www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 17 Sept, 2019 7:42

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 212 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5 ... 15  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Vlassovi armee
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2005 17:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juun, 2005 9:14
Postitusi: 74
Mida arvata Vene vabastusarmee kindralist Andrei Vlassovist, oli ta reetur või vabastaja? Oli see sakslate poolt hea mõte värvata nõukogude kindralit oma poolele?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2005 17:58 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 02 Nov, 2005 20:34
Postitusi: 605
Asukoht: Minu kodumaa on N-Liit.
Vlassov oli räpane reetur, kes reetis oma maa ja rahva. Sellise koht oligi võllas!
Sakslaste poolelt oli see muidugi hea mõte. Vlassovi ja tema meeste näol oli ju tegemist tõhusa abiga. Eriti väärtuslik oli selle ROA propaganda effekt. Õnneks taipasid natsid alles 1944. aastal nende väärtust ( nende meeste mitterakendamise taga seisid peamiselt natsid, Wehrmachti ohvitserid taipasid juba mitu aastat varem Vlassovi ja tema meeste tohutut potensiaali). Niikuinii pidi ju vene vange mingilgi määral toitma, parem sõdigu juba rindel.

_________________
Ära hirmuta!
Ära tee ulakust!
Koera, kes kogu aeg haugub, pannakse kõige vähem tähele
Pilt
Elagu sõnavabadus!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2005 18:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 02 Nov, 2005 20:34
Postitusi: 605
Asukoht: Minu kodumaa on N-Liit.
Kalju, loe selline raamat läbi:

Joachim Hoffmann
"Vene Vabastusarmee tragöödia 1944/45
Vlassov Stalini vastu "
Olion 2004

Raamat näeb välja selline:

Pilt

_________________
Ära hirmuta!
Ära tee ulakust!
Koera, kes kogu aeg haugub, pannakse kõige vähem tähele
Pilt
Elagu sõnavabadus!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2005 18:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juun, 2005 9:14
Postitusi: 74
Tean seda raamatut. Tahaks teada mida arvavad foorumlased.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2005 18:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Veebr, 2005 16:29
Postitusi: 2238
Sel teemal on siin juttu ka varem olnud, kasuta otsingumootorit.
Vlassov reetur, punaarmee jaoks oli ta kindlasti reetur, kuid kas ka Vene rahva jaoks :?:
Ära unusta Veltu, et tolleaegset Venemaad valitses türann Stalin.
Kes oli Vene rahva kallal pannud väga veriseid tegusid toime.

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Dets, 2005 4:35 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Okt, 2004 17:59
Postitusi: 2639
Asukoht: Viljandi
kalju kirjutas:
Tean seda raamatut. Tahaks teada mida arvavad foorumlased.

Kalju, loe sellest teemast edasi: http://www.militaar.net/viewtopic.php?p=29518#29518

