Autotehnikateema
Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.
[quote="vanahalb"
Küttesegu koostis (bensiiniauru ja õhu vahekord) on ka tähtis. Niimoodi bensiiniga ujutades , kuuma mootorit käivitades ei pruugi segu silindris üldse süttida. Alles summutis kus õhku rohkem või sisselaskes teeb pauku.
Nagu kõikide gaasidega. Toas võib ju ka gaasiballoonil kraani lahti keerata ja tikku tõmmata. Võimalik, et ei juhtu midagi, võimalik, et kõik neli seina lendavad eri suundadesse ja lagi kukub otse alla. Aga seda pole mõtet ise proovima hakata, parem uskuda, mis targad on juba kirja pannud.[/quote]
Mina olen kogemata katsetanud. Gaas plahvatas köögis, ise olin elutoas. Aknad ja uksed lõi lahti, tuld lõi igale poole aga õnneks midagi ei süüdanud, hetkega kustus ära ka. Üsna ergastav kogemus oli
Küttesegu koostis (bensiiniauru ja õhu vahekord) on ka tähtis. Niimoodi bensiiniga ujutades , kuuma mootorit käivitades ei pruugi segu silindris üldse süttida. Alles summutis kus õhku rohkem või sisselaskes teeb pauku.
Nagu kõikide gaasidega. Toas võib ju ka gaasiballoonil kraani lahti keerata ja tikku tõmmata. Võimalik, et ei juhtu midagi, võimalik, et kõik neli seina lendavad eri suundadesse ja lagi kukub otse alla. Aga seda pole mõtet ise proovima hakata, parem uskuda, mis targad on juba kirja pannud.[/quote]
Mina olen kogemata katsetanud. Gaas plahvatas köögis, ise olin elutoas. Aknad ja uksed lõi lahti, tuld lõi igale poole aga õnneks midagi ei süüdanud, hetkega kustus ära ka. Üsna ergastav kogemus oli
Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.
Ma mõtlesin seda, et külm bensu mootor+meeletu lisa eeter on u sama kui toores peal kuuma mootoriga. Ma arvasin, et eeter on ainult kompressiooni vaegusega diislitele. Kuni sõber rääkis, et ta vanamees paneb talvel oma Polo loksu sellega käima. Samas, monopritse tahab tõesti külmalt rohkem käiamist kui K-jet, mis läks poolest pöördest. Pehme aku ja/või starter vbolla tõesti on mõistlik eetrit anda.
[i]“It is difficult to get a man to understand something, when his salary depends on his not understanding it.” [/i]
Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.
Eetri kasutamises pole absoluutselt midagi mõistlikku, see on ikka see kõige viimane vahend....ja mootori eluea lühendaja. Ühel või teisel moel
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.
Selle kohta on jah, kirumist kuulda olnud, et masin läheb narkomaaniks. Et kui korra hakata eetriga käima panema, siis varsti ta enam teistmoodi ei käivitugi.
Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.
Siin EOD viitas Multicarile. Ma tahaks siinkohal kohe ropusti öelda. Nii kipakat masinat annab otsida, kambaga seda nii käima lükatud kui püsti aetud. Eelsüüteküünlad oli probleem, kogu kamp pidi koguaeg mõtlema, et kuidas seda masinat elus hoida kõikvõimalike vahenditega. Aga selle masina kiirus oli ju minimaalne, samas läks isegi selle juures kurvis ümber. Jama ühesõnaga, hea, et neid enam näha pole tänapäeval.
Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.
Põhjus on väga lihtne, eeter peseb õlikile silindriseintelt maha ja korduva kasutamise järel on mootor varsti kohvi. Kui kahetaktilisele (näiteks tsiklile) eetrit anda, siis on mootor põhimõtteliselt kohe kutu. Ka on eetriga käivitamise puhul praktiliselt iga kord detonatsioon majas. Kes kasutanud see teab millise kolina mootorisse lööb eetri põlemise ajaks. Seega vältida kui vähegi võimalik. Märksa kindlam ja valutum on kasutada vana head "tõrvikut" st. sisselaskesse kuuma õhku anda. Teine asi on eetriga käivitamise puhul see, et kui eetrit pisut rohkem peaks saama, siis starter mootorit ringi ajada ei jõua, sest eeter ajab süüte väga varajaseks. Põhjus samuti lihtne, eeter süttib tunduvalt varem kui bensiin või diisel ja kuna süüde toimub enne Ü.S.S.-i, siis lähebki süüde räigelt varajaseks. Eelsüüteküünaldega masinatel käib laks juba sisselaske ajal sest silindris on hõõguvad küünlaotsad, mis eetri koheselt süütavad. Ühesõnaga äärmiselt ebasoovitatav on selle kasutamine! Veokate esindusteski kasutatakse mootorite käimaajamiseks WD-40, pole nii äkiline ja omab määrimisomadusi. Otse loomulikult ei lasta seda läbi õhufiltri .vanahalb kirjutas:Selle kohta on jah, kirumist kuulda olnud, et masin läheb narkomaaniks. Et kui korra hakata eetriga käima panema, siis varsti ta enam teistmoodi ei käivitugi.
sitt päev, kellele kurdad
Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.
Katseeksituse meetodil olen kindlaks teinud, et seni on sujuvaim käivitus olnud aerosoolvaseliinil.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
-
- Liige
- Postitusi: 1026
- Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
- Kontakt:
Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.
Tegemist ei olnudki ju autoga, vaid pigem pargihooldusmasinaga. Selleks sobis hästi.Hydrazine kirjutas:Siin EOD viitas Multicarile. Ma tahaks siinkohal kohe ropusti öelda. Nii kipakat masinat annab otsida, kambaga seda nii käima lükatud kui püsti aetud. Eelsüüteküünlad oli probleem, kogu kamp pidi koguaeg mõtlema, et kuidas seda masinat elus hoida kõikvõimalike vahenditega. Aga selle masina kiirus oli ju minimaalne, samas läks isegi selle juures kurvis ümber. Jama ühesõnaga, hea, et neid enam näha pole tänapäeval.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.
Multicariga sõites oli küll kogu aeg tunne, et "nüüd läheb ümber", kuid tegelikult tänu madalale massikeskmele püsis masin vähemalt kõrge koormata hästi teel.
Kandejõud oli kusjuures mälu järgi 2 tonni, ehk jupp maad suurema GAZ-51 -ga samasse suurusjärku.
Nõrgad kohad olid juba nimetatud eelsoojendusküünlad, starter (asendati tihti ZiL-i veidi moditud starteriga, mis oli veel nõrgem) ja tagasilla reduktor. Viimase häda oli selles, et tiguvõll jooksis poolviltu ülalt alla ja selle eesmine laager ei saanud korralikku määrimist, vaatamate spetsiaalsele õlipaisketiivikule. Ise lahendasin probleemi kahe koonusrull-laagri paigaldamisega, millistest eesmine oli spetsiaalselt treitud vahepesas kahe simmerlingi vahel ja määritud Litooliga. Mujal pole sellist lahendust kohanud, kuid toimis.
Ümber läksis need Multicarid, millele oli paigaldatud UAZ või Volga "kiire" tagasild koos ühekordsete ratastega. Originaalis oli Multicari kiirus passi järgi 52 km/h ja täpselt nii kiiresti see oligi võimeline liikuma. Vist ainukese autona maailmas, mil tegelik maksimaalkiirus vastas täpselt käsiraamatus antule.
Ja üks omapära veel. Kuna esiklaasi alaserv oli madalamal kui iste, siis tihti naisterahvast (näiteks laohoidjat) vedaval Multicaril oli esiklaasi alaosa tihti toonitud või millegagi kaetud.
Kandejõud oli kusjuures mälu järgi 2 tonni, ehk jupp maad suurema GAZ-51 -ga samasse suurusjärku.
Nõrgad kohad olid juba nimetatud eelsoojendusküünlad, starter (asendati tihti ZiL-i veidi moditud starteriga, mis oli veel nõrgem) ja tagasilla reduktor. Viimase häda oli selles, et tiguvõll jooksis poolviltu ülalt alla ja selle eesmine laager ei saanud korralikku määrimist, vaatamate spetsiaalsele õlipaisketiivikule. Ise lahendasin probleemi kahe koonusrull-laagri paigaldamisega, millistest eesmine oli spetsiaalselt treitud vahepesas kahe simmerlingi vahel ja määritud Litooliga. Mujal pole sellist lahendust kohanud, kuid toimis.
Ümber läksis need Multicarid, millele oli paigaldatud UAZ või Volga "kiire" tagasild koos ühekordsete ratastega. Originaalis oli Multicari kiirus passi järgi 52 km/h ja täpselt nii kiiresti see oligi võimeline liikuma. Vist ainukese autona maailmas, mil tegelik maksimaalkiirus vastas täpselt käsiraamatus antule.
Ja üks omapära veel. Kuna esiklaasi alaserv oli madalamal kui iste, siis tihti naisterahvast (näiteks laohoidjat) vedaval Multicaril oli esiklaasi alaosa tihti toonitud või millegagi kaetud.
Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.
Multicar on Hako-Werke tehase toodanguna tänapäevani elus , tehakse ka militaarotstarbelisi monstrumeid.Hydrazine kirjutas: Jama ühesõnaga, hea, et neid enam näha pole tänapäeval.
http://en.wikipedia.org/wiki/Mungo_ESK
Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.
EOD, päris kahte tonni neil küll kandevõimet polnud aga ka minu mäletamist mööda oli see kas samapalju või vähekene suurem kui 51-l. Tartus tõstsid poisid ühele isendile üheksakümnendate alguspoolel bemmi 2,5 ridamootori aiste vahele (kuidas see teostatud oli, seda oma silmaga ligidalt ei näinud), küll aga nägin korduvalt kiirendust foori alt .
Pärnus on aeg-ajalt ühte elujõulist isendit veel liikumas näha.
Pärnus on aeg-ajalt ühte elujõulist isendit veel liikumas näha.
sitt päev, kellele kurdad
Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.
Sa, isand Jaagupuuk,ää siin midagi Molotovi kallal jora, üks saare taat olla vanal ajal sellega 10 tonniseid koormaid vedanud. Perakeruga küll, aga ikkagi. Kuulu järgi olla kiirematel lõikudel isegi 25 versta tunnis välja venitanud ja aastas neli mootorit vahetanud...mine tea, järsku oli mansteini vanaisa, sealkandis pidada jörmid chauffeurid olema
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Liige
- Postitusi: 1403
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.
Kas sellel rimakal oli tõesti juba sarnane lisavarustus..Nõrgad kohad olid juba nimetatud eelsoojendusküünlad,
Isiklik kogemus köneleb, et näiteks E kombainidel oli konkreetne lisa täiesti puudu ja esimeste öökülmadega tuli dislasse kastetud lonti sisselaske ees sossutada, et käima läheks..
Või veel hullem; leeklambiga karteripõhja sossutada, et starter vähegi veaks..
Ja ta löpuks läks siiski..
Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.
Ära Molotovi solva ja Multicari osas üle ka paku. GAZ-51/51A kandevõime oli targa raamatu järgi pinnasel 2 ja asfaldil 2,5 tonni. Multicaril "vaid" 2 tonni, kusjuures see masin oli ikka vaid asfaldil sõitmiseks.jackpuuk kirjutas:EOD, päris kahte tonni neil küll kandevõimet polnud aga ka minu mäletamist mööda oli see kas samapalju või vähekene suurem kui 51-l. Tartus tõstsid poisid ühele isendile üheksakümnendate alguspoolel bemmi 2,5 ridamootori aiste vahele (kuidas see teostatud oli, seda oma silmaga ligidalt ei näinud), küll aga nägin korduvalt kiirendust foori alt .
Pärnus on aeg-ajalt ühte elujõulist isendit veel liikumas näha.
Eelsoojendusküünlad olid Multicaril iga silindri keeriskambris. Teistel masinatel siselaskekollektoris kasutatud "elektrofaakel"- eelsoojendil oli hõõgküünla juures metallvõrk, millele pärast küünla hõõgumahakkamist ja starteri andmist juhiti tagasivoolust diislikütust. Kahetaktilisel MAZ-il ja KrAZ-il töötas elektrofaakel kõrgepingega. Mul selle vibraatorsüütepool siiani alles.
Veel oli kasutusel eetri pritse sisselaskesse - vist Škoda sadulveokil, täpselt ei mäleta.
Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.
Tatral oli, otse armatuuri peal oli spets kronsa ampulli jaoks.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 19 külalist