Kaartuld mõtlesid ilmselt. Suunata osatakse edukalt, päris võimast kiirt kohe, ikka peeglitega.Optimist kirjutas:Laserkiired liiguvad otse ja märkimisväärselt suunata neid veel ei osata.
Kemolaserite elektritarbimine on suht-koht normaalne.
Kaartuld mõtlesid ilmselt. Suunata osatakse edukalt, päris võimast kiirt kohe, ikka peeglitega.Optimist kirjutas:Laserkiired liiguvad otse ja märkimisväärselt suunata neid veel ei osata.
Näiteks 100kW laseri kiirt lahinguväljal tavalise peegliga eriti ei mõjuta. Peegel muutub hetkega miskiks sulanud käkiks. Kujutan muidugi ette, et metallipuruga tekitatud vihm kui vett taevas pole peaks laserite efektiivsust märgatavalt kahandama. Meenub teine maailmasõda kui liitlased puistasid metallitükke sakslaste radarite segadusse ajamiseks pommitamiste eel. Laboris on muideks saadud ka kaks ülivõimast laserit üksteise kiiri segama panna küll. Ülitugeva gravitatsioonigeneraatori, mis laseri teekonda aegruumis painutab, jätab vast siinkohal ulme valdkonda.Motronicus kirjutas:Kaartuld mõtlesid ilmselt. Suunata osatakse edukalt, päris võimast kiirt kohe, ikka peeglitega.
Nende elektritarbimine peaks kohati olematu olema. Probleeme ka muidugi mitmeid. Kemolaserite toormaterialid pole just odavad toodetud paugu kohta ja osasi neist tuleb ebamugavatel temperatuuridel säilitada. Võrdlemisi odava miinipilduja tule peatamine võib seega nii rahaliselt väga kulukaks minna. Võimsused mis on vajalikud näiteks kaugemalt ballistiliste rakettide maha võtmiseks vajavad nii palju energiat, et peale ühekordset kasutamist sulab kogu laseri sisu üles. Need mis sisemisele valgustatusele kauem vastu peavad ja mida peeglitega suunata saab, on esialgu effektiivsed mõne km raadiuses ja sedagi hea selge ilmaga.Motronicus kirjutas:Kemolaserite elektritarbimine on suht-koht normaalne.
Oleneb peeglist. Ideaalse peegliga (mida pole olemas) ei juhtu midagi. Laserkiirt suunatakse alati peeglitega. Ka näiteks megavatise Boeingu ATLB korral. Teoreetiliselt saab ründava raketi katta peegeldava kihiga, mis pikendab laengu eluiga piisavalt, et see kohale jõuaks. Samuti on variant katta see ablatiivse kihiga, mis pundub ja eritab piisavalt gaase, et vähendada laseri mõju moona korpusele.Optimist kirjutas: Näiteks 100kW laseri kiirt lahinguväljal tavalise peegliga eriti ei mõjuta. Peegel muutub hetkega miskiks sulanud käkiks.
Optimist kirjutas:Nende elektritarbimine peaks kohati olematu olema.
Optimist kirjutas:Võrdlemisi odava miinipilduja tule peatamine võib seega nii rahaliselt väga kulukaks minna. Võimsused mis on vajalikud näiteks kaugemalt ballistiliste rakettide maha võtmiseks vajavad nii palju energiat, et peale ühekordset kasutamist sulab kogu laseri sisu üles.
500 km ATLB puhul kui täpne olla.Optimist kirjutas:Need mis sisemisele valgustatusele kauem vastu peavad ja mida peeglitega suunata saab, on esialgu effektiivsed mõne km raadiuses ja sedagi hea selge ilmaga.
On ainult aja küsimus, millal sellised aparaadid piisavalt odavaks muutuvad ja levima hakkavad muutes ca. 15-20 aasta jooksul kaudtulega sisulise kahju tegemise ilma väga massiivse üheaegse tuleta suhteliselt võimatuks. V.a. väga uduse ilma korral.The HEL MD is being developed to show directed-energy force-protection capabilities against rockets, artillery and mortars, known as RAM. It is also intended to protect against unmanned aerial vehicles, known as UAVs, and cruise missiles.
Kas sademed ja udu laserkiire võimsust siiski märkimisväärselt ei vähenda?V.a. väga uduse ilma korral.
Seda ma tolle sõnumiga nagu omast arust öelda tahtsingi. Tõsi, teatud sagedusvahemikes on vee ja õhu refraktsiooniindeksid lähedasemad ning kogu mant läbipaistvam kui palja silma puhul. Nii, et pmst. saab seda probleemi mingil määral leevendada.Lemet kirjutas:Kas sademed ja udu laserkiire võimsust siiski märkimisväärselt ei vähenda?V.a. väga uduse ilma korral.
Mis moodi sa etendad peibutisega miinipilduja laengut? Kas sellisel juhul poleks kasulikum lasta päris laeng, kuna miinipilduja moon on nagunii sigaodav.Actual kirjutas:Ei saa küll täpselt aru, mis põhimõttel antud lasersüsteem sihtmärke avastab aga arvan, et laseri eksitamine peibutiste või muu metoodikaga saab olema hullupööra odavam, kui selle laseri väljatöötamine ja kasutamine.
Üksikute täppisrelvade ületamine leiutati ju tuumavõidurelvastumise ajal - suhteliset piiratud arvu püüdurrakette löödi massiga, ehk ühe megatonnise lõhkepea asemel sisenes atmosfääri näiteks kümme 100-kilotonnist. Pluss kindlasti veel igasugu prahti, mis nägi välja nagu lõhkepea, aga tegelikult seda ei olnud. Kui neist ka kolmandik suudeti hävitada, oli häving ikka samasuur, sest teadupärast plahvatuse kahjustusala suureneb võrdeliselt plahvatusvõimsuse kasvu kuupjuurega ja megatonnisega sama töö teevad ära ka 5-6 100-kilotonnist - võibolla hullemgi veel.On ainult aja küsimus, millal sellised aparaadid piisavalt odavaks muutuvad ja levima hakkavad muutes ca. 15-20 aasta jooksul kaudtulega sisulise kahju tegemise ilma väga massiivse üheaegse tuleta suhteliselt võimatuks. V.a. väga uduse ilma korral.
Mina ei tea kuidas neid peibutisi ja eksitavaid sihtmärke tehakse aga alati on mingid meetmed välja mõeldud alates suitsugranaatidest, fooliumiribadest kuni laigulise riideni. Paljuski oleneb kuidas laserrelv sihtmärke avastab ja oma laserkiirt sihtmärgile suunab ja "tulistab". Idee poolest ei tohiks olla võimatu osa miine teha sellised, mis oma seniidi saavutades paiskab laiali midagi sellist mis laseri sihtimissüsteeme eksitab. Tekitab kasvõi kunstliku udu pilve, fooliumiribad, vms.Kilo Tango kirjutas: Mis moodi sa etendad peibutisega miinipilduja laengut? Kas sellisel juhul poleks kasulikum lasta päris laeng, kuna miinipilduja moon on nagunii sigaodav.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 37 külalist