Lahingud Pärnu kandis

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Vaikal
Liige
Postitusi: 147
Liitunud: 17 Okt, 2004 10:19
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Lahing Tahkurannas

Postitus Postitas Vaikal »

PriitP kirjutab: Sakslased pidid siis hävituspataljonlastest tulejõu ja võitlusvaimu poolest kõvasti üle olema, kui viimastel sellised kaotused.
Sakslaste mootorratturitest eelsalk, mis koosnes neljast või viiest külgkorviga mootorratast ja mille külgkorvidele olid paigaldatud kuulipildujad ning ühel rattal oli haagises väikekaliibriline suurtükk, ületas 8. juulil 1941 Iklas Eesti piiri umbes kella 11 paiku. Iga mootorratta peal oli 3 meest, käsirelvadeks olid kõigil automaatpüstolid MP-40. Sakslaste põhijõud ületasid Iklas Eesti piiri alles umnbes kella kahe paiku.

See sakslaste eelsalk hakkas hävituspataljonlasi jälitama juba alates Võistest, kes olid peale Rannametsas kohalike talumeestega peetud lahingut teel Pärnusse ja teinud Võiste kaupluse juures peatuse. Viimased sattusid sakslaste ootmatu ilmumise tõttu paanikasse ja põgenesid üle põldude Tahkuranna suunas. Alles Tahkuranna kiriku juures hakati vastupanu organiseerima.

Pärnu vallutamine oli tehtud ülesandeks Saksa 18. armee 217. jalaväediviisile. Selle üks võitlusgrupp ooberst W. Ullersbergeri juhtimisel ületas 7. juuli pealelõunal Kiisa piiripunkti juures Eesti piiri ja liikus edasi Kilingi-Nõmme ja jäi sinna ööbima. 8. juulil liikus see üksus edasi Pärnu suunas, kusjuures üks väike mootorratturite eelsalk suundus Uulust Tahkuranna poole, kus nad liitusid Tahkuranna kiriku juures lahingut pidanud Ikla poolt tulnud eelsalgaga.

Hävituspatljoni - mis koosnes põhiliselt Pärnu vangivalvuritest ja miilitsatest ning Sindi ja Keila komsomolidest - suure kaotuse põhjuseks oli eelkõige täielik lahingukogemuste puudumine. Ka panid nende komandörid nende juurest plehku. Pärnumaa NKVD osakonna ülem Alfred Kikas põgenes randa ja aerutas sealt võetud paadiga Valgeranda. Ka olid hävituspataljoni meeste relvadeks põhiliselt vaid vene vintpüssid.

Olin (14 a.) nende sündmuste pealtnägija. Hiljem uurisin neid sündmusi veel lähemalt 1988/89. aastal. Mul õnnestus lindistada mitme siis veel elus olnud Rannametsas ja Tahkurannas toimunud lahingutest osavõtnute mälestused.

Lõpuks tahaksin märkida, et mitte alati ei vasta ka sakslaste poolt avaldatud väeosade koosseisude ja relvastuse andmed tegelikkusele. Selles võib veenduda, kui tutvuda sakslaste poolt loetletud eesti väeosade nimetustega. Seal on selliseid väeosade nimetusi, milliseid mitte kunagi pole eksisteerinud. Neid oli küll kavatsus formeerida, kuid ei tehtud. Nende väeosade nimetused jäid aga sakslaste nimekirjades figureerima.
Viimati muutis Vaikal, 31 Dets, 2004 14:53, muudetud 2 korda kokku.
Õpetaja

Postitus Postitas Õpetaja »

Tere!

Vaikal kirjutas:
Hävituspatljoni - mis koosnes põhiliselt Pärnu vangivalvuritest ja miilitsatest ning Sindi ja Keila komsomolidest - suure kaotuse põhjuseks oli eelkõige täielik lahingukogemuste puudumine. Ka panid nende komandörid nende juurest plehku. Pärnu miilitsa ülem põgenes randa ja aerutas sealt võetud paadiga Valgeranda. Ka olid hävituspataljoni meeste relvadeks vaid vene vintpüssid.
Mul on mõned küsimused :
1) Millistele andmetele tuginedes on esitatud hävituspataljoni koosseis ? Kas aluseks on dokumendid, memuaarteosed või mis ?

2) Samasugune küsimus ka relvastuse kohta ?

Lugupidamisega
Õpetaja
Vaikal
Liige
Postitusi: 147
Liitunud: 17 Okt, 2004 10:19
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Lahingust Tahkurannas

Postitus Postitas Vaikal »

Tere!
Õpetaja küsib:
1) Millistele andmetele tuginedes on esitatud hävituspataljoni koosseis ? Kas aluseks on dokumendid, memuaarteosed või mis ?
2) Samasugune küsimus ka relvastuse kohta ?
Andmed hävituspataljoni koosseisu ja ka nende relvastuse kohta pärinevad mitmest allikast. Üheks neist on tollase Pärnu autobaasi bussijuht (A. Kaas), kes NKVD korraldusel viis hävituspataljoni mehed Pärnust Rannametsa luidetele ja tõi need järgmisel päeval sealt tagasi. Võiste jõudes, kui sakslased sinna jõudsid, eraldus bussijuht hävituspataljoni meestest.

Koos sakslastega läksid Rannametsast kuni Tahkurannani kaasa kaks eesti omakaitse meest , kes korjasid laipadelt ära dokumendid ja andsid need hiljem Pärnumaa Omakaitse staapi. Muide - laipade taskutest leiti ka maha põletatud Rannametsa küla elanike väärtesemeid ja ühe laevakapteni diplom. Käisin mõned aastat tagasi Riigiarhiivis neid materjale otsimas, kuid seal neid polnud. Vist kõrvaldati need nõukogude ajal ära. Ka hävituspataljoni meeste relvad koguti ja viidi ära omakaitsemeeste poolt. Lindistasin nii bussijuhi kui teiste osalenute jutustused 1989. aastal.

Rannametsa ja Tahkuranna sündmustest on kirjutatud Kanadas ilmunud "Võitlejas", aga ka varem ilmunud "Memento" ajalehes ning vist ka Mati Õuna ühes teoses.
PriitP
Liige
Postitusi: 121
Liitunud: 14 Dets, 2004 16:18
Kontakt:

Postitus Postitas PriitP »

Lahingusse sõiduks telliti Pärnu Autobaasist buss :lol:

Suur tänu huvitava informatsiooni eest.
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Pärnu

Postitus Postitas istorik »

Sõjasündmuste kohta Pärnus ja Pärnumaal saab lisainfi brosüüridest:
Mälestusi aastaist 1939-1944 Pärnus / Elsbet Parek ; [eessõna: Tiina Saluvere] ; Eesti Kirjandusmuuseum Tartu 2000
Õpetaja

Postitus Postitas Õpetaja »

Iseenesest huvitav oleks kuulata salvestatud mälestusi, kuid nende usaldusväärsusega on nii nagu ikka ...

Esitasin konkreetsed küsimused, kuna olen 41. aastat mõnevõrra uurinud. Kahjuks jäi vastus poolikuks. :cry:

Annan siinkohal pisut mõtteainest:
"Pärnus paiknenud NKVD raudteevägede 2. diviisi 109. polgu kaks garnisoni koos 2. roodu staabiga jätsid 8. juulil õhkimata silla ja tekitasid Tallinnas tõelise paanika teatega sakslaste suurtest üksustest. Erinevate allikate andmetel teatati 1000 mehelisest mootorratturite salgast ja suurtest bandedest või suurekoosseisulisest vaenlase meredessandist, kes Pärnu sisse piiras. Suurem osa 2. roodust põgenes Pärnust, kohalejäänud hävitati lahingus."

Õpetaja
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Pärnumaa

Postitus Postitas istorik »

Seoses sõjasündmustega Pärnumaal, riputan üles 1944a. sügisel(sakslaste taganemisel) toimunud Lemme lahingu kirjelduse. See materjal on suures enamuses kogutud 1990 esimesel poolel siis veel elanud lahingu pealtnägijatelt. Minu meelest on aga tähelepanuväärne see, et sama sündmust kirjeldab ka W. Ticke oma raamatus "Truuduse tragöödia". Tartu: Greif 1999.a. Eriti täpne on raamatus antud lahingu aruanne. Seega on tore kõrvutada pealtnägijate ja lahingus osalenud sõdurite mälestusi.
Lemme lahing: sakslased jätsid taganemist kaitsma u. 100 meest. Staap oli Orajõe vallamaja juures, vist Kooli talus. Seal oli telefonside, mingi kahur. Sõdurid oli Lemme jõe ääres ja talus. Maja juures (Lemme peremees oli Viilep), liivakünka otsas oli kuulipilduja. Sidemees asus Kablis, Saadu talu juures männikus. Häädemeestel jäi Rasti sild õhkimata (pudeli viina eest), plahvatas aga laskemoonaauto pritsimaja juures. 24. septembril lakkas põgenike vool ja õhiti kaks Lemme jõe palksilda. Need asusid Lemme talust u. 50- 60. m. kaugusel. Plahvatusel lendasid silla tükid kuni 200m. ja talu katus auras kuumusest ning seda tuli veega jahutada…. Venelaste rünnak algas ootamatult: sidemehele Kabli männikus oli nuga selga löödud, saksa ohvitserid purjus. Nad olid eelnevalt Loigu külas autoga ringi sõitnud ja küsinud puskarit. Kuna sillad olid õhitud, siis vene tankid liikusid läbi Lemme talu hoovi mere äärde ja sealt uuesti maanteele, mis viis Läti poole. Üks osa venelasi jäi saksa kattesalgaga lahingut pidama, mis jätkus ööpimeduseski. Vene lennuk viskas alguses valgustuspommi ja seejärel tavalise, millega hävitas kahuri. Jõe äärest taandusid sakslased mööda jõekallast metsa. Hommikul oli 4-5 sakslase ja venelase laibad maas. Orajõe vallamaja tee juures seisis viis saksa autot. Oli surnuauto, palju saksa püsse ja sineleid maas- algas saagi rabamine! Surnud saksa sõdureid oli ka praeguse kämpingu juures. 24. septembri õhtul sõitis Vene tank vastu Treimani silla käsipuud ja lint tuli maha. Sakslane ilmus välja kiriku tagant ja lasi selle tankirusikaga põlema. Venelased lendasid õhulainega jõkke, kuid jäid ellu. Kiriku ja koorejaama aknad purunesid. Kõrvalmajas elanud Venemaa eestlane Linda aitas tahmased venelased tuppa ning andis süüa, sest ootas venelasi suure rõõmuga. Kaks nädalat peale lahingut tulid metsast Kalda talu lähedale u. 15 sakslast ja küsisid teed Lätisse.
Vaikal
Liige
Postitusi: 147
Liitunud: 17 Okt, 2004 10:19
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Lahingust Lemme silla juures

Postitus Postitas Vaikal »

istorik kirjutab:
24. septembril lakkas põgenike vool ja õhiti kaks Lemme jõe palksilda.
Huvitav fakt! Kuigi olen ise sealt kandist pärit, ei ole ma Lemme lahingust kuulnud (taandusin sel ajal Pärnust üle Mõisküla-Ruhja). Küll aga kirjutab üks Eesti 20- diviisi mees, kes elab praegu Sindis, selle kohta järgmist:

(...) "Hakkasime jalgsi Raeküla poole astuma ning jõudnud endise elektrijaama hoone kohale, kui nägime, kuidas mööda Tallinna maanteed sõitsid linna vene tankid. Hetk hiljem lendas vastu taevast Pärnu jõe suur sild…

Kõmpisime jalgsi kuni Reiuni. Sääl saime ühe Pärnu katteüksusena olnud saksa väeosa autole, mis pidi Riiga sõitma. Saanud vaevalt bensiinivaatidega koormatud autokastis istet võtta, kui üle autode lendas madallennul üks vene hävitaja. Kuid pidades meid vist omadeks, see õnneks meie pihta tuld ei avanud.

Teel olles liitus meiega veel teisi autosid, moodustades niiviisi lõpuks pika autode kolonni. Lahkumine ja maha jäämine kolonnist oli rangelt keelatud. Minu kodu oli mõned kilomeetrid teisel pool Häädemeestet ja kuigi see jäi maanteest, mida mööda me sõitsime, vaid paarsaja meetri kaugusele, ei olnud mul enam võimalust kodust läbi minna.

Jõudnud Lemme jõe silla juurde, mis asub Kabli ja Treimani vahel, tuli käsk – kõigil kaevuda ja positsioonile asuda. Seekord oli häire põhjuseks kusagilt saabunud valeinfo vene tankide lähenemisest. Nende tõkestamiseks õhkisime igaks juhuks Lemme jõel olnud maanteesilla.

Liikusime edasi ja jõudsime õhtul, umbes kella üheksa paiku Heinastesse, kuhu oli kogunenud juba suur hulk erinevate väeliikide üksusi. Heinaste sadamas oli umbes viisteist või kuusteist kaubalaeva, mõned suuremad neist seisid eemal reidil, kuhu hakati nüüd kiiresti väeüksusi peale laadima.

Kusagil kesköö paiku anti jälle tankihäire, kuna Mõisaküla poolt liikus Heinaste suunas venelaste tankiüksus. Sadamas olnud laevad lahkusid kiiresti merele, jõudmata kõiki pealesoovijaid peale võtta ja osa sääl olnud üksusi jäid sadamasse maha."

Kas peale W. Ticke raamatu on sellest veel kusagil kirjutatud?
PriitP
Liige
Postitusi: 121
Liitunud: 14 Dets, 2004 16:18
Kontakt:

Postitus Postitas PriitP »

Küsiksin 8. juulil 1941, s.o. Pärnu vallutamise päeval sakslaste poolt Pärnust lõuna poole tehtud dessandi kohta. Kas on teada, kus ja kui suured jõud maale tulid? Kas dessant andis sakslastele ka mingit taktikalist eelist või kasutati lihtsalt meretransporti jõudude kiiremaks edasitoimetamiseks?
Vaikal
Liige
Postitusi: 147
Liitunud: 17 Okt, 2004 10:19
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Dessandist Lõuna-Pärnumaal

Postitus Postitas Vaikal »

PriitP küsib: Küsiksin 8. juulil 1941, s.o. Pärnu vallutamise päeval sakslaste poolt Pärnust lõuna poole tehtud dessandi kohta. Kas on teada, kus ja kui suured jõud maale tulid? Kas dessant andis sakslastele ka mingit taktikalist eelist või kasutati lihtsalt meretransporti jõudude kiiremaks edasitoimetamiseks?
Kõik eelpool kirjeldatud sündmused on seoatud 3. juulil 1941. aastal Pärnumaal alanud "Suvesõjaga". Lähemalt tol ajal toimunust saad lugeda: http://www.hot.ee/vaikal/suvesoda.htm

Päris kindlasti mitte mingisugust sakslaste dessanti ei varem ega ka 8. juulil ei toimunud. See jutt pärineb samast hirmu täis punategelaste luulust, nagu see on 1000 saksa mootorratturist.
Viimati muutis Vaikal, 31 Dets, 2004 14:57, muudetud 1 kord kokku.
Õpetaja

Postitus Postitas Õpetaja »

Vaikal on õigesti asjast aru saanud, jutt sakslaste dessandist oli hirmu täis punaste luul. Tegemist oli Pärnumaa metsavendadega, kes punastele kolki andsid.

Vaikal eksib aga tõsiselt:
Kõik eelpool kirjeldatud sündmused on seoatud 3. juulil 1941. alanud nn. Suvesõjaga.
Tegemist on vist küll Suvesõja alguse täpse kuupäeva esmamainimisega Eesti sõjaajaloos üleüldse ! Õnnitlen avastuse puhul. Kahjuks ei saa kohe kuidagi sellega nõustuda ...
Suvesõda ei alanud kohe kindlasti mitte nimetatud kuupäeval !

Õpetaja
Vaikal
Liige
Postitusi: 147
Liitunud: 17 Okt, 2004 10:19
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Suvesõda

Postitus Postitas Vaikal »

Õpetaja kirjutab:
Õnnitlen avastuse puhul. Kahjuks ei saa kohe kuidagi sellega nõustuda ...
Suvesõda ei alanud kohe kindlasti mitte nimetatud kuupäeval !
Kuna jutt käib Suvesõjast Pärnumaal, siis just nimelt 3. juulil 1941
päeva teisel poolel võtsid kohalikud relvastatud metsavennad Kilingi-Nõmmes nõukogudelt võimu üle. Liivamäe lahing toimus 4. juulil 1941.

Loe ka "Eesti Riik ja Rahvas Teises maailmasõjas V" lhk. 7.
Viimati muutis Vaikal, 01 Jaan, 2005 22:21, muudetud 1 kord kokku.
PriitP
Liige
Postitusi: 121
Liitunud: 14 Dets, 2004 16:18
Kontakt:

Postitus Postitas PriitP »

Tänu viite ja info eest!

Vene Föderatsiooni Kaitseministeeriumi sõjaajaloo instituudi töötajad Gladõsh ja Milovanov kirjutavad raamatus "Восьмая общевойсковая" (8. armee lahingutegevuse kirjeldus) SUUREST meredessandist: :)

"С утра 8 июля южнее Пярну противник начал высадку на побережье крупного морского десанта. Используя свое численное превосходство, враг отбросил наши подразделения и на следующий день захватил Пярну." (www.rkka.ru)
PriitP
Liige
Postitusi: 121
Liitunud: 14 Dets, 2004 16:18
Kontakt:

Postitus Postitas PriitP »

Vaikal kirjutas: lahingud Rannametsa luidetel...
Re-enactment kuluks siin ära. Sakslasteks võiks olla mootorratturite kamp Raekoja platsilt, hävituspataljonlasteks Linavabriku töölised.. :D
Õpetaja

Postitus Postitas Õpetaja »

Kirjutasin:
Tegemist on vist küll Suvesõja alguse täpse kuupäeva esmamainimisega Eesti sõjaajaloos üleüldse ! Õnnitlen avastuse puhul. Kahjuks ei saa kohe kuidagi sellega nõustuda ...
Sain vastuse:
Kuna jutt käib Suvesõjast Pärnumaal, siis just nimelt 3. juulil 1941
päeva teisel poolel võtsid kohalikud relvastatud metsavennad Kilingi-Nõmmes nõukogudelt võimu üle. Liivamäe lahing toimus 4. juulil 1941.
Võimalik, tõenäoliselt jne
Kuid toonitan veelkord:
Suvesõda ei alanud kohe kindlasti mitte nimetatud kuupäeval, isegi mitte Pärnumaal !

Miks ?
Eelkõige juba seetõttu, et mõiste "Suvesõda" on tekkinud aastaid peale 1941. a. sõjasuve.
Eestlaste tegevus oli vastureaktsioon, enesekaitseaktsioon või mis iganes.
"Sõda" kui sellist välja ei kuulutatud, seetõttu rääkida konkreetsest kuupäevast kogu riigi aga ka üksikmaakonna tasandil on äärmiselt julge ja edumeelne samm !

Õpetaja
[/quote]
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist