Uuno Puusepp, FSB topeltagent KAPO-s

[Yks]

Vastutöötamine ja konkureerimine on täiesti erinevad asjad.

Keegi peab ometi KAPO -l ja Teabeametil silma peal hoidma, miks seda ei võiks teha sõjaväeluure?

Riigikogu vastaval julgeolekuasutuste järelvalvekomisjonil niikuinii mingit sellealast kompententsi olemas ei ole. Mitmed selle komisjoni liikmed on seda väidet ka ise tunnistanud. Kas jätame siis julgeoleuasutuste edasise tegevuse jätkuvalt sisulise järelvalveta?

Erinevad julgeolekuasutused peava olema vastastikku kontrollitavad, see ei tähenda vastutöötamist!

Vastuluurealase kompententsi koondamine ühte asutusse oleks ilmselge julgeolekurisk. Mida rohkemat veel võiks idanaaber soovida?

Tahad või ei taha, aga selline ametiväline ristkontrollimine ei sünnita koostööd! Sellepärast ei kontrolli otseselt FBI näiteks ATA't või INSCOM'i või vastupidi. Kontrolli esmasel tasandil peaksid teostama antud ametite sisekontrollid. See, et sinnagi satuvad mädad õunad on täiesti loomulik ja seda ei suudeta vist kunagi kuskil täiesti välistada.
Lihtsalt väike näide, miks selline asi ei ole võimalik. KAPO mängib mingit topeltmängu teatava väljatöötatud plaani alusel, mida teab väga kitsas ringkond - direktor, asedirektor ja peaosaline. Üks kaastööline (peaosaline)söödetakse ette, et teda võidaks "värvata". Sõjaväeluure ei tea sellest plaanist miskit, aga et ta "kontrollib", siis jääb KAPO kaastööline neile nö vahele. Tema "koostööd" välismaa luurjaga märgatakse. Kaastööline on teadaolevalt KAPO peadirektori lähedane kolleeg (see oligi see põhjus, miks just teda söödaks kasutatakse). Sõjaväeluure otsustab KAPO juhtkonda oma "leiust" mitte informeerida ja teostada oma juurdlust (tal ju see õigus kontrollijana). Arvab SL, et peadirektor on ka mäda. Ja mida enam "luuravad" seda enam veenduvad, et ongi mäda. Ja üks asedirektor ka. Nende järeldused baseeruvad äraspidiselt sellel mida näevad ja soovivad uskuda. Tulemus? 0 igal tasmel. Ahaa! Hüüate. KAPO peaks Sõjaväeluuret sellest opist teavitama. Ok. Teavitavad. Ja siis sellest-sellest opist. Ja siis sellest-sellest-sellest opist, ja siis sellest-sellest-sellest-sellest ja nii edasi. Kas ka Sõjaväeluure peaks teavitama oma agentidest ja oma opidest, nende "kontrollijat"? Kuhu me nii jõuame? Absurdini väidan mina. Ja seda on Kolmas Riik ja ka NSVL oma just säärase "ristkontrollimisega" edukalt ajaloos tõestanud.


KAPO pole mingi monstrum, kes korraga hakkab ajama oma poliitikat. Nagu pole monstrum Teabeamet. Oled vist palju põnevusfilme vaadanud? Või räägi mulle täpsemalt, et misloom on see KAPO, keda peaks kontrollima ja mispärast? Mulle jääb pidevalt selgusetuks, et mida selle valvekilluga tahetakse öelda? "Prr, kes küll kontrollib jubedat asja millel nimi KAPO???? Uu kui õudne! Kohe lähevad nad käest ja, mida nad siis õieti peaksid tegema?" Milleks meil on kohtud? Prokuratuur? Advokaadid? Jne. Üldiselt on lugu nii, et kui oma riigi ühtegi ametit või struktuuri ei usaldata, siis oleks vist aeg vahetada elukohta? Või äkki riigikorda?
Aga äkki kontrollime siis ka Haigekassa nimelist "monstrumit" mingi teise minitsreeriumi või ametiga? Näiteks Töötukassa võiks Haigekassal hoida silma peal. Ja siis võiks näiteks Päästeamet hoida silma peal Kaitseväel ja vastupidi. Ja siis võiks Tartu Ülikool hoida silma peal Tallinna Ülikoolil ja vastupidi. Miks me neid ei karda "käest ära minevat"? Ah, et nood esimesed on salajased ametid? Ja siis? See siis kohe loob vandenõu võimaluse, et KAPO võtab riigis võimu? Kas ainult direktori või ka asedirektorite või lisaks osakonna juhatajate näol või kes selle KAPO nimelise hunta siis moodustavad?

[alban]

Paistab, et on veel siiski tervet talupojamõistust siin JOKK-riigis - riigikogulane Rait MARUSTE nõuab erakorralisi meetmeid põgenenud riigireeturi eripensioni peatamiseks

Rait Maruste võib nõuda mida iganes ta tahab, sest tema tahe ei saa olla ülem Eesti Vabariigi põhiseadusest.

Põhiseaduse § 22 sätestab, et:

"§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus."

Kriminaalmenetlus Uno Puusepa suhtes on algatatud. Uurimist minu teada lõpuni viidud ei ole. Süüdistust temale minu teada esitatud ei ole. Kohus Uno Puusepa suhtes riigireetmise küsimuses otsust teinud ei ole.

Seega ei saa keegi s.h ka Rait Maruste täna väita, et U. Puusepp on toime pannud riigivastase kuriteo ja vastupidised väited on süütuse presumptsiooni rikkumine. Meil ei ole kindlust selles kas nimetatud filmis esines U. Puusepp sunni mõjul või oli tal ajutine/püsiv vaimutegevuse häire ja ta ei mõistnud mida ta teeb. Vastused nendele küsimustele annab eeluurimine ja seejärel kohus (kui asi kohtuni üldse läheb).

Üksnes asjaolu, et isik elab täna Vene Föderatsioonis ei too kaasa süüliseks olemist, sest teises riigis ei ole Eesti Vabariigi kodanikel keelatud elada ning elamine ei võrdsustu mingilgi viisil kohtuotsusega mida saab isiku süü tõendatuseks lugeda.

Meeldib või mitte aga meie riigi tugevust näitab see, et isegi absurdses olukorras me järgime teatud õigusriigi aluspõhimõtteid ega torma kedagi hukkama hetkelise emotsiooni ajel.

[kaer]

Mõõdukas konkurents tuleb asutuste tulemuslikule tööle igati kasuks ja omavaheline vastastikune kontroll näitab kohe need nõrgad kohad seal ära. Milleks siis panustada veel mõnele järjekordsele KAPO Põdrale?

USA võib teha mis tahab. Nad pole vist seniajani Iraagi massihävitusrelvade jälile jõudnud? Julgeolekuasutusi pole mõtet politiseerida.

Vägagi palju on võimalik välistada kui vähegi elementaarset mõtlemisvõimet omada.

Mis asutus see KAPO siis on et teda kontrollima ei peaks? Riik riigis? Ühes demokraatlikus riigis on julgeolekuasutuste kontrollimine igati normaalne nähtus.

[toomas tyrk]

Hm, näib et inimesed ei mäleta sellist lihtsat terminit nagu j.o.k.k.

Pensioni ei ole ju kelleltki vaja ära võtta. Inimese kontaktandmed on muutunud. Vana pangakonto, kuhu pension seni kanti, on suletud, kuna inimene pole füüsiliselt panka nägu näidanud ja palutud kontorit külastunud. Ja seetõttu peatatakse pensionimaksed kuni inimene uuesti ühendust võtab ja uued kontaktandmed ja pangakontod annab. Isiklikult. Füüsiliselt.

Digiallkirja sert on ka miskipärast aegunud.vaja kontorist läbi tulla...

[toomas tyrk]

Mõõdukas konkurents tuleb asutuste tulemuslikule tööle igati kasuks ja omavaheline vastastikune kontroll näitab kohe need nõrgad kohad seal ära. Milleks siis panustada veel mõnele järjekordsele KAPO Põdrale?

USA võib teha mis tahab. Nad pole vist seniajani Iraagi massihävitusrelvade jälile jõudnud? Julgeolekuasutusi pole mõtet politiseerida.

Vägagi palju on võimalik välistada kui vähegi elementaarset mõtlemisvõimet omada.

Mis asutus see KAPO siis on et teda kontrollima ei peaks? Riik riigis? Ühes demokraatlikus riigis on julgeolekuasutuste kontrollimine igati normaalne nähtus.

Hm, ja mis moodi see KAPO praegu kontrollimata on? Kas selles mõttes, et FSB ja Keskerakond ei kontrolli?

Aga isand Kaer läheb nüüd ja asub isand rbl ja teiste sarnaste kõrvale.

Mina jälle ei saa aru miks see Keskerakond äkki militar.netti armastama on hakanud...

[Yks]

Mõõdukas konkurents tuleb asutuste tulemuslikule tööle igati kasuks ja omavaheline vastastikune kontroll näitab kohe need nõrgad kohad seal ära. Milleks siis panustada veel mõnele järjekordsele KAPO Põdrale?

USA võib teha mis tahab. Nad pole vist seniajani Iraagi massihävitusrelvade jälile jõudnud? Julgeolekuasutusi pole mõtet politiseerida.

Vägagi palju on võimalik välistada kui vähegi elementaarset mõtlemisvõimet omada.

Mis asutus see KAPO siis on et teda kontrollima ei peaks? Riik riigis? Ühes demokraatlikus riigis on julgeolekuasutuste kontrollimine igati normaalne nähtus.

Mis kuradi vastastikune kontroll? Seleta mulle lahti kuidas erinevate ülesannetega ja juhtimisega asutused saavad teostada kontrolli teise erineva sisuga asutuse puhul, ilma et neid ei integreeritaks kontrollitavasse asutusse? Kust nad teisest ametiasutusest teavad, et Põdder ei täida spetsiaalset ülesannet? KAPO nö Põdderid tulevad vaatamat sellele, kas KAPO't valvab EELK või Erispetsiaalluure-Erispetsiaal osakaond. Vahelejäämise tõenäosus kasvab, mida paremini on korraldatud ühe või teise asutuse sisekontroll ja rutiinid, mis välistaksid võiamluse pikemaaja jooksul teha seda mida tegi Põdder.

Mis puutub demokraatia olemasolusse Eestis seoses KAPO kontrolliga. Siis tõesti Teabeamet teda ei kontrolli ja teadaolevalt Terviseamet ka kontrolli ei teosta. Ja sõjaväeluure ka teda kunagi kontrollima õnneks ei hakka. Täna teostatakse KAPO üle kolme või isegi nelja suunalist kontrolli. Kaudselt sellega, et peadirektor ei sure selles ametis. Lisaks on prokuratuuril õigus teostada kontrolli, ja siseministril, ja parlamendi ühel alalisel komisjonil (vajadusel tehakse veel ka ajutisi).
Aga teinekord võiks oma näppe liigutada ja vaadata esmasest allikast järele, kes konkreetselt:
##Vabariigi Valitsus ja Riigiprokuratuur. Siseministeerium kontrollib kõigi oma allasutuste sh Kaitsepolitseiameti tegevust, sekkumata kriminaalmenetlusse. Kaitsepolitsei annab oma tegevusest Vabariigi Valitsusele aru kaks korda aastas. Prokuratuur omakorda kontrollib jälitustegevust kriminaalmenetluses. Kriminaalasjas on jälitustoimingud lubatud ainult prokuratuuri teadmisel või loal (vt jälitustegevuse seadus § 19).
##Kohtulik kontroll. Inimeste põhiõigusi enim riivavaid jälitustoiminguid (vt kriminaalmenetluse seadustik §-id 116, 118, 119) saab teha ainult kohtu loal ja prokuröri põhjendatud taotlusel.
##Õiguskantsler ja Riigikontroll. Õiguskantsler valvab kaitsepolitsei tegevuse vastavuse üle põhiseadusele ja teistele seadustele ning iga isik, kes tunneb, et tema põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi on riivatud, võib alati õiguskantsleri poole pöörduda. Riigikontroll aga kontrollib kaitsepolitsei eelarveliste vahendite kasutamise seaduslikkust.
##Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon, rahvasuus tuntud ka KAPO komisjoni nime all, teeb parlamentaarset kontrolli. See on kõrgeim järelevalve. Komisjoni ülesannete ja volituste kohta vt lähemalt julgeolekuasutuste seaduse § 36.
https://www.kapo.ee/est/asutusest/jarelevalve.html

PS!
Loe uudiseid. Iraagist leiti piisavalt seda sodi, mis kvalifitseerub massihävitusrelvaks. Aga see polegi antud juhul oluline. Oluline on, et kas seda mida teati leidvat kindla peale ignoreeriti, sest sõjapidamiseks oli vajalik casus belli't või paluti mõnel väliagendil (erinevatest agentuuridest) teadlikult asju ilustada. Minu arusaamal tehti nii üht kui teist ja seda konkreetse poliitlise surve all, mis lähtus kõige kõrgemalt. Seega polnud antud juhul oluline, kui mingi luureagentuur (sõjaväeluure näiteks) teatas, et seal ja seal pole arvatavasti miskit leida, sest see aruanne pandi kõrgemal pool sahtlisse, et ette võtta näiteks CIA aruanne, kus oli kirjas, et on võimalik et seal ja seal kandis miskit on. Järgmine raport Washingtonis kirjutati kahe sellise "võimalik et on" aruande põhjal, kasutades väljendit "kaks allikat kinnitavad massihävitusrelvade võimalikkust". Erinevate agentuuride omavaheline konkurents polnud oluline, sest oluline polnud teabe kvaliteet vaid midagi muud. Aga nagu öeldud, leiti lõppuks siiski seda sodi sealt piisavalt. Aga ega selle järgi ju ei mindud. Kõik teadsid seda juba algusest peale. Mindi ühe perekonna skalbi järgi. See saadi üsna kenasti. Läbi oli mõtlemata, mis saab edasi peale skalpeerimist.

[renxus]

Hommikust. Teema kisub emotsionaalseks ja isiklikuks, seega pean paremaks ennast siit loost edaspidi kaugemal hoida. Kuni on inimesi, kes on oma õigsuses absoluutselt kindlad (koos rünnakutega teise arvamuse esindaja isiku vastu), on suht kasutu loota, et argumentatsioonist sünniks mõistlikku ideed. Lõpeb see teerullide võitlusega ja tulemit ei ole. Milleks siis see kulutatud aeg?
Seega mu arvatavasti viimased mõtted siia rubriiki.

Loomulikult on sõjaväeluure tagasi (niivõrd - kuivõrd), kuid võrgustik, mis kunagi ehitati üles aastatepikkuse tööga, on tänaseks läinud. Uue võrgustiku loomine võtab uued aastad ja ka rohkem raha. Riigi seisukohast oli 2008 tehtud otsus lühinägelik ja kahjulik. Lisaks on sõjaväeluure vaid abstraktsioon, selle edukuse loovad inimesed. Need, kes omal ajal hukka mõisteti, ei tegutse alateadlikult suure entusiasmiga, sest ajalool on kombeks korduda. Luure on ka alati kõndimine lubatu ja mittelubatu piiril. Väga selged ja piiravad reeglid ei lase tihti seda tööd teha nii, et oleks oodatud tulemus. Seega peaks piiranguid seadma pigem teatud printsiibid, mida ei rikuta. Midagi ei ole must ja valge.

Kapo peab olema, selles ei ole küsimust. Varasemalt jagunesid valdkondade põhisuunad suures pildis nii: Teabeamet - majanduslik ja poliitiline luure; Luurepataljon - sõjaväeluure; Kapo - riigisisene vastuluure. Väljaspool riiki tegutsesid seega kaks sama ministeeriumi asutust erineva fookusega. Kuna ka mujal maailmas on kõik valdkonnad piisavalt põimunud, siis võis ühe allikas tegutseda nii teise asutuse vastutusala või kõigis korraga. Normaalsel kursil oleks pidanud asutused sellised juhtumid deconflictima (ei tea isegi, mis eestikeelne vaste oleks) ja ilma räuskamata, riigi huve ülemaks tõstes otsustama, kes jätkab sellise allika käitlemist. Mis tegelikult juhtus, oli see, et hakati tekki enda poole tirima kui case tundus paljulubav ja ka vastupidi - ebamugavad teemad püüti ära sokutada. Nagu mainitud, siis iga amet koosneb inimestest, kelle on oma egod ja ambitsioonid. Tekkisid konfliktid ja ussitamine. Mis oleks aidanud sellist olukorda vältida, oleks tõenäoliselt olnud kõigi luureasutusteülene koordineerimisbüroo. Büroo on küll olemas, kuid sisusse see ei läinud ja nii siis ka läks. Alati on asi isikutes ja inimene ei ole masin. Kui vägedes pataljoni tasemel on S2 see, kes koordineerib luurerühma ja teiste allüksuste luuretegevust, koostab kogumisplaani ja sünkroniseerib, siis riigi tasandil on selline instituut reaalselt puudu. Kuid peaks olema, sest see aitab hoida fookust, deconflictib ja taltsutab ka egosid. Sellest ei piisa kui antakse A4 huvipakkuvaid suundasid valitsuse tasandilt, kus pole kirjas isegi eeldatavat tulemit (confirm/deny). Sisuliselt oleks pidanud ja endiselt peaks hakkama oma tööd tegema Riigikantseleis paiknev Julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo analoogselt nagu pataljoni S2.

Sisekontroll ja järelvalve on formaalselt paigas loomulikult, kuid ei toimi vähemalt parlamentaarne järelvalve üsna erinevatel põhjustel. Riigikogu komisjonis on puudus neist inimestest, kes saaks aru nn luurekeelest. Lisaks on nii mõnelgi hirm, et liigse torkimise eest leitakse kapist mõni luukere. Kas see reaalsus on, mina ei tea. Võib-olla oli see tõesti juhus, kui peale eelmise koosseisu juhi Rahumägi suurema uudishimu peale ilmusid ajalehte pildid ta Kreeta sõbra villast, mille ees ta suspede väel päikest võttis. Kindlasti kokkusattumus, kuid piisav, et paljusid teisi pelglikuks muuta. Minu arvates oleks järelvalveks mõistlik luua vastava pädevusega osakond Riigikontrolli alla. Lõpuks on see nende põhiseaduslik ülesanne - kontrollida kas riik tervikuna toimib eesmärgipäraselt. Seega võib olla tarbetu piirang, et julgeolekuasutuste puhul võivad nad vaadata vaid rahaasju. Mina laiendaks seda ka tegevuse ja sisekontrolli üle järelvalveks. Pädevaid inimesi, keda sinna palgata, on juba olemas; inimesed, kes on ise neist asutustest välja kasvanud ja saavad aru spetsiifikast. See osakond saab ka nn luurekeele tõlkida riigikogulaste keelde, et vastav komisjon ka aru saaks, millele nad otsa vaatavad.

Sellised mõtted. Kõik toimiks ilusti ka nii praegu kui ei oleks ühte segavat asja - inimfaktorit. See ei luba ressursi ja kuulsuse nimel võistlevaid asutusi toimida päris isetult, ehk inimsuhetes ei tööta alati iseregulatsioon. Kui toimiks, siis poleks meil ju ka ühtegi seadust ega kohut tarvis.

Ilusat päeva!

[Yks]

Selleks, et väita nagu olnuks 2008 aasta otsus lühinägelik, peaks suutma tõestada, et tänane sõjaväeluure on perspektiivitum või viletsamas seisus kui ta oleks olnud, kui endisel substantsil oleks lastud samamoodi jätkata. Ilmselgelt ei saa lihtsalt keegi väita, et ta kindlasti oleks täna parem olukord, lähtudes vaid ajafaktorist (oleks tänaseks kauem tegutsenud) või minevikus loodud võrgustikust.
Ka ei saa väita justkui oleks eelmise sõjaväeluure jätkamine garanteerinud teiste luureasutuste nö kvaliteedi tänaseks, Kõik see on spekulatsioon. Me elame täna situatsioonis kus me elame - uues sõjaväeluure loodud võrgustikus näiteks nagu ka selles, et sõjaväeluure ja KAPO funktsioone üritatakse sisemaiselt mitte dubleerida - ning alles kaugemas tulevikus (nii aasta 50-70 pärast) saame me hakata tegema mingeid järeldusi ja oletusi "oleks" stiilis.
Igatahes on selge, et Roosimägi hala 2009.aastal on minevik, mis ei ole pädev olevikus ja selle najalt hakata rääkima kuidas on lood täna on pisut kummaline. Ma saan aru, kui meil puuduks suurus sõjaväeluure täna, siis võiks küsida, et miks midagi pole kuus aastat tehtud. Aga on ju tehtud! Intensiivselt kusjuures!

[toomas tyrk]

Hommikust. Teema kisub emotsionaalseks ja isiklikuks, seega pean paremaks ennast siit loost edaspidi kaugemal hoida. Kuni on inimesi, kes on oma õigsuses absoluutselt kindlad (koos rünnakutega teise arvamuse esindaja isiku vastu), on suht kasutu loota, et argumentatsioonist sünniks mõistlikku ideed. Lõpeb see teerullide võitlusega ja tulemit ei ole. Milleks siis see kulutatud aeg?
Ilusat päeva!

Teema pole siin emotsionaalne midagi ja pole nagu eriti isiklikuks ka läinud. Lihtsalt midagi öeldes või kirjutades tasuks silmas pidada kahte lihtsat asja.
Esiteks - Mingist teemast rääkides ei maksa ühte kohta kokku paisata mitmeid omavahel mitteseotud asju.
Teiseks - Mingil teemal sõna võttes tasuks juba enne järele mõtelda, mis on ütlemise/kirjutuse sõnum. Ehk see, mida sa tahad öelda. Ja siis ka muretseda selle eest, et see kõlama jääks. Mitte mingid muud kokkukorjatud kõrvalised teemad.

Kui nüüd siin teemas tagasi vaadata, siis siin lähevad risti-rästi läbi mitmed (kohati mitteseotud) teemad ning sõnumit ei ole, või on see kuhugi peidetud ja raskesti mõistetav.

Teema peaks pealkirja järgi tegelema Uuno Puusepaga ja tema (võimaliku?) FSB agendi staatusega.
Tegelikult on siin ka juba kaks erinevat alateemat. Esiteks see NTV film, mis oli ilmselgelt üks FSB "operatiivmeede" ja väga suurt tõde sealt otsida ei tasu. Aga kindlasti oli selle "operatiivmeetme" kõigi eesmärkide saavutamiseks sisse põimitud ka selliseid varjatud sõnumeid, et "me teame, et te teate" jms Aga nende nägemiseks peab ilmselt olema eesti-vene luureasjadest oluliselt paremini informeeritud keskmisest vaatajast.
Teine teema on Puusepp ise, mis info ja mõjutusvahendid need olid, millega FSB ta sinna filmi sai. Mida ta ise tegelikult teadis ja võis edastada jne...

Järgmisena on järsku kusagilt ei tea kust sõjaväeluure teema. Mille puhul ma ei näe kuidagi seost ei Puusepa võimaliku varasema avastamisega ega selle FSB filmi looga.

Ning kolmandaks on siis see KAPO kontrollimise teema, justkui millega seotult see sõjaväe luure teema jutuks tuli. Aga asi on tõesti nii, et julgeolekuasutused ei kontrolli üksteist. Selles mõttes, et ei kontrolli üksteise tegevust. Kusagil ei tehta nii. Enamasti on lihtsalt igale ametkonnale antud ette oma rida, et vältida liiga palju salajase info ja sellega seotud salajase mõjujõu või võimu sattumist ühtedesse kätesse.

KAPO kontrollimisest. Või et "keegi ei kontrolli KAPOt". Loomulikult kontrollitakse. See kontroll on samuti jagunenud mitmesse liini ja mitme organi kätte.

Kõigepealt ei ole KAPO mingi asi iseeneses, vaid siseministeeriumi allasutus. Tema üle teostab tema tegevuse osas otsest kontrolli minister ja ministeeriumi juhtkond. Samuti kontrollib raha ja muude vahendite kasutust Riigikontroll. Seda muidugi teatud piirangutega. Osasid kulutusi ei võeta väga pulkadeks lahti.

Riigikogu KAPO komisjon, et see on hambutu ja tegelikult ei kontrolli midagi. See komisjon kontrollib KAPO tegevust just selles osas, et KAPO ei tegeleks poliitilise jälitustegevusega. Ei kiusaks taga opositsiooni, ei jälitaks kedagi maailmavaate pärast jms. Sest minister on ju ühe poliitilise partei esindaja. Valitsus koosneb vaid enamuse valijate häältest saanud erakondade esindajatest jne. Komisjoni kuuluvad aga kõigi parlamendis esindatud erakondade esindajad. Sellel komisjonil ei olegi mingit muud mandaati ning mingit muud "sisulist" kontrolli KAPO üle ei teosta. Samuti kontrollib ta teisi "salasid" ainult selles osas, et millist jälitustegevust need on Eestis teinud. Kui neil teistel organisatsioonidel on selleks mingi õigus antud.

Veel on olemas prokuratuuri ja kohtute kontroll KAPO tegevuse õigusliku külje üle. Et jälituslube saadakse ning kasutatakse korrektselt, et kohtutele esitatud materjalid süüdistavate vastu on saadud õiguspäraselt. jne...

Ja siis jääb veel see kõige keerulisem kontrollimise osa, mis on seotud ka selle Puusepa ning FSB teemaga - oma töötajate tegevuse kontroll. Et nad ei ole mutid, ja et ei pane operatiivtööks mõeldud raha oma tasku. Ja see kontroll peaks ikkagi jääma organisatsiooni sisse. Oma sisekontrolli organite teha. Risti-rästi "vastastikune" kontroll viib selgelt rivaliteedile ja ärapanemistele. Samuti liigub siis info teise organisatsiooni, millele seda oma tegevuseks ei ole ju vaja (tuletame meelde algusest - miks on mitu paralleelset eriorganisatsiooni ja mille järgi need jagati). Luua mingi uus "superkontrolli organisatsioon" - siis tekib jälle küsimus - kes kontrollib seda kontrolli. Ja kelle kätte siis ikkagi lõppkokkuvõttes info koguneb ja kes ja milleks seda kasutama hakkab...

Nii lihtne see ongi. Ei midagi emotsinaalset. Ei midagi isiklikku. Peale nende mõnede kasutajate vastu, kes siin käivad iga paari nädala pärast seletamas kuidas KAPO on paha ning tuleb "kontrolli alla võtta"...

[Yks]

Tulles tagasi otsesemalt selle teema juurde, siis pidevalt jääb õhku arusaam justkui oleks tõhusam või spetsiifilisem tsiviilkontroll (eriti parlamendi oma) hoidnud antud intsidendi ära. Või vähemalt saan mina nii aru, et seda nähakse nii.

Puusepa (nagu ka mõne teise ex-KGB'lase topeltagendi) puhul ei suuda mina küll näha seost ÜKSKÕIK millise erineva (v.t.ülevaltpoolt milised need on) kontrollmehhanismi ja sellise topeltagendi välistamise või kiirema paljastamise vahel. Ex-KGB'laste tööl olemise puhul on tegu puhtalt personalipoliitikaga. Minu teada ükskõik milline loetletud kontrollmehhanismidest ei tegele konkreetselt sellise suurusega KAPO kontekstis v.a siseminister. Andes aga näiteks parlamendikomisjonile või prokuratuurile või riigikontrollile õiguse tegeleda ka KAPO personalipoliitikaga loome me juba uue juhtimisstruktuuri aka ettevõtte nõukogu ettevõtte juhatuse (tänane KAPO juhtkond) kõrval, kellele antakse osad juhatuse funktsioonid. See on muidugi jabur, sest seljuhul tuleks kogu süsteem reformida ning vähemalt parlamendikomisjoni liikmed tuleks juba kohale panna muude kriteeriumide alusel kui need on täna. Võimalik, et paljud komisjoni liikmed polekski ise üldse Riigikogust, vaid esindaksid ühte või teist liiget (omades kõrgemat riigsaladuse käitlemise taset), kusjuures seljuhul ei saa sellele esindatavale RK liikmelegi anda tema esindusmees täielikku ülevaaded riigisaladuse templi tõttu. Milleks selline tembutamine?

Täna kehtiva korra alusel aga võinuks ükskõik milline teine (siseministrist erinev) kontrollmehhanismidest (prokuratuur, kohus, parlamendikomisjon, riigikontroll) võtta ametliku seisukoha näiteks ex-KGB'laste tööloleku kohta. Kümme aastat tagasi. Viisteist aastat tagsi või kohe peale esimese ex-KGB'lasest muula tuvastamist. Selline seisukoht poleks muidugist olnud nö kohustuslik KAPO personaliosakonnale, kuid ametlik ja ühine seisukoht on kõlav statement, mida vaevalt et oleks eiratud. Meenutage mulle palun mõnda sellist (mitte soolotsevat!) ühist ja konkreetset seisukohta viimase 20 aasta jooksul?

Minu subjektiivsel arvamusel hakkavad paremast (mida iganes see siis ei tähenda) tsiviilkontrollist KAPO üle mingil sobival hetkel rääkima need inimesed, kel on olnud endal mingi nende elu segav kokkupuude KAPO'ga. Kuna sageli on nad osavad kõnemehed, siis maalitakse meile pilt mingist (poliitiliselt) ülikallutatud organisatsioonist, kes on kontrollimatu. Paljud lähevadki liimile ja hakkavad kaasa noogutama, sest "suunava käe" paradigma on paljudele kergeusklikele vägagi "tõenäoline" tegelikkus (mõni on vaadanud liialtpalju HW filme näiteks). Ja seljuhul pole oluline, et sisuliselt on KAPO "seganud" pea kõiki suuri poliitilisi parteisid. Kõiki!
Pole ka oluline, et enamus nn poliitilistest kaasustest jõuavad kohtuni ja ka kohtulahendini ning sageli pole karistamata jätmise põhjuseks mitte süüaluse "süütu" olek vaid advokaadi peentöö, mille puhul leitakse mõni prodseduurireeglite rikkumine või mõni muu "detail".

Minul ja minu suguseltsil pole mingit ebameeldivat kogemust KAPO'ga. No ei ole see asutus vähemalt umbes 200 minule teadaoleva lähema või kaugema sugulase ellu sekkunud. Seda aga ei saa väita näiteks nõukaaja kontekstis KGB puhul. Sisuliselt igal kümnendal on sekkumise kogemus. Kommentaarid on sellisel juhul liigsed! Minul ja vähemalt 200 inimesel pole tegelikult mingit põhjust nõuda mingit lisakontrolli, mis ei tähenda, et näiteks renxus'e pakutud Riigikontrolli järelvalvet KAPO sisekontrolli üle poleks jumet. Kindlasti võiks säärase organisatsiooni sisemine kontroll omada paremat järelvalvet (eriti selle Põdderi juhuse valguses). Kuid see pole sel juhul absof..gluutselt seotud ex-KGB'laste teemaga KAPO's. Ei usu, et tõhusam järelvalve Sisekontrolli üle oleks neid kiiremini paljastanud.

[Kapten Trumm]

Hiljutine kohtuotsus, kus mõistati süüdi teabeameti tegelased, kes panid kõrvale agentuurile mõeldud raha (ja sellega muutusid tegelikult santazeeritavaks) ei räägi just teab mis suurest
kontrollist "organite tegevuse üle". Kuidas saab lihtsalt haihtuda 600 000 eurot (vanas rahas ca 10 miljonit krooni), ilma, et keegi õigel ajal küsimusi küsiks, on mulle ausalt öelda arusaamatu.

http://uudised.err.ee/v/eesti/f58a70cf- ... 4c9beb3e9c

Kuidagi jälle torkab silma slaavi nimega luurajate roll juhtiv roll taolistes patutegudes:

Sergei Bõstrov, Pavel Kotkin, Ines Piibeleht ja Sven Randlane mõisteti süüdi omastamises ja riigisaladuse avalikustamises.

Taolistes teemades asub uude valgusse ka IRL promoveeritud kava viia sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale - et kelle huvides taolised sammud ikkagi on.

[toomas tyrk]

Hiljutine kohtuotsus, kus mõistati süüdi teabeameti tegelased, kes panid kõrvale agentuurile mõeldud raha (ja sellega muutusid tegelikult santazeeritavaks) ei räägi just teab mis suurest
kontrollist "organite tegevuse üle". Kuidas saab lihtsalt haihtuda 600 000 eurot (vanas rahas ca 10 miljonit krooni), ilma, et keegi õigel ajal küsimusi küsiks, on mulle ausalt öelda arusaamatu.

Väga lihtne - see summa kõrvaldati pikema aja jooksul ning mitme mehe peale. Avalikkusele pole antud infot, et mis summadega täpsemalt tegemist oli, aga arvata võib, et mingid "operatiivrahad", millede aruandlus suures osas jäi usalduse peale.

Ja mehed (ning üks naine) jäid ikkagi vahele sisekontrollile. Mitte FSB-le.

Ja milline väline kontroll siis veel oleks pidanud olema, mis selle raha kõrvaldamise oleks saanud avastada? Oskad äkki vastavat mehhanismi kirjeldada?

[Yks]

Finantsmahhinatsioonid ja rehepaplus pole teisteski riikides ja organisatsioonides võõrad. Ükskõik milline kontroll sul on, kas totaalne või vähem totaalne. Oluline on, et selline asi kas lühemas või pikemas perspektiivis siiski välja tuleb ning olnust tehtakse omad järeldused, muudetakse rutiine ja vajadusel ka kontrollmehhanisme. Antud juhul see just nii juhtus. See 600 000 eurot haihtus väga pika perioodi jooksul. See, et selline varjatud ja hästi läbimõeldud ning selgelt salastatusega kaetud organisatsiooni varjus teostatud tegevus välja tuli on minu arust palju olulisem kui taaskord sündmuse varjus tekkiv kellegi idee fix nõuda "rohkem kontrolli-kontrolli-kontrolli", jättes pealegi selgitamata, mida konkreetselt "kontrolliga" silmas peetakse.

Ja parafraseerides osaliselt isand Türki, "milleks kurat tuua sisse täiesti ebaoluline ja kõrvalteema" IRL poiitiliselt motiveeritud nägemusest Ida-Virumaa julgeoleku kontekstis, mida mingil hetkel toetasid ühed parteid ja teised mitte?
IRL'is küpses täiesti kõrvalmõjutajatevaba (ei olnud seal taga ei FSB ega GRU kõrvu) kava, kuidas nende arust võiks lahendada Ida-Virumaa julgeolekupoliitilist situatsiooni. Tehti kava. Olid toetajad ja olid vastu inimesed. Toimus laiem debatt. Minuarust kõigil olid mõistlikud poolt ja vastuargumendid. Ettepanek ei läinud RK'st läbi. Seda nimetatakse normaalseks protsessiks demokraatia tingimustes.
Täna on ometigi sellest tookordsest suurest plaanist koorunud välja, et kadettide koolituskeskus (praktikabaas) Narva tuleb. See kava sai 18.septembril kogu valitsuse toetuse. Mida see tähendab? Seda, et Narvas hakkab pidevalt roteeruma c.100 inimese suurune lisajõud tollile, piirivalvele, politseile, päästeametile, vanglaametile jne. See protsess, mis lõpuks sai sellise lahenduse on kust otsast halb meile?

[Kapten Trumm]

Oluline on, et selline asi kas lühemas või pikemas perspektiivis siiski välja tuleb ning olnust tehtakse omad järeldused, muudetakse rutiine ja vajadusel ka kontrollmehhanisme

Väljatulek on mõistagi positiivne, hulga hullem oleks, kui ei tuleks.
Minul kodanikuna tekitab kerget kananahka teadmine, et meil õnnestub pikki aastaid ja aastakümneid taolist tegevust viljeleda ilma vahele jäämiseta.
Lisaks eestlasena ei jää märkamata fakt, et taolistes lugudes näivad tooni andvat vene nimed, mis arusaadavalt tekitab küsimuse vene rahvusest tegelaste teemal, kas me ikka selgelt saame aru, mis nende mütsi all toimub? (sellest ajendatud oli ka "teemaväline ekskurss" SKA teemale - nimelt on üsna selge, et SKA viimine Narva toob kaasa vältimatu sisejulgeoleku venestumine, sest üliõpilased eelistavad käia kodule ligemal ja SKA on oma vastuvõtuarvude täis saamiseks juba aastaid hirmsasti punnitanud).

Ja milline väline kontroll siis veel oleks pidanud olema, mis selle raha kõrvaldamise oleks saanud avastada? Oskad äkki vastavat mehhanismi kirjeldada?

Pean silmas ikka sisemist. Mitte isegi sisekontrolli osakonda, vaid laiemalt juhtkonna kursisolekut, mida töötajad teevad (meenutage Simmi).
Noh näiteks sularahas kätte saadud "operatiivraha" kasutusele järgneb aruanne, mis saadi, koos tõenditega ja selle kinnitab nt vastav ameti asedirektor?
Meil käivad küll maksedokumendid juhataja laua pealt läbi ja kui asi imelik tundub, siis võetakse asja tekitaja letti.
Peale seda, kui paar venda vaibal ära käisid, siis küsitavused maksedokumendite kaustas kadusid.
Et aastaid tuleb mingeid liba maksedokumente vms, ei suudaks ma täna hästi ette kujutada.
Üldiselt ma arvan, et Eestis on põhjendamatult palju asju salastatud ja salastatus on taoliste lugude üks põhjuseid. Salastus segab ka sõltumatu kontrolli (Riigikontroll) tegemist.

[Yks]

Minul kodanikuna tekitab kerget kananahka teadmine, et meil õnnestub pikki aastaid ja aastakümneid taolist tegevust viljeleda ilma vahele jäämiseta.
Lisaks eestlasena ei jää märkamata fakt, et taolistes lugudes näivad tooni andvat vene nimed, mis arusaadavalt tekitab küsimuse vene rahvusest tegelaste teemal, kas me ikka selgelt saame aru, mis nende mütsi all toimub? (sellest ajendatud oli ka "teemaväline ekskurss" SKA teemale - nimelt on üsna selge, et SKA viimine Narva toob kaasa vältimatu sisejulgeoleku venestumine, sest üliõpilased eelistavad käia kodule ligemal ja SKA on oma vastuvõtuarvude täis saamiseks juba aastaid hirmsasti punnitanud).

Aastakümnetest on asi ikka väga kaugel. Lisaks jäädi vahele põhiliselt minevikus tehtu eest. Taolistes lugudes pole enamasti rahvusel vahet. Vargusega jäävad vahele nii eestlased, venelased, soomlased kui ka kõik muud rahvused Eestis. Hakata tegelema nii öelda nimemaagiaga, mis justkui tõestaks midagi, ei vii tavaliselt kuhugi... Muideks, kas Andrei Hvostov on teie arvates eestlane või venelane? Nimi justkui venepärane, aga tsiteerib ometigi peast Läti Henrikut.
Mis puutub "on üsna selge, et SKA viimine Narva.. jne." siis ma pigem soovitaksin kasutada lauseehitust "mul on selge..jne", sest mulle on jälle üsna selge, et palju seda mis on teile selge pole selge enamusele Eesti Vabariigis, mis teeb isand Trummist kas geniaalse strateegi, taktiku ja poliitiku, keda kõik ikka ja jälle vääriti mõistavad või kuulata ei taha, või siis lihtsalt enesest heal arvamusel toriseja.

Pean silmas ikka sisemist. Mitte isegi sisekontrolli osakonda, vaid laiemalt juhtkonna kursisolekut, mida töötajad teevad (meenutage Simmi).
Noh näiteks sularahas kätte saadud "operatiivraha" kasutusele järgneb aruanne, mis saadi, koos tõenditega ja selle kinnitab nt vastav ameti asedirektor?
Meil käivad küll maksedokumendid juhataja laua pealt läbi ja kui asi imelik tundub, siis võetakse asja tekitaja letti.
Peale seda, kui paar venda vaibal ära käisid, siis küsitavused maksedokumendite kaustas kadusid.
Et aastaid tuleb mingeid liba maksedokumente vms, ei suudaks ma täna hästi ette kujutada.
Üldiselt ma arvan, et Eestis on põhjendamatult palju asju salastatud ja salastatus on taoliste lugude üks põhjuseid. Salastus segab ka sõltumatu kontrolli (Riigikontroll) tegemist.

Üllatav jah, et kõikjal mujal on kõik lollid, laisad rumalad ja ei oska miskit teha, kui ometigi on ju tegelikult kõik nii lihtne! Olete muideks pikalt Teabeametis töötanud või oskate tõesti ajakirjanduses pealiskaudselt kirjeldatu põhjal panna diagnoosi ning määrata ravi?