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Dets, 2005 22:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Dets, 2005 14:46
Postitusi: 342
Asukoht: Viljandi
Ekslikult kiputakse arvama, et kõik saksa sõjaväes olnud venelased olid vlasovlased ja reeturid. Juba 1941a sügisel hakkasid saksa komandörid omal algatusel moodustama abiteenistusi desertööridest, kõikvõimalikest arreteeritutest, vabatahtlikest. Neid hakati nimetama Hilfswillige ehk Hiwi. 42a lõpuks oli sakslaste teenistuses ligi miljon hiwi-t. Nad valvasid objekte, olid autjuhid, laadijad jne. Vabatahtlikest moodustati (Hitleri teadmata) ka saksa mundrit kandvaid pataljone võitluseks partisanidega ja vahel sattusid nad vähemtähtsates lõikudes rindelegi. 42a septembris oli armeegrupi "Mitte" tagalas näiteks 6 hiwi pataljoni ja Pauluse 6. armees olevat 42a novembris teeninud koguni 51 800 hiwi-t. Üks esimesi suuremaid vene vabatahtlike üksuseid RONA (Russkya Osvoboditelnaya Narodnaya Armya) sai alguse 41-42a talvel
väikesest Valgevene linnakesest Lokotis. Selle linnapea Ivan Voskoboinikov kogus 400-500 meest oma linna ja rajooni kaitseks. Partisanid tapsid Voskoboinikovi 42a jaanuaris ikkagi ära ja juhtimise võttis üle Bronislaw Kaminski. 43a keskel oli Kaminskil 5 polkku 10 000 mehega ja 24 T-34 ja -36 trofee tanki. 44a juulis võeti üksus SS vägede koosseisu nimetusega Waffen-ss Brgade RONA ja osales 44a Varssavi ülestõusu mahasurumisel. Edasi hakati RONA mehi süüdistama 2 saksa tüdruku tapmises ja sakslased lasid 19.augustil 44a maha nii Kaminski, kui tema staabi.
RONA-ga umbes samal ajal loodi Valgevenes veel nn. polkovnik Gil-Rodionovi malev ja Smolenski kandis RNNA (Russkaya Natsionalnaya Narodnaya Armiya) ehk Bojarski brigaad (endine polkovnik, 41-kaardiväediviisi komandör). Mõlemad üksused saadeti 43a-l laiali.
Hea läbisaamine oli sakslatel kasakatega. Nii kui 42a suveks oli Donimaa enamasti vallutatud, hakkas kogunema kasakaid-vabatahtlikke, kes tahtsid punaarmee vastu võidelda ja soovisid tagasi saada oma tsaariaegseid privileege. Moodustati kasakate eskadron 40. wermachti tankikorpuse koossesus kapten Zagorodnij juhtimisel. Võitlesid rindel, olid vaprad, Zagorodnij-t autasustati 1.klassi raudristiga. Sõja lõpus võitles eskadron Prantsusmaal ja hävitati peaaegu täielikult liitlaste lennuväe poolt.
41a 22.augustil tuli Valgevene idaosas saksa poolele üle major Kononov (punatähe ordeni kavaler soome sõjast, Frunse akadeemia lõpetanu, parteis 1927a-st) koos terve oma polguga (155.laskurdiviisi 436.laskurpolk). Sakslaste rinde juhatus (kindral Schenkendorf) lubas tal formeerida vangidest ja ülejooksikutest kasakaeskadroni, et kasutada seda luure ja diversiooni eesmärkidel. 8 päeva pärast ületulemist sõitis Kononov juba mööda vangilaagreid ja valis endale "meeskonda". Tulla tahtjaid oli palju, aga võtta sai vähe. Tuli välja polk, milles oli 19.septembril 41a 77 ohvitseri ja 1799 sõdurit, põhiliselt kasakad. Nimeks oli alguses 120. kasakapolk, 43a-l nimetati ümber 600. kasakapataljoniks ja 17. kasaka tankipataljoniks 3. armee koosseisus (siis oli kokku 3000 meest). Kasakad tegid tõhusaid reide punaarmee tagalasse: näiteks 120 tema võitlejat püüdsid kinni Velikie Luki kandis terve punaväe sõjatribunali - 5 kohtunikku, 21valvurit ja 41 süüdimõistetut.
42a aprillis saadi ka Hitlerilt luba mobiliseerida kasakaid kasakate üksustesse wermachti koosseisus. Neid ka kohe moodustati, kuid ohvitserideks pandi rohkem sakslased ja ülesanneteks jäi valve ja võitlus partisanidega.
43a Koguti suurem jagu kasakaid kokku Ida-Preisimaale ja moodustati 1. kasakadiviis von Panwitzi juhtimisel. 43a septembris saadeti diviis Prantsusmaale, kaitsma Atlandi Valli, kuid kasakatele seal ei meeldinud, tahtsid sõdida, ja siis saadeti nad Jugoslaaviasse partisanidega vastu. Seal oli muide ees juba 15000 meheline ROK (vene valve korpus), mis koosnes valgekaartlastest emigrantidest. 44a juunis oli diviisid 50 000 võitlejat. 26.detsembril 44a Horvaatia-Ungari piiril pidasid kasakad ka ühe võiduka lahingu punaarmee vastu.
Kindral Vlasov oli sõja alguses üle keskmise nõukogude komandör: Rovno tankilahingust tuli tema 4. meh. korpus välja Edelarinde parima tulemusega - alles oli 40% tankidest (näit.22-l korpusel jäi ainult 10%), Moskva kaitsmisel sai Žukovilt kiidusõnu, kuid 42a 12.juulil langes Vlasov vangi. Laagrist sai ta varsti välja ja tahtis kangesti luua "Vene Vabastamise Armeed" Sakslased Venemaa vabadusest eriti huvitatud ei olnud ja 43a aprillis saatis feldmarssal Keitel häbematute väljaütlemiste pärast Vlasovi korraks vangilaagrisse isegi tagasi. Kuid sakslaste käsi käis rindel järjest kehvemini ja 16.sept.44 kutsus Himmler Vlasovi audientsile ning lubas alustada ROA formeerimist. Alustati novembris 44. Jõuti moodustada 2 motoriseeritud diviisi, reservbrigaad, inseneripataljon, mõned ohvitseride koolid - kokku 50 000 meest. Ja päris lahinguvalmis sai neist ainult üks diviis Bunjtshenko juhtimisel. Ainuke vlasovlaste lahing punaarmeega toimus Oderi-äärse Frankfurti juures - Vlasovlastel oli käsk likvideerida punaväe platsdarm Oderi kaldal. Rünnak ebaõnnestus ja vlasovlased taandusid sakslaste loata. Paari päeva pärast hakati jala astuma Tšehhi piiri poole. Teel ühines vlasovlastega vene vange ja töölisi 12 tuhandest sai piirile jõudes 20 000 . 5. mail 1945 algas Praha ülestõus ja vlasovlased läksid üleskõusnutele appi. 6. mail tõrjuti SS-vägi linnast välja ja 7. mail löödi veel üks SS-meeste rünnak tagasi. Nii et vlasovlased reetsid nii venelasi kui sakslasi. 7. õhtul hakkasid vlasovlased liikuma vastu ameerika vägedele ja 9. mail panid relvad maha. Ameerikeased vlasovlasi endale vangi võtta ei tahtnud ja diviis põgenes, kuhu keegi sai. Mõned lasid ennast maha, suurem jagu püüti punaväelaste poolt kinni.


