Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

[kaur3]

Tikka T3

http://demigodllc.com/articles/kinetic- ... ka-t3/?p=1

http://www.kineticresearchgroup.com/products/w3c.php

http://forum.snipershide.com/showthread ... ding+stock

[Medusa]

Nendega on see probleem, et on mõeldud kuni 308 Win kaliibriga, või keskmise kaliibriga, variantidele, mitte 300 WM-le, muidu on need väga head. Hetkel on ainus, kes ka 300 WM Tikka jaoks kaba teeb, Roedale (nii RCS II kui Raptor). Teemaks on siis salveava pikkus, kuna uutel kabadel kasutatakse valdavalt AICS salvesid, ja nood on kaliibripõhised, st 308 variant on Tikka omast lühem.

Üks rootsi firma pidi ka 300Wm Tikka jaoks kaba tegema hakkama, kuid hetkel ei ole veel midagi kindlat.

[Leo]

Tikka T3 Tacticalile igasuguste volditavate ja millimeetri pealt sätitavate kabade aretamine on hea äri, millega lollidelt raha ära voetakse. Näiteks 900-1200 USD kaba eest on ikka väga räme. Lasketiirus koos teiste "taktikaliste laskuritega" saab muidugi pädevikku mängida, kuid lahingusse ma sellisega minna ei tahaks. T3 oma kaba on väga hea ja iga laskur saab selle 5 mm intervalliga endale parajaks sättida. Volditavate ja sätitavate suurim häda on selles, et kui oled sellega natuke roomanud, siis on keermed sodi täis ja kui kaba käib kuhugi vastu, ka varem valmis sätitud parameetrid paigast ära. Siis on "vahva" positsioonil neid paika sättida ja kaba hinge pealt sodi puhastada, et kaba saaks fikseeritud

Sako TRG volditava kaba I mudel lagunes kergesti, hing ei pidanud suurele tagasilöögile vastu, uus mudel on vastupidavam. Ma väga loodan, et kui EKJ kunagi uusi snaiprirelvi hangib, siis on need lihtsa fikseeritud kabaga ja kotitäie vahetykkidega kaba pikkuse ja posetoe asendi reguleerimiseks. Neid ei ole vaja muuta, kui relv on laskuri järgi paika sätitud. Galil SN sai ka lastud fikseeritud kaba pikkusega, kuid olapadja asend ja posetugi olid liigutatavad, sellest oli palju abi.

[Medusa]

Eks neid kabasid kuskil ka vaja lähe, võistlusetel nt, kus selliseid lahendusi enamjaolt kasutatakse, päris sõjas leiab rohkem teibitud lebotükke jms eksprompt lahendusi. Tikka niisama on täitsa OK, enne igasugust relva muutmist tasub sellega mõnda aega lasta, siis on näha, et kas ikka on vaja uut kaba või päästikut. Enda omaga täitsa rahul ja suurt muuta ei tahaks. Kokkukäiv kaba oleks hea, aga kas oleks väärt 700-800€ suurust väljaminekut... Raske öelda, selmet ostaks endale midagi muud.

Aga nüüd oleme MSR-st tiba kaugele läinud. Uue Sako kaba paistis päris asjalik olevat, esmapilgul ei karju midagi rõvedat kohe näkku.

[kaur3]

Madison, N.C. -The United States Special Operations Command (USSOCOM) has awarded the Remington Defense Division of Remington Arms Company, LLC (“Remington”) – a subsidiary of Freedom Group Inc. (“FGI”) – a $79.7 million dollar Firm Fixed-Priced (FFP) Indefinite Delivery Indefinite Quantity (IDIQ) contract to provide up to 5,150 Precision Sniper Rifles (“PSR”) and 4.6 million rounds of precision ammunition. This award is the result of full and open competition conducted by USSOCOM.

http://soldiersystems.net/2013/09/17/re ... act-award/

[kaur3]

Müügimees räägib püssist.

http://soldiersystems.net/2013/10/21/re ... expo-2013/

[Medusa]

Müügimehe jutus on palju reklaami sees, kuid ühte-teist asjalikku ka. Tore et nad ACR-i modivad järjest, kuid selle va müügiga on raskusi. Tsiviilturul ei pidavat ACR eriti minema, samuti ei osteta MIL/LEO sfääris eriti. See videos näidatud versioon on edasminek algsega võrreldes, kuid näis kuidas kvaliteediprobleemid lahenevad.

MSR on kallis kooslus, kui on tegu ühe suure kohvriga, kus palju igasugust kola sees. Aga teisalt on see iseseisev ja terviklik süsteem, mille haldamisega saab hakkama ka väljas oleva üksuse relvur (kui on vaja vahetada kulunud rauda, siis saab selle kohapeal ära teha, selmet relva tehasesse saata, nagu on siiani M24 SWS-ga olnud). Kusjuures, SEAL snaiprite baaskursuse raames pidi ühe 300 WM raua ära laskma küll, näiteks. See teeb kalli relva jälle tiba odavamaks, just hoolduse ja varuosade vaatevinklist. Samuti on seda lihtsam toota - unikaalsed detailid on siis lukupead ja rauad, muu on ühine. Tootmise seisukohast on see väga suur sääst.

Aga keeruline paistab olevat, selles mõttes et igasuguse sodi kogumiseks on avausi ja nurgataguseid suht palju. Kõrbes pole ehk nii tähtis, kuid Eestimaa rabas paistab see teistmoodi.