Dresdeni pommitamine

[ludvig]

Mis puutub saksa linnade pommitamisse liitlaste poolt siis mingil perioodil tehti seda kindla plaaniga võimalikult rohkem tsiviilelanikke tappa.
Kuna sõja käigus selgus et saksamaa sõjaliselt purustamine ei ole just kõige lihtsam ülessanne siis otsustati hävitada hitleri reziim ta oma riigi kodanike kaasabil. Asja juhendas ja plaani koostas üks usa-kindral kelle nimi ei tule hetkel meelde. Plaan nägi ette saksa linnade süstemaatilist pommitamist selle mõttega et ükskord katkeb saksa rahva kannatus ja nad tõusevad hitleri vasti ise üles. Kahjuks-õnneks midagi sellist ei juhtunud ja mingi hetk võeti see plaan päevakorrast maha.
Sama plaani rakendati tegelikult ka aatompommide heitmisega jaapani linnadele ja siis täitis see oma eesmärgi----jaapan kapituleerus.
Kõige selle juures tekib vähemalt mul küsimus et miks see mille eest ühed nürnbergis kohtu alla anti oli lubatud teistele.....

[Jaanus2]

Linnade pommitamine ei olnud ilus kummaltki poolt. Sõjaliselt oli sellest pealegi vähe kasu. Polnud lääneliitlasedki mingid moraalijüngrid - Jaapan USA linnu ei pommitanud aga vastu sai suisa aatomiga nii et tolmas. NLiit oli veel tublim - pommitas lausa iseenda linnu. Dresdeni pommitamine oli sõjalisest küljest ikka üks üsna mõttetu üritus, olgu nende inimestega nagu on, aga hulk ilusaid vanu maju lõhuti ära.

[Albert]

... olgu nende inimestega nagu on, aga hulk ilusaid vanu maju lõhuti ära.

See lause on ikka tõeline pärl a'la "Tühja neist vanaemast ja vanaisast aga ilus kuld-uur läks kaduma"

Mis puudutab küsimust "kes alustas" siis üldteada ajalookäsitlus ütleb, et sõda alustas Saksamaa 1.septembril 1939.

Lauspommitamise kohta pakub saksa keelne Wikipeedia :
1.september 1939, Wieluń (Poola), 87 Luftwaffe Stukat purustasid 70% linnast.
Edasi järgnesid Frampol ja Varssav 13.septembril.
Lääne rindel olid esimesed inglased 11.mail 1940, RAF 35 lennukiga pommitas Mönchengladbachi südalinna.
Sakslased vastasid 14.mail Rotterdami pommitamisega.
jne. jne. jne.

Aga üldlevinud arusaam, et sakslased alustasid Inglismaa linnade pommitamisega ning vastuseks inglased hakkasid Saksa linnasid pommitama, ei vasta tõele. Seega öelda "saite mis tahtsite" päris ei saa. Olen kuulnud Inglismaal õhurünnakute tagajärjel 2MS ajal hukkunud inimeste koguarvu ning see oli üllatavalt väike (kahjuks täpseid numbreid ei mäleta).

[ludvig]

Mis puudutab küsimust "kes alustas" siis üldteada ajalookäsitlus ütleb, et sõda alustas Saksamaa 1.septembril 1939.

Samuti üldteada kuid mitte niipalju kajastamist leidnud fakt on see et vaid kaks nädalat hiljem s. 17. sept. alustas oma sõda nõukogude liit kes hõivas selle osa poolast mille saksalased vastavalt mrp-le hõivamatta olid jätnud.

[Arnold]

See lause on ikka tõeline pärl a'la "Tühja neist vanaemast ja vanaisast aga ilus kuld-uur läks kaduma"

Ärge keema minge! Mõttetu kemplemise üle erinevates allikates pakutud hukkunute arvu teemal püüti fookust nihutada. Vist ebaõnnestunult. Sellest ei maksaks küll mingit mõttetut teemat kruvida - otsime parem teenistust ja ellujäämist praegusel hetkel!

[Albert]

Eestlane August Kuklane nägi oma silmaga Dresdeni pommitamist ja natsiliidrite hukkamist
Christopher Bollyn, Eesti Päevaleht 20.06.2006

Kuigi August polnud veel täielikult paranenud, sõitis ta 1945. aasta jaanuaris Dresdenisse, lootuses leida põgenike hulgast oma vanemaid. Dresden oli täis põgenikke, kes elasid, kus said. Enamik põgenikest olid naised, lapsed ja vanemad mehed.

1945. aasta 14. veebruari hommikul oli ta teele toppama jäänud rongis Dresdeni lähistel. See oli tuhkapäev ning Saksimaa pealinn Dresden põles pärast öist pommirünnakut, milles osalesid sajad liitlaste lennukid. Pommitamine oli jaotatud kaheks: esimene algas kell 22.14 ja teine kolm tundi hiljem, kell 1.21. Tuhanded tonnid tugeva plahvatusvõimega pomme olid muutnud Euroopa ühe kaunima linna kivipuruks ja tuhaks.

Vormis ohvitserina organiseeris Kuklane ellujäänuid laipu kokku koguma ja neid massiliselt tuhastama. Kogenud sõdurina teadis ta ka, kuidas otsida varju, kui 311 USA pommitajat sama päeva pärastlõunal järjekordsed 711 tonni pomme ellujäänute peale heitsid.

Hinnates, kui palju inimesi võis elada purustatud Dresdeni kesklinnas, leidis August, et selle pommitamise tulemusel hukkus 600 000 inimest. Neli päeva veetis ta surnuid tõstes. "Virnastasime neid kui telliskive," meenutas August. "Nägin tuhandeid ja tuhandeid surnuid, kuid mitte ükski neist polnud sõjaväevormis. Nad kõik olid eraisikud."

[Arnold]

Mälestused on olulised! Kui veel tuvastaks nende algupärast kirjutust!

[Jaanus2]

Usun, et Kuklase mälestustes kirjeldatud töökorraldus vastab tõele. Kahtlane, kas muidu korralikud sakslased panid veel kõrvale ühe mehe, kes vedas märkmikusse kriipse - 321, 322, 323... Sellepärast on veidi kahtlased kinnitused stiilis et "nii palju neid küll ei olnud, kõik sai kokku loetud, saime niipalju". Ikkagi saab hinnata vaid suurusjärku ja selle üle võib ka jääda vaidlema. Tobe on arve ideoloogilisel põhjusel paisutada, aga sama tobe on neid ka vähendada, et "ei olnudki nii hirmus, sõjas ikka juhtub". Ka selle viimasega saavad sakslased ise edukalt hakkama. Sõjalist mõtet sel ikkagi ei olnud, Saksamaa kaotus oli näha niigi.

[ivanorav]

Aga miks siis Stalin palus Churcilli, et ole hea mees, aita pisut, vaja Dresden maatasa teha!
Kas siis vöitmatul punaarmeel polnud 45-l aastal lennusuutlikkust?

[Lemet]

Aga miks siis Stalin palus Churcilli, et ole hea mees, aita pisut, vaja Dresden maatasa teha!

On's sel väitel ka allikalist kinnitust(ma mõtlen konkreetselt Dresdeni maatasa tegemise kohta) või on tegu järjekordse rahvaleelotusega stiilis RAFi märtsirünnak Tallinnale...

[ivanorav]

Aga miks siis Stalin palus Churcilli, et ole hea mees, aita pisut, vaja Dresden maatasa teha!

On's sel väitel ka allikalist kinnitust(ma mõtlen konkreetselt Dresdeni maatasa tegemise kohta) või on tegu järjekordse rahvaleelotusega stiilis RAFi märtsirünnak Tallinnale...

Kui mäletan öieti, siis juba Teherani konverentsil jagati möjualasid ja Jaltas just möni päev enne pommitust oli Saksamaa juba jagatud ja Dresden kuulus Stalinile!
Söja majanduspoolt on analüüsinud üks inglise ajakirjanik oma raamatus (Eestikeelne) Kuidagi pidi saama need söjatehased seisma, palja tehase pommitamisest polnud palju kasu, ehitati kohe uus asemele, ju siis peeti otstarbekamaks need ülesseehitajad ära hävitada. Kahjuks ei saanud Dresdenlased aru, et liitlased ei vaata löpmatuseni pealt, kuidas nemad süüdimatult söjalennukeid rindele vorbivad. No pögenikud, no jah, said otsa, ülla eesmärgi nimel!

[virguja]

Kahjuks ei saanud Dresdenlased aru, et liitlased ei vaata löpmatuseni pealt, kuidas nemad süüdimatult söjalennukeid rindele vorbivad. No pögenikud, no jah, said otsa, ülla eesmärgi nimel!

Hmm, ma ei teadnudki, et Dresdeni südalinnas (Zwinger jne) sõjalennukeid vorbiti.
Kas hea foorumikaaslane valgustaks sealsete lennukitehaste asukohtadest.
PS! see polnud mitte iroonia ega sarkasm.

[Lemet]

Kuidagi pidi saama need söjatehased seisma, palja tehase pommitamisest polnud palju kasu, ehitati kohe uus asemele

Albertstadt jäi ju pommirünnakute alt hoopis välja...ja rääkida 1945. aasta veebruaris uute tehaste ehitamisest Saksamaal...no kuulge.

[ivanorav]

Ega need töölised ju tehastes ei elanud!

[nuhk.Albert]

...Kuidagi pidi saama need söjatehased seisma, palja tehase pommitamisest polnud palju kasu, ehitati kohe uus asemele, ju siis peeti otstarbekamaks need ülesseehitajad ära hävitada. Kahjuks ei saanud Dresdenlased aru, et liitlased ei vaata löpmatuseni pealt, kuidas nemad süüdimatult söjalennukeid rindele vorbivad. No pögenikud, no jah, said otsa, ülla eesmärgi nimel!

See on musternäide ajupesu tõhususest. Sama loogika järgi tegutses siis ju ka Stalin igati ülla eesmärgi nimel!?

Dresdeni pommitamise motiiv on jäänud tänaseni selgusetuks. Olles tuntud kultuuri ja kunstilinnana, ei olnud linnas sõjatööstust ega sõjaväge. Seepärast olid sakslased kindlad, et linna ei ähvarda liitlaste õhurünnakud ja viisid sealt minema linna kaitsnud õhtõrje raskepatareid. Suur hukkunute arv oli tingitud ka seetõttu, et linnas oli peale linnaelanike väga palju sõjapõgenikke, kes olid idapoolsetest piirkondadest põgenenud läheneva punaarmee eest. Samuti hukkus selle õhurünnaku tagajärjel mitu tuhat linnas olnud liitlasvägede sõjavangi. Mõnedel andmetel toimus Dresdeni pommitamine N. Liidu palvel.
Allikas: http://www.hot.ee/fone/dresden-00.htm