Viimati muutis Uitaja, 08 Dets, 2005 9:57, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Vlassov
PostitusPostitatud: 08 Dets, 2005 1:59 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Veebr, 2005 22:42
Postitusi: 392
Asukoht: Raplamaa
Vande andnud sõdurina oli Vlassov reetur, aga kas ka kodumaa ees?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vlassov
PostitusPostitatud: 08 Dets, 2005 11:25 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Veebr, 2004 20:41
Postitusi: 594
Mati kirjutas:
Vande andnud sõdurina oli Vlassov reetur, aga kas ka kodumaa ees?

See on hea lause ja siit tulekski alustada filosofeerimist "vene psüühika" ja nn. "vene hinge" üle. Nagu meie eestlased vast oleme aja jooksul õppinud on venelaste käitumine mõnikord irratsionaalne ja loogikavastane. Kui tõuseb üles küsimus "emakesest venemaast", siis loogika tihti enam ei kehti.
Vlassovi armeest oleks võinud sakslastele suurt kasu tõusta, kui nende organiseerimist ja hilisemat kasutamist oleks suudetud läbi viia oskuslikult. Inimesed läänest aga venelase mõttemalli ei tunne. Ei tundnud siis ja ei tunne ka täna. Seepärast käitutakse oma meelest justnagu õieti, kuid samas tehakse vigu.
Vlassovi diviiside formeerimine kujunes sakslastele pigem ressursi raiskamiseks ja lõpuks pöördus see hoopis nende oma vastu. Üks pluss märki kandev idee sai korraga miinus märgi. Venelane ei saa sõdida omade vastu võõraste heaks, kandku need omad siis nii võigast ideoloogiat kui tahes.
Sellest tuleks õppida nii NATO-l kui Euroliidul.
Heaks näiteks on see, kuidas venelased suhtuvad inimohvitesse, kes mõrvati Lenin-Stalin reziimi poolt või Hitleri poolt. Lääne mõistes ei tohiks olla vahet - inimelud on läinud ja see on ühtmoodi taunitav. Vene hing aga nii ei ütle. Räägitakse nn. "omade" türannide tehtud vigadest, möödalaskmistest ja ohvrite sugulased võtavad seda kui kurba ajaloolist paratamatust. Alatooniks on aga see, et viha hinges ei peeta. Võõrad aga a-la Hitler (või tema eestlastest käsilased), see on juba teine teema. Iga kaotatud venelase elu on ülekohus, mis ulatub taevani. Kõike toimunut üritatakse näidata veel halvemas valguses, kui asi tegelikult oli ja mis kõige tähtsam - vihatakse kogu südamest.
Palju raskem on sellel müstilisel vene hingel teha neid nn. lahterdusi vene kodusõja tingimustes. Vat sinna oleks pidanud sakslased rõhuma ka Vlassovi diviiside puhul.
Võrdluseks olgu toodud Kasakakorpus, kes sõdis palju paremini ja moraali ei saanud üldse võrrelda. Kasakate tegevust ei tuleks loomulikult üle hinnata, kuid minu meelest oskasid Krasnov ja Pannwitz muljuda õigele nupule. Kasakatel lubati peresid kaasa vedada ja neile lubati isegi maad ja oma vabariiki. Ja loomulikult tulevast vaba ja neile vastuvõetavat Venemaad. See oli küll nn. "õige lähenemise" esimene samm, kuid ka see andis juba teatud tulemust.
http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=1252&start=15


Viimati muutis Arensburger, 08 Dets, 2005 22:18, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Dets, 2005 12:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 29 Nov, 2005 20:55
Postitusi: 164
Ei maksa ajada nüüd asja nii keeruseks mingist müstilisest vene hingest.
Venelast kui nüüd rahvusest rääkida pole enam ammu praktiliselt olemas. Esimese laksu panid mongolid, teise revolutsioon. 30-ndadeks oli vähegi väärtuslik osa venelasest juba praktiliselt kadunud. Ehk need lapsed kes ellu jäid tänapäeval jälle hoiavad seda vene hinge alles.
Enamus oli ja on ka praegu harimatu alkoholist läbimbunud genop**** .
Lihtsalt kõik lähevad alt sellega, et peavad seda rahvats targemaks kui nad on. Sõnum ei jõua selle vene enda propaganda masina müra sees kohale ja nii ongi alati, et a'la isake putin on tark ja hea ning kõik teised pahad.

Ja nüüd ongi nii, et mõtled et räägiks nendega kui normaalsete inimestega, et küll aru saavad....

Kes olid SORi algusajal Narva komandeeringus mäletavad ehk... nende kohalike jorssidega seal linnas korda pidades oli mõtetu midagi rääkida. Niikui mingi jama oli ( vahest isegi polnud, juhtus ka nii) tagusid näo üles, andsid siukse ketuka et ei liigutanud ka. Kahe nädalaga oli linnas vaikus majas. Tänavatel ei toiminud mingit jama. Kirjutasid küll lehed alguses et chicago mõrtsukad on meie linnas jne :) aga hiljem tulid vanainimesed ( venelased ) ja surusid kätt ja ütlesid äitah poisid nii hea rahulik on.
Ja needsamad kaagid käitusid samatmoodi.
Teate küll milline on purjus vene inimene, kui SOR-i patrulli nägi siis isegi see kes gravitatsiooniga eriti sina peal oli hakkas sirgelt kõndima ja ütles viisakalt tere õhtust ilma ühegi bljaadita kusjuures :) ( ei saa salata et mõnedel härradel oli eriline huvi purjus vene inimest ilma vandesõnadeta rääkima õpetada)

Nii, et enamuses eurooplaste viga on see, katsutakse suhelda prääniku abil saamata aru, et aastasadu on seda tehtud malaka abil ja muidu ei saagi.
Peksab, järelikult armastab. Seda ei öelda niisama.

Siinkohal ei saa ütlemata jätta, et venelaste hulgas on väga lahedaid ja mõistlikke inimesi. Täiesti selliseid inimesi, et kui ainult neid teaks siis saadaks kuu peale selle eelneva jutu.
Aga kahjuks on neid vähe


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Dets, 2005 22:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Mär, 2005 0:55
Postitusi: 608
Lugesin just mõned nädalad tagasi seda siin mainitud raamatut Vlassovist ja tema armeest.Tuleb au anda,et mehed suutsid sellises segaduses asja püsti panna.Ja küsimus:kas reetur?Me võime ka lõpuks samuti küsida Maarjamaa poegade kohta.Terve kaitsevägi arvati ühe suletõmbega NL relvajõudude koosseisu ja II ms käigus putkas poisse ju koju tagasi küllaga.Siin teine munder selga ja edasi.Moskva meelest olid ju kõik,kes pole meiega ,meie vastu.
Nagu raamatust välja tuleb,muutus vangilangenud punasõdur,seersant või kindral automaatselt rahvavaenlaseks,kärnaseks koeraks või muidu limukaks,kes ei väärinud mingit halastust NL-i ja kom.partei poolt.Ülejooksik või vang-sa oled mahakantud inimene.45 nda kevadel oligi vaid üks mõte- surm siin või Siberis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Dets, 2005 19:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Veebr, 2005 23:42
Postitusi: 37
Veltu kirjutas:
Vlassov oli räpane reetur, kes reetis oma maa ja rahva. Sellise koht oligi võllas!
Sakslaste poolelt oli see muidugi hea mõte. Vlassovi ja tema meeste näol oli ju tegemist tõhusa abiga. Eriti väärtuslik oli selle ROA propaganda effekt. Õnneks taipasid natsid alles 1944. aastal nende väärtust ( nende meeste mitterakendamise taga seisid peamiselt natsid, Wehrmachti ohvitserid taipasid juba mitu aastat varem Vlassovi ja tema meeste tohutut potensiaali). Niikuinii pidi ju vene vange mingilgi määral toitma, parem sõdigu juba rindel.


kellele reetur kellele mitte. eks selle järgi saab paljugi öelda, keda keegi reeturiks peab.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Dets, 2005 23:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Juul, 2005 22:22
Postitusi: 455
Asukoht: pärnumaa
Palju vlassovlasi ja kasakaid anti liitlaste poolt välja(ka neid,kes polnud kunagi Liidu kodanikud olnud).Kononov pääses.Gil läks koos brigaadiga partisanide poole üle ja sai lahingus surmavalt haavata.Enamus juhtfiguure hukati aastatel 1946-1950.Põhjalikumalt on sellest kirjutanud K.M.Aleksandrov.Vene keeles ja poolehoiuga.Viimati "Wehrmachti vene sõdurid" kirjastustelt "Eksmo" ja "Jauza" aastal 2005.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Dets, 2005 20:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Dets, 2005 16:07
Postitusi: 164
„Vlassovlasi“ ei saa nimetada reeturiteks samamoodi nagu Eesti poisse, kes võitlesid bolševismi vastu ja oma koduma eest Saksa armee ridades.
Enne NSVLi kokkuvarisemist vlassovlaste temaatika oli maha vaikitud ning selle objektiivse käsitlemise peale oli pandud lausa keeld. Kui mainiti vlassovlasi, siis räägiti et tegu on „fasistide käsilastega“, „fašistlikute politseinikutega“, „isamaa reeturitega“ jne. Termin „vlassovlane“ oli üldjuhul apellatiivne ning selle tähendus oli äärmiselt negatiivne. Vaid 1990. aastate alguses sai võimalik vabalt arutleda Vene Vabastusarmee (ROA) ajaloolisest tähendusest. Kuid praegusel Venemaal on veel tugevad kommunistlikud ja vasakpoolsed meeleolud, milletõttu vlassovlaste teema on äärmiselt poleemiline eriti Venemaal.
1990. aastate algusest jagunes ajaloolaste hoiak vlassovlaste küsimuses kahte polaarset leeri. Esimese leeri eesotsas oli (ka praegu on) Moskva Sõjaajaloo Ajakirja (Voenno-istoriczeskij Žurnal – VIŽ) toimetus ja selle kaastöötajad ning vastasleeri võib arvata Bundeswehri sõjaajaloolase dr Joachim Hoffmanni ja tema järglasi. Mõlemad leerid suhtusid temaatikasse nähtava ajaloolise subjektiivsusega. Kui VIŽ ja selle pooldajad kaldusid vlassovlasi nimetama reeturiteks, siis Hoffmann ja tema järglased äärmiselt idealiseerisid ROAd. Vaid viimasel ajal on Venemaal ja muujal Euroopas on ilmunud hulk publikatsioone s.h. monograafiad, väitekirjad, teaduslikud artiklid jms, mille autorid üritavad anda objektiivset hinnangut ROA ajaloolisele tähendusele ning ümber mõtestada suhtumist ROAsse. Nende autorite hulka arvan selliseid ajaloolasi nagu: K.M.Aleksandrov, S.I.Drobjazko, J.Tsurganov, A.V.Okorokov (Vene Föderatsioon), Rolf Michaelis (Saksa Liitvabariik), krahv Nikolai Tolstoi (Suurbritannia) ja palju teisi.
Alustades arutelu antud temaatikal pean oluliseks kindlaks määrata tähendust „vlassovlane“. Vlassovlasteks võib nimetada ainult neid sõdureid ja ohvitsere, kes teenisid KONR (Venemaa Rahvaste Vabastamise Komitee) vägedes või siis allusid kindral Vlassovile enne KONRi loomist, kuid mitte enne 12.07.1942 (kindral Vlassovi vangistamine Volhovi katlas Saksa 38. armeekorpuse luureohvitser kpt v. Schwördner´i poolt ). Kasakate tegevus Wehrmachtis nõuab kahtlemata eraldi käsitlemist, kui ka eestlaste, lätlaste, leedukate, ukrainlaste, kalmõkkide jt. Sellepärast on mõttetu segada teisi rahvaid nende poliitilist eripära silmas pidades „vlassovlaste problemaatikasse“. Kasakate sõjaaegne tegevus on mitmekesine ning puudutab Vlassovit niipalju, et 1945. aastal 15. kasakakorpust formaalselt allutati kindral Vlassovile (kuigi kasakakindral Krasnov oli selle vastu. Olgu lisatud, et ukrainlaste väejuht kindral-leitnant Šandruk ei soovinud liituda Vlassoviga. Ka mõned teised vene üksused ei liitunud Vlassoviga – Abwehri endine Sonderdivision R (Russland) Wehrmachti kindralmajor B.Smyslowski [endine tsaariarmee luureohvitser] ja mõned teised ida-pataljonid. Vormivahe oli selles, et need vene ida-pataljonid, kes ei olnud Vlassovile allunud kandsid tikitud ROA embleemi vasaku varruka peal, samal ajal kui KONRi relvajõud kandis varrukaembleemi paremal pool).
Peab kindlasti meeles pidama, et paljud venelased teenisid Wehrmachtis veel enne Vlassovi vangilangemist. Ka mõiste „Vene Vabastusarmee“ (ROA) oli kasutusel juba 1941. aastast. Kuigi algul oli Hitler nõus ROA rakendamisega vaid propagandistlikute eesmärkide saavutamiseks, kasvas ROA võitlejate arv väga kiiresti. Erinevate autorite andmetel teenisid Saksa armees aastatel 1941-1945 peaaegu million endiseid NSVLi kodanikke, nendest suurem osa olid just venelased. Iga Wehrmachti diviisis 1942. aasta koosseisu järgi oli ettenähtud kohti 700 HiWi jaoks. Nii näiteks armeegrupi „Mitte“ koosseisus tegutsev 134. jalaväe diviis juba juunist 1941 hakkas vastu võtma oma ridadesse venelastest vabatahtlikke ja vangivõetud punaarmeelasi nii, et 1943. aasta sügiseks umbes pool selle diviisi koosseisust olid endised punaväelased. Peale selle oli 134. diviisis veel kaks venelastest koosneva ida-pataljoni. Iga jalaväerügement formeeris vähemalt ühe HiWi-dest koosneva pioneerikompanii (ca 100 meest + 10 meest sakslasi).Ja kaugeltki mitte kõik HiWid olid ainult autojuhid, kokad, kingsepad jne. Nii näiteks juulis 1943 198. jalaväe diviisi 305. rügemendi 510 HiWist suurem osa oli just rivikohtadele määratud. 2.oktoobril 1943 vastuvõetud jalaväediviisi koosseisutabelid nägid ette 2005 vabatahtliku iga jalaväediviisi kohta (10708 meest), seega oli HiWi-de osa diviisis rohkem kui 15%! Krimmis suvel 1942 tegutsevas saksa 11. armees oli ca 47 000 HiWi! 1942. aasta lõpus iga saksa diviisi käsutuses olid peale oma koosseisus olevate HiWi ka veel üks-kaks ida-kompaniid, armee käsutuses mitu ida-pataljoni, pluss veel hulgalised partisanivastased Jagdkommando-d, vahikompaniid ja –pataljonid, igas linnas veel nn Ordnungsdienst, mis koosnes samuti venelastest. 1943. aasta juunis oli sakslastel 78 ida-pataljoni, 1 rügement („Desna“), 122 üksik-kompanii kokku 80 000 meest. Sõja esimesel poolel võitlesid ida-pataljoni hästi. Paljud ida-pataljonide sõdurid ja ohvitserid olid autasustatud saksa väejuhatuse poolt. Eriti edukalt tegutsesid ROA võitlejad partisanide vastu (maastiku, kohaliku keele ja vaenlase taktika tundmine mängis suurt rolli partisanivastases sõjas). 10. oktoobrist 1943 Läänerindele saadetud ida-pataljonid võtsid osa läänevalli ehitamisel ja liitlaste invasiooni tõrjumisel suvel 1944. Üksikud venelastest koosnenud üksused jätkasid vastupanu sõja lõpuni olles piiratud sellistesse kindlustustesse nagu: La Rochel, Saint-Nazaire, Lorain ning Normandie saartel.
Saksa ajaloolase Rolf Michaelise hinnangul võitlesid Waffen-SSis veel 15 000 venelast. Nii näiteks SS-diviisis „Nordland“ detsembris 1943 oli 106 HiWi.
Igas rahvas on reetureid piisavalt olnud, kuid nad jäid tavaliselt vähemusse kogu rahva suhtes. No kui reetureid on üle millioni, isegi Venemaa mastaapides, siis ei saa neid reeturiteks kuidagi moodi nimetada. Siia sobib pigem mõiste „vastupanu liikumine“.
Pärast Praha manifesti välja kuulutamist 14. novembril 1944 KONRi relvajõud oli Hitleri poolt tunnistatud liitlasvägedena. Wehrmachti 600. ja 650. jalaväe diviiside formeerimiseks eraldati parimad relvad ja varustuse, mida 1945. aastal isegi SS ei saanud. Planeeritud ja kooskõlastatud oli luua koguni 10 diviisi. Kõige huvitavam selle juures on see, et ROA laiendamist toetas Himmler. Usaldas ROA võitlejaid ka Göring. Ei saa öelda, et Saksa Reichi riigijuhid eksisid, sest nad said kolm aastat Wehrmachti vene sõdureid katsetada. Hästi näitas ennast Oderi rindel Oberst Sáharovi võitlusgrupp (1604. rügement). Aprillis 1945 Ehrlenhofi sillapeal võidelnud ROA 1. diviis (600.diviis) tõestas oma lahingukõlblikkust.
Praha ülestõusu toetamine ROA poolt on mitmetähenduslik. On üldteada, et Vlassov hoidis Praha ülestõusust eemale. Otsus toetada ülestõusnuid tšehhe oli kindralmajor Bunjatšenko oma (600. diviisi ülem). Vlassov tol ajal planeeris vaid koondada KONRi relvajõud ühte kohta Tšehhi ja Austria piiri peale kõrvale hoidudes relvastatud kokkupõrkeist. Sõja lõpus toimunud virvarris raske süüdistada vlassovlasi sakslaste reetmises, sest sakslased ise Reichi riigijuhtide näol ei suhtunud ROAsse sõja esimesel faasil päris tõsiselt (samamoodi ka eestlaste, lätlaste, ukrainlaste ja teiste idarahvaste abi oli teatavasti sõja algul Hitleri poolt tagasi lükatud). Oleks Reichi idapoliitika sõja algusest vastanud oma propagandale, mis lubas NSVLi rahvastele vabadust siis võib arvata, et Punaarmee oleks lihtsalt lagunenud ilma tõsise vastupanuta nagu mädaõun. Nii massilist koostööd vaenlasega nagu nn „Suures Isamaasõjas“ võib tõlgendada ainult teatud sotsiaalpoliitilise pingega, mis tekkis enne sõda NSVLi ühiskonnas, kus rahva ja kompartei valitsusorganite vahel tekkis suur lahkuminek (kollektivisatsiooni, induastreliseerimise, rahvuspoliitika tulemused) jne.
Lõpuks ütlen, et ROA ja teistes Wehrmachti ja Waffen-SSi väeosades oli palju harituid inimesi. Nende hulka võib arvata ka endiseid Vene tsaariarmee ohvitsere. Näiteks endine tsaariarmee kindral Skorodumof võitles Wehrmachti ridades rindel lihtsa reamehena. Kõrgelt hinnatud Abwehri ohvitser kindral Smyslowski oli endine tsaariarmee kapten, Oberst Igor Sáharov oli ka Hispaania kodusõja osalenud ning sai kõrged autasud kaudiljo kindral Franco poolt, lõpuks Luftwaffe (edaspidi KONRi lennuväe) äss B.Antilewski oli enne ROAsse tulekut NSVLi kangelane. Paljud endised vene valgekartlased arvasid, et II maailmasõda on Vene kodusõja jätk. Mingil määral see vastab tõele.
Siin võib tuua veel terve rida ajaloofakte ja argumente selle tõestuseks, et vlassovlased ei olnud reeturid vaid oma kodumaa patrioodid, samamoodi nagu Eesti poisidki Wehrmachtis ja Waffen-SSis.
Ülalpool toodud jutuga tahtsin kaitsta kõike 1941-1945 bolševismivastases sõjas langenud võitlejate au, kaasarvatud idapataljonide ja ROA.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 29 Dets, 2005 5:59 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Okt, 2004 17:59
Postitusi: 2639
Asukoht: Viljandi
Väga hea kokkuvõte, Igor!

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 212 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5 ... 15  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt