www.militaar.net

Postimees äratas mind hommikul sellise uudisega, et Soome mereväe lipulaeva miiniveeskaja Pohjanmaa osas käivad Eesti ja Soome vahel ostu-müügi läbirääkimised.
Uudis siin:http://www.postimees.ee/2058434/turun-sanomat-eesti-on-huvitatud-soome-miinilaeva-ostust ja selline üldine ning loodetavasti täpne inglisekeelne ülevaade laeva kohta wikipeediast siin:
http://en.wikipedia.org/wiki/Finnish_minelayer_Pohjanmaa

Ühest küljest miiniveeskamise võimekust on meile vaja ja ilmselt panustab see laev meie riigikaitsesse rohkem, kui need miiniotsijad, mis meil praegu on. Teisest küljest rahuajal me ju vist nagunii ei saa hakata Läänemerd mineerima ning sõja ajal jääks see laev ellu vist siis, kui teda saadaks päris korralik lahinglaevade üksus.
Huvitav, kas meeskonna komplekteeritusega ei või probleeme tekkida?

Mis head kaasfoorumlased arvavad?

_________________
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.

Miiniveeskamiseks spetsiaalselt ehitatud laev on Eestis olemas, kes veel ei teadnud. EMS Tasuja. Täiesti aktiivses kasutuses.
Kui keegi tahaks väga miine panna, siis laeva taha asi ju ei jääks.
Pange sinna miinirelsid uuesti maha ja ostke miinid ning ongi olemas.
Pohjanmaaga hakkavad samad probleemid, mis olid Pitkaga (millest lõpuks loobutakse).
Ainult selle vahega, et see laev on veel kulukam ja keerukam.

Muide, huvitava lisainfona, Eestis on kasutusel olnud ka üks raketikaater.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Õudne...

Sisuliselt tähendaks see uue 10aastase prügikasti viskamist. Nii palju siis sellest......

Admiral Pitka on juba mereväest maha arvatud. Ei tea, kas juba ka Taanile tagastatud või mitte. Ma hakkasin ise kah esimese hooga mõtlema, et alles ühest suurest laevast loobuti, mis seisis aastaid kasutamata kai ääres. Samuti vist uuriti kaitseväe arengukava raames võimalusi mõni miiniotsija maha müüa, et nendest koormavatest laevadest lahti saada, aga kuna keegi neid ei tahtnud tuli need alles jätta. Ja nüüd siis tahetakse ühte Eesti mõistes väga suurt laeva veel miljonite eest (nagu artiklis mainiti) juurde osta. Postimehe artiklis oli veel toodud, et kui laeva Eestile ei müüda, saab sellest kas vanaraud või muuseumieksponaat. Ta olla küll paar aastat tagasi Atlanta missioonil osalenud, aga tõenäoliselt talle vahetult enne teenistusest mahaarvamist kap. remonti ei tehta. Ja kui teda meile ka sümboolse hinna eest ei anta, siis tekib mul küsimus, et mitu maismaalt lastavat veokitele paigutatavat laevatõrje raketisüsteemi koos vajalike radarite ja muude vidinatega me saaksime osta?
Ehk keegi targem teeks kiire ülevaate Eesti rannapiiri kaitseks kõlblikest süsteemidest ning nende plussidest ja miinustest.
Üks miin on küll odav ja võib tabamuse korral suure sõjalaeva võibolla isegi tõenäolisemalt uputada kui rakett, aga ühe miiniga sõjalaevale pihtsaamine on väga keeruline. Ning kui me hakkame rahuajal laevateid mineerima, siis lõpeb ju igasune kaubanduslik mereliiklus Läänemerel ja see võib kaasa tuua jumal teab milliste riikide pahameeletormi meie vastu. Samuti tekitaks mõõtmatut kahju see, kui mõnele miinile sõidaks otsa naftatanker.

Seega kuigi see laev on otsesest riigikaitselisest aspektist ilmselt väärtuslikum kui need miiniotsijad tundub viimaste aastate arengute valguses see ostusoov natuke ootamatu.

---
Või teeks ehk soomlastega vahetust, et anname selle laeva eest neile kaks miiniotsijat?

_________________
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.

Kui nüüd meenutada, mihukest kiunu läbi aegade on rahapuuduse tõttu näiteks soomusvõimekuse arendamise kohta lastud, siis jääb küll sedasorti huvitumine mõistetamatuks.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Pohjanmaa on tiba paremini kohandatud tarvitamiseks siinkandis (kõvasti väiksem süvis kuid ilmselt kiigub merel rohkem ka) erinevalt avamerekasutuseks mõeldud Pitkast ja märksa rohkem orienteeritud lahingupidamisele nii relvastuse kui sensorite mõttes. Muus osas on selline tüüpiline suhteliselt aeglase käiguga kahuritega relvastatud diiselmootoritega säästusõjalaev, mis vajab umbes samapalju mehi, tahab samapalju kütust ja remonti ja mille ellujäämiseks on vaja talle katet õhust ja/või merelt.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

HÄIRE LÕPP!
http://www.postimees.ee/2058618/eesti-ikkagi-ei-osta-soome-vana-sojalaeva

_________________
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.

Vahel oleme me ikka kuradi vastuvõtlikud igale suvalisele meediamanipulatsioonile...

Pohjanmaa ei ole tegelikult miiniveeskaja vaid suurendatud miiniveeskamisvõimega korvett. Relvastus kiduravõitu (küllap saaks lihtsa vaevaga muuta), aga ikka parem, kui Pitka.
Vb oleks meil tast abi olnud, aga mõistlikum oleks selle raha eest hoopis Kristiina korda teha, mõlemad Lindormenid miiniveekamiseks tagasi ümber ehitada ja meremiinidesse panustada. Näiteks hankida Soomest mõnikümmend miini Merimiina 2000. Lisaks võiks üle vaadata Ristna sonarid ja muretseda talle pisut mingit allveetõrjerelvastust.
Kui mereväele midagi kasulikku ujuvat muretseda, peaks need olema raketi- või patrullkaatrid. Kui Soome poole vaadata, siis oleks maiuspalaks Rauma klass, aga neid nad täna ja lähiaastatel vaevalt meile müüa sooviksid. Samuti kui kodumaiselt mõelda, oleksime kindlasti võimelised ise arendama ja valmistama u 30-40 m pikkusi 30 sõlmega liikuvaid kaatreid, mida oleks võimalik varustada kas kerge allvee- ja õhutõrjerelvastusega (nö kaitselaev) või õhu- ja laevatõrjerelvastusega (nö ründelaev).

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Kuna siin see miinide teema üles kerkis, aga kuskil täpselt tast räägitud ei ole, siis ehk keegi kommenteerib, et kas või millised miinid ka hõljukite vastu töötaksid?
Ja missuguseid meremiine tänapäeval üldse toodetakse? Tõenäoliselt praegusel suhteliselt suurel rahuajal väga suurt miinitootmist ei toimu? Padruneid veel õppustel kulutatakse, aga seda ma ei kujuta isegi mitte ette, millega tehakse merevägedes miinivälja rajamise õppust.

_________________
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.

Millega tehakse maavägedes miinivälja rajamise õppuseid?

_________________
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”

Mina olen teinud vaid õppemiinidega, mis ei välista seda, et tehakse ka päris moonaga.
Ma pidasin silmas seda, et meri on justkui suur ja lai ja sügav ning kuidas pärast kõik need vette pandud asjad ikka üles leitakse. Kuigi jah, kui nüüd hakata mõtlema, siis on isegi tavaline GPS nii täpne, et peaks miini asukoha üles leidma. Ja tõenäoliselt on ka miinide vahed teada. Võibolla see tõesti ei ole nii keeruline, kui mulle esimese hooga tundus, aga minu merenduskogemused piirduvad vaid Tallinki reisijaks olemisega.

_________________
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.

Siin pakutud Merimiina 2000 on väga high-tech asi, mis eeldab ka elektroonilise allveeseire võimekuse olemasolu, muidu on see miin kasutu. See miin on täpselt nii hea, kui hea on selle kõvakettale sisestatud informatsioon vaenlase laevade kohta ehk kõik olulised signatuurid on vaja esmalt kätte saada ning neid peab ka jooksvalt upgreidima, muidu on sellise "arvutipommi" leotamine suht mõttetu.

Mis seda miiniasjandust ja mereväge puudutab, siis Lahesõjas oli ainus relv, mis koalitsiooni mereväele kaotusi tekitas, Iraagi meremiinid.
Iraagi peamiselt kaatritest koosnev laevastik hävitati õhulöökidega ja seda nimetati pärast "turkey shoot".



Tekib ainult küsimus, kuidas Soome seda hankinud on, kui allveelaevad on neil peale Pariisi rahulepingut keelatud olnud?
Piirivalve, mereväe vms laevad sõidavad passiivsete sonaritega igal sobival juhul idanaabril sabas ja salvestavad kruvimürasid?
Või on "välistamise loogika" - st Soome enda laevade peale asi ei toimi, aga muu müra on "hostile" ja käib babahh.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Mis küsimus see on? Soome poolne akvatoorium on passiivsonareid täis pikitud. Ei ole vaja sabas sõita.