oleks omale ära kulunud. (A. Trei. Kadunud rügement).
Samas toona olid olud rasked ja tagantjärgi on lihtne näppu vibutada. Aga vigu tehti, seda ei saa eitada.
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Re: Balti pataljon
Ole lugenud meenutust sellest, kuidas saarlastest veteranid hiljem õllekannu taga praalinud, et nad veristanud "parunitest" sõjavange vikatitest meisterdatud nugadega- see olnud tavaline praktika.
Ajalehes Meie Maa ilmus see, viidet kahjuks ei oska anda.
Ajalehes Meie Maa ilmus see, viidet kahjuks ei oska anda.
Re: Balti pataljon
Viimati muutis hillart, 22 Okt, 2013 13:53, muudetud 1 kord kokku.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Re: Balti pataljon
Soomlaste ja eestlaste suhtumine saklastesse oli siiski seoses ajalooga, väga erinevad.krizz kirjutas:Nii et Saksa mõju kartus oli selleks ajaks asjatu. Näiteks Soome ei kartnud sakslaste abi vastu võtta. Kas see muutis nad kuidagi Saksa vasallideks vms?
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Re: Balti pataljon
Äkki räägid ka, mitu ristlejat saksa vabatahtlikud oleksid Soome lahele sõitma pannud?Oli ju ammu teada, et enamlased tulevad. Kõik muud jagelemised oleks tulnud kohe maha panna ja keskenduda vaid sõjavae organiseerimisele ja kasutada ära kõik võimalused, mitte jääda lootma mingile tulevikus saabuvale Lääne abile.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist