Tore. Kas peaks lingvistilise teema tegema ja uurima sügavuti meie keelte sarnasusi ja erinevusi?kalleb kirjutas:see on hoholli või bulbasshi aksendiga öeldud linna nimi
Lauanõud nõukogude sõjaväes
Re: Lauanõud nõukogude sõjaväes
Re: Lauanõud nõukogude sõjaväes
Ja ise võtab veel toriseda, kui teda Vrungeliks kutsutakse...puha elus keel ju.
Ja paistab, et isand Vrungel on lapse tasemele jäänud siiani, kusjuures eelkooli vanuserühma. Sest koolis õpetatakse õigekirja. Aga nagu me siin juba mitmetes teemades näha oleme saanud, on nii õigekiri, rehkendamine kui ka mitmed muud täiskasvanute maailmas kasutamist leidvad asjad isand Vrungeli jaoks kättesaamatusse kõrgusesse jäänud. Mitte et ma ise eksimatu oleks, aga osundamisel püüan ma ikka õppust võtta, mitte jäärapäiselt oma ajada.Laps omandab keele mitte kirjana vaid helilisena.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Lauanõud nõukogude sõjaväes
Keeleteadlane võiks ikka teada, et lätlaste endi jaoks on näitena toodud linnanimi Rīga (i hääldatakse pikalt), mitte Riga.
Re: Lauanõud nõukogude sõjaväes
Wrangel kirjutas:Ma tean millistes oludes on hea porgandeid säilitada, aga sa pole vist NSVL sõjaväes käinud, et aru ei saanud milles veidrus seisnes. Nimelt kui porgandid on liivaga segus siis, kes selles organisatsioonis oli pädev nimetama koguse kuipalju seal justnimelt porgandeid on ja kuipalju liiva.
Sõbrake, seltsimees ja semu .... keda kotib kui palju keldris liiva ja porgandeid on, kui selgelt on kirjas, et veider on porgandite hoidmine suures kuhjas keldris ja liivaga läbisegi.Wrangel kirjutas:Seal oli veel veidrusi: porgandeid hoiti suures kuhjas keldris ja liivaga läbisegi.
Kirjelda, miks see veider on.
Edit: palun ära parem kirjelda porgandite ja liiva keldris hoidmise vahekorda.
Tänud ette.
Viimati muutis Leimer, 08 Veebr, 2012 22:15, muudetud 3 korda kokku.
Re: Lauanõud nõukogude sõjaväes
aga meil hoiti porgandeid hoopis lampkastis
Re: Lauanõud nõukogude sõjaväes
See ei ole lihtne jutt. Asi ei ole mitte neis porgandites. Asi on NSVL armee üldises korralduses, veider oli see, et keegi suutis kuskil teha otsuse, et porgandeid tuleb nii säilitada, aru saamata, et "säilitamine" iseenesest on juba "kaasus".Leimer kirjutas:...Sõbrake, seltsimees ja semu .... keda kotib kui palju keldris liiva ja porgandeid on, kui selgelt on kirjas, et veider on porgandite hoidmine suures kuhjas keldris ja liivaga läbisegi.
Kirjelda, miks see veider on....
Kohas kus iga asi, mis ripakil veetakse koju, tekitada selleks võimalus on ...
Re: Lauanõud nõukogude sõjaväes
tuleb silme ette mõne kirjaoskamatu või 2 talve külakoolis käinud nn. kunstiandega tsurka valmistatud seinalehed kus oli kirjavigasid ikka palju rohkem kui õieti kirjutatud kraami , aga seinaleht oli olemas ja see andis ülemustele boonuspunkte kui mõni kontroll sisse lendas-ega seda sinalehte ju keegi ei lugenud vaid ikka vaadati et ilus ja ustaavipärane välja näeks
Re: Lauanõud nõukogude sõjaväes
Tänapäeval muidugi on need nõukaaegsed lauanõuad juba puhas nostalgia ,ja tolleaegsed liikvel tuntavalt vähem kordades kui sõjaaegsed
Re: Lauanõud nõukogude sõjaväes
Nostalgija,no see selleks.nähtud sai nii mõndagi-sinistes plastmassnõudes lõuna puhtal kandikul ,teine äärmus-alumiinium mollid ja potid libeda 10mehe laua peal,lisaks kõik pinnad kaetud ilmselt Stalini-aegse rasvaga,boonuseks kordumatu jälk hais.Paljugi sõltus kohalikest ülemustest,kas nad tahtsid midagi paremini teha või mitte.Laev on ju ikka kapteniga ühte nägu.
Re: Lauanõud nõukogude sõjaväes
Need rasvased alumiiniummollid olid ju selle kogukonna toode, ükski narjaad poeks suutnud neid toonaste vahenditega puhtaks pesta. Noored posudamoikas kukkusid nägupidi vanni magamatusest, keda see kottis? Ja kui kontroll sisse lendas, siis tuli kogu see p.sk uuesti üle pesta, kuskohast see aeg selleks küll leitama pidi? Ja meie prizõv oli roodus pea 40 matsi, mis toimus siis kui noori oli 6-7?puukoi kirjutas:Nostalgija,no see selleks.nähtud sai nii mõndagi-sinistes plastmassnõudes lõuna puhtal kandikul ,teine äärmus-alumiinium mollid ja potid libeda 10mehe laua peal,lisaks kõik pinnad kaetud ilmselt Stalini-aegse rasvaga,boonuseks kordumatu jälk hais.Paljugi sõltus kohalikest ülemustest,kas nad tahtsid midagi paremini teha või mitte.Laev on ju ikka kapteniga ühte nägu.
sitt päev, kellele kurdad
Re: Lauanõud nõukogude sõjaväes
Meil nimetati seda riistapuud "разводяга" (see ei olnud päris kulp, mitte selline ümar, vaid varre otsas topsiku moodi alumiiniumist asjandus)kalleb kirjutas:lauanõud olid reeglina valmistatud alumiiniumist , kruusid emaileeritud rauglekist või ka alumiiniumist
põhilised atribuudid sõdurisööklas olid
....
batsokist tõsteri parasha takrikutele alumiiniumist kulbiga
Meil kutsuti seda võidoseerimisjulkarat, millega хлеборез suures võikastis portsjone kraapis "РДМ", "Маслодел" või lihtsalt "шприц". Valget leiba (asendas saia, mida polnud kaks aastat meil üldse ette nähtud) anti meile kolm poolikut viilu igal hommikul koos 20 grammi võiga + tee. Kuna "Квартира" -d (meil viimane aste hierarhias Дух - салага -черпак - дед - дембель - квартира ehk квартирант) enam võid ei söönud, siis said aste allpool olijad periooditi mitu normi seda võid. Хлеборез oli aga meil eesti poiss Tartu kandist, kellel tihti paremat kraami "üle jäi" (valge leib, või, suhkur, kompoti algmaterjal e. kuivatatud puuviljad) ja ta ikka kaasmaalaste eest hoolitses kui võimalik.kalleb kirjutas: võid said igal hommikul oma rattakese,seda määriti leivale (utsebkas oli ka beloi hleb) alumiiniumlusikaga
Хоза vanakesed (Хозрота koosnes meil 90% autojuhtidest), kes pääsesid suhtkoht vabalt linnapeale laiama, ladusid aga tihti lauale saiapätsid, või- ja piimapakid kui sõid (enamasti aga ei käinudki autojuhid lõpupoole enam sööklas üldkorras söömas, vaid sõid oma masinas mida poest ostsid, väeosa puhvetis, või kuna olid pidevalt sõidus, siis ka X kellaaegadel sööklas omaette, kus meie oma Хоза roodu kokad neile eritellimusel personaaltoidukesi tihti vaaritasid - praekartul, tefteelid, pudrud dušonkaga, praemunad jms. Vastutasuks said aga autojuhtidelt graždanka kaupa - piima, rõõska- ja hapukoort, kohupiima, povidlot, saia, pirukaid, kohvi, mune jms).
Kuna kokkadel oli võimalus kasutada enda tarbeks privaatselt ka graždanka toidunõusid (taldrikud, kruusid, noad ja kahvlid), siis X ajal söömas käivad autojuhid said sellest õnnest, kasutada plekk-kausi asemel tavalist taldrikut ja süüa noa ning kahvliga, soovi korral ka osa.
Lisaks lisandusid siis igasugused igatmõõtu termosed, aga need pole lauanõud muidugi.kalleb kirjutas: õppuste ajal asendas kogu seda värki alumiiniumist katelok ja lusikas mis oli pidevalt rinnataskus
Kuna piima meil niisama ei antud, siis pühapäeval tavaliselt tehti eelmisest päevast ülejäänud tatrapudrust "piimasuppi" (valati tatrapudrule piim lihtsalt peale ja keedeti läbi). Kui eelmise päeva putru oli kõvasti üle, sai supp tummisem, kui ei olnud, siis hõljus keedetud piimas mõni tatratera.kalleb kirjutas: pühapäeva hommikul said 1 muna ,osad tegid selle puruks ja määrisid leiva peale
Re: Lauanõud nõukogude sõjaväes
sellist tüüpi nagu Fucs nimetati meil dezurnaja vodila (sovsem opuhli)
harikilult võis neid ära tunda sellise natuke taaruva kõnnaku ning suurema kõhukese poolest (sõid grazdanska paikat pidevalt, sõduri parashat aga minimaalselt)
vägagi kindel tunnusmärk dezurnaja vodilast oli ka eriti kuklas asuv pilotka, furazka või ushanka sõltuvalt aastaajast
miinimum sellise nurga all
harikilult võis neid ära tunda sellise natuke taaruva kõnnaku ning suurema kõhukese poolest (sõid grazdanska paikat pidevalt, sõduri parashat aga minimaalselt)
vägagi kindel tunnusmärk dezurnaja vodilast oli ka eriti kuklas asuv pilotka, furazka või ushanka sõltuvalt aastaajast
miinimum sellise nurga all
Re: Lauanõud nõukogude sõjaväes
kalleb kirjutas:sellist tüüpi nagu Fucs nimetati meil dezurnaja vodila (sovsem opuhli)
harikilult võis neid ära tunda sellise natuke taaruva kõnnaku ning suurema kõhukese poolest (sõid grazdanska paikat pidevalt, sõduri parashat aga minimaalselt)
vägagi kindel tunnusmärk dezurnaja vodilast oli ka eriti kuklas asuv pilotka, furazka või ushanka sõltuvalt aastaajast
miinimum sellise nurga all...
Just just!
Noooo meil olid tavaliste vodilade seas eraldi need dezurnaja vodilad (sovsem opuhli)
Mina ilmselt ei kõlvanud mitte nende hulka, sest vaata, mina ei osanud viimase päevani fuurat sellise nurga all kuklasse fikseerida.
Ja naelad - kruvid teadagi defitsiit oli.
Muidu tegelane pildil vägagi kõva miis, sest temal lausa 1 klassi märk rinnas
Ma nr kahega sain omale ametlikult ja seegi oli kõva sõna
Re: Lauanõud nõukogude sõjaväes
dezurnanaja vodila kindlaks tunnusmärgiks olid ka kindlasti jaitsa i rul ehk rool ja munad petlitsadel väeosa liigist sõltumatult (kui oli ikka ette nähtud et kõigil on puskad siis pidid ka kõigil olema kaasarvatud ohvitseridel)
dezurnaja vodilat hüüti ka teinekord dezurnaja kobõlaks
dezurnaja vodilat hüüti ka teinekord dezurnaja kobõlaks
Re: Lauanõud nõukogude sõjaväes
Meil jällegi oli terve Хозрота igapäevaselt nende jaitsadega lõkmetel ja selle kohta öeldi, etkalleb kirjutas:dezurnanaja vodila kindlaks tunnusmärgiks olid ka kindlasti jaitsa i rul ehk rool ja munad petlitsadel väeosa liigist sõltumatult (kui oli ikka ette nähtud et kõigil on puskad siis pidid ka kõigil olema kaasarvatud ohvitseridel)
Хочется летать но яйца мешают
Erisuseks Хозрота-s oli meil üks музыкант oma kanneldega
ja paar tegelast obsevoiskovõjedega
Paraadvormil aga olid kõikidel obsevoiskovõje.
Ohvedel olid enamuses valdavalt needsamad, obsevoiskovõje, Хозрота roodukal aga яйца.
I ; II ja III rood kandsid objektidel igapäevaselt aga hoopis mandavoškasid
Selline segapudru siis
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist