Autotehnikateema

[von manstein]

Eelsoojendusküünlad olid Multicaril iga silindri keeriskambris.

Tundub ebatüüpiline lahendus. Arvestades tootmisaega ja konkreetse liikuri olemust..
Ehk siis vabalthingav disla suhtkõrge surveastmega 21.

Isiklik kokkupuude oli 90-ndate lõpus mersu 914-ga.
umbes selline isend, aga isotermkuudiga..
http://www.auto24.ee/used/1738820

Mootor oli vabalthingav ja ilma igasuguste eelsoojendussüsteemideta..
Pidi minema niisama ja üldjuhul ka läks nii -20 kraadini..

Kui aga akul vähegi võhma oli . Lootusetutel juhtudel aitas tõesti tanklast ostetud aerosoolpudel..

[Manurhin]

Tatral oli, otse armatuuri peal oli spets kronsa ampulli jaoks.

Muideks, ka T-25 traktoril oli lisavarustuses mingi eetriga käivitamise süsteem. Oma ihusilmaga pole sellist näinud, aga tehasemanuaalis oli sees küll, pildidki juures. Mingid ühekordsed(?) eetrikapslid käisid sisse ja sai soovi korral tehasest tellida.

[Hydrazine]

Nõuka traktorite käivitamine on küll kuul pähe lahendus kohati, starteri asemel on käivitusmootor ja mingi imesidur põhimootori vahel, ja siis jända selle paelaga ja õpi seda siduma ümber ratta õigesti. Teagi kuskohast see idee tuli, aga ehk sellest, et akutehnoloogia oli kehva ja akud virutati ära "alati". Terminoloogia, et "ahter nagu tankiaku" on ka sealtpoolt ju pärit.

[Manurhin]

Nõuka traktorite käivitamine on küll kuul pähe lahendus kohati, starteri asemel on käivitusmootor ja mingi imesidur põhimootori vahel, ja siis jända selle paelaga ja õpi seda siduma ümber ratta õigesti. Teagi kuskohast see idee tuli, aga ehk sellest, et akutehnoloogia oli kehva ja akud virutati ära "alati". Terminoloogia, et "ahter nagu tankiaku" on ka sealtpoolt ju pärit.

Oot' aga kas mitte polnud nii, et käivitusmootor käivitus elektristarterist (jah, aku puudumisel sai ka nöörist käivitada)? Ühte JuMZ-i sai kunagi väheke näpitud ja tollel paistis mingi elektristarteri moodi jurbel igatahes käivitusmootori küljes olevat. Et masin aga harva kasutust leidis, siis akusid tolle peale keegi muidugi ei raisanud ja vajadusel tõmmati nöörist käima.

[Hydrazine]

JuMZ oli ju mingi lõunamaatehase toode, juzhnaja mashinastroitelvoi zavod, Gruusiast tuli vist neid. Aga sellega on mul ka kurb kogemus kui hüdrovoolik lõhkes, sa kuramus küll kuidas õli pritsis, kõik kohad olid hudroõli täis. Riided viska minema ja ise dushi alla 10 korda. Aparaat jäi muidugi seisma, ma ei tunne JuMZ'i hüdrojagajat, hea, et kopaga pihta ei saanud, sest sel oli toss väljas sel hetkel, vajus vaikselt maha lõpuks. Njah, siis lõpuks teine samaime aparaat appi, Bellaruss, tiris minema selle kopa.

[Zuslik]

Nõuka traktorite käivitamine on küll kuul pähe lahendus kohati, starteri asemel on käivitusmootor ja mingi imesidur põhimootori vahel, ja siis jända selle paelaga ja õpi seda siduma ümber ratta õigesti. Teagi kuskohast see idee tuli, aga ehk sellest, et akutehnoloogia oli kehva ja akud virutati ära "alati". Terminoloogia, et "ahter nagu tankiaku" on ka sealtpoolt ju pärit.

Oot' aga kas mitte polnud nii, et käivitusmootor käivitus elektristarterist (jah, aku puudumisel sai ka nöörist käivitada)? Ühte JuMZ-i sai kunagi väheke näpitud ja tollel paistis mingi elektristarteri moodi jurbel igatahes käivitusmootori küljes olevat. Et masin aga harva kasutust leidis, siis akusid tolle peale keegi muidugi ei raisanud ja vajadusel tõmmati nöörist käima.

Käivitusmootoritel kasutati ZAZ-965 (tavaliselt manuaalse hoovaga)starterit aga need visati tihtipeale minema sest veidi hõredam käivitusmootor ei tõmmand karterist küttesegu starteri pööretel ülesse. Kütus kondenseerrus karteri põhja ning kui mootor pikema käiamise peale ka lubama hakkas lõi küünla märjaks ja tuli alustada mootorikuivatus protseduuridega. Oma DT-75-el olen ka talvel korra starteri koos hooratta kaanega maha võtnud ja nööriga tõmmand sest käivitub tunduvalt paremini tänu äkilisele tõmbele (eks oleneb ka tõmbajast). Kusjuures DT-74/75 , MTZ ,JUMZ , NIVA(SK-5) kasutavad kõik ühte ja sama käivitusmootorit.
Mis Multikari puutub siis selle mootor peaks olema Perkinsi patendi alusel toodetud ja tuli veel meelde , et naabrimees kruvis multikari pihustid 90nendate keskel oma sierrale peale ja sõitis küll ja ise ütles , et sai tossamisest lahti ja kütusekulu jälle alla .

[Elmar]

Nõuka traktorite käivitamine on küll kuul pähe lahendus kohati, starteri asemel on käivitusmootor ja mingi imesidur põhimootori vahel, ja siis jända selle paelaga ja õpi seda siduma ümber ratta õigesti. Teagi kuskohast see idee tuli, aga ehk sellest, et akutehnoloogia oli kehva ja akud virutati ära "alati". Terminoloogia, et "ahter nagu tankiaku" on ka sealtpoolt ju pärit.

Oot' aga kas mitte polnud nii, et käivitusmootor käivitus elektristarterist (jah, aku puudumisel sai ka nöörist käivitada)? Ühte JuMZ-i sai kunagi väheke näpitud ja tollel paistis mingi elektristarteri moodi jurbel igatahes käivitusmootori küljes olevat. Et masin aga harva kasutust leidis, siis akusid tolle peale keegi muidugi ei raisanud ja vajadusel tõmmati nöörist käima.

Vanematel masinatel nagu näit tdt 40 polegi võimalus starterit panna, kuna pole hammasvööd. Käima läheb aga max 2-3 nda tõmbega.
Eelsoojenduse poolest on Ural äge masin. 30KW gero peal, millega ajab mootori -30 kraadise külma ilmaga 5 minutiga +40 kraadini.
Siis aknapeale soojus puhuma ja võid liikuma hakata

[EOD]

Käivitusmootoreid oli tegelikult kolm põhitüüpi, lisaks modifikatsioonid:
PD-8. Kahetaktiline, ühesilindriline. Kasutati osadel traktoritel T-40 (ja veel mõnedel traktorimudelitel). Õhkjahutusega, kuid suures osas unifitseeritud PD-10-ga. Oli võimalik koos reduktoriga maha võtta ja asendada elektristarteriga.
PD-10. Sarnane, kuid vesijahutusega. Kolb erines IŽ-49/56/Planeta omast vaid paisumispilu poolest. Kasutati "Belarussidel" jm. masinatel, mil sarnane mootor.
PD-10M elektristarter oli küll Zapika omaga sarnane, kuid erineva pöörlemissuunaga. Mootori oleks saanud ka teistpidi käima, kuid pendiks ikka poleks sobinud, samuti pendiksi nuudid ankrul.
P-46. Neljataktiline, kahesilindriline, vesijahutusega. Kasutati erinevatel "Jossidel". Kaheastmelise reduktoriga, käivitati ülal asuvast vändast.
P-23. Sarnane P-46-ga, kuid elektristarteriga.

[Hydrazine]

Ma olen käivitusmootori paela tirides ennast siniseks ussimunaks vihastanud. Kõik mis vähegi pähe tuli, kõik abinõud appi. Pael läks ka katki ja ja "topkat" ka ikka silindrisse. Noh said selle õnnetu pisikese mootorikese mürisema aga kui seda kangi vaikselt libistasid, et veaks suure mootori ka tööle siis suri kõik välja. Mitu tundi peab traktorit käivitama kuramus küll.

[Hydrazine]

Kasutati erinevatel "Jossidel".

Oikuramus, mul on "Jossidest" ka üks lõbus lugu meeles Nendega sõtkuti siloauke ju ka, aga mingi hooletu kamp lõunapausil jättis selle masina omapäi mürisema. Ja mis juhtus, vibraga viskas käigu sisse ja masin pani omapäi minema. Mingi lauda või kuuri sõitis maha kuniks piisav takistus ette tuli ja kinni pidas selle hulkuva monstrumi.

[EOD]

Ma olen käivitusmootori paela tirides ennast siniseks ussimunaks vihastanud. Kõik mis vähegi pähe tuli, kõik abinõud appi. Pael läks ka katki ja ja "topkat" ka ikka silindrisse. Noh said selle õnnetu pisikese mootorikese mürisema aga kui seda kangi vaikselt libistasid, et veaks suure mootori ka tööle siis suri kõik välja. Mitu tundi peab traktorit käivitama kuramus küll.

No kes tahab trenni, võib seda ju ka mootorit käima tirides teha.
Laisem inimene tuletaks meelde, mida mootor töötamiseks tahab. Ikka "eli ees, tuli taga ja mats keskis", nagu vanarahvas teadis rääkida.
Umbes düüsiga karburaatori puhastamine pole primitiivsel karburaatoril probleem. Nüüd vaja segu silindrisse saada. Karteri kaudu toidetaval mootoril esines kaks häda - kas oli kulunud kolb või väntvõlli simmerlingid. Tööd veidi rohkem, kuid üle poole päeva poleks tohtinud koos suitsutundidega minna kui jupid olemas.
Magneeto oli üldiselt töökindel. Kasutasid seda poisidki oma punnvõrridel. Peale kontaktide ja kondensaatori seal üldiselt miski läbi ei läinud ning sädeme olemasolu sai kontrollida sekunditega. "Kavalamatest" süütevigadest oli vaid raadiohäirete takisti läbipõlemine (kui see polnud parema sädeme saamiseks juba välja visatud).
Kompressiooni sai kontrollida ka pöialt küünlapesale surudes või "vastupanu" järgi rihmast tõmmates. Kui oli hõre, siis rõngad, kolb. Mõnikord ka kepsu ülemise pea puks või alumise pea laager läbi. Viimane tähendas väntvõlli vahetust. Ega PD-10 siis DKW Reichsklasse või Meisterklasse polnud, millel kepse ja väntvõlle tasus taastada.

[Zuslik]

Käivitusmootoreid oli tegelikult kolm põhitüüpi, lisaks modifikatsioonid:
PD-8. Kahetaktiline, ühesilindriline. Kasutati osadel traktoritel T-40 (ja veel mõnedel traktorimudelitel). Õhkjahutusega, kuid suures osas unifitseeritud PD-10-ga. Oli võimalik koos reduktoriga maha võtta ja asendada elektristarteriga.
PD-10. Sarnane, kuid vesijahutusega. Kolb erines IŽ-49/56/Planeta omast vaid paisumispilu poolest. Kasutati "Belarussidel" jm. masinatel, mil sarnane mootor.
PD-10M elektristarter oli küll Zapika omaga sarnane, kuid erineva pöörlemissuunaga. Mootori oleks saanud ka teistpidi käima, kuid pendiks ikka poleks sobinud, samuti pendiksi nuudid ankrul.
P-46. Neljataktiline, kahesilindriline, vesijahutusega. Kasutati erinevatel "Jossidel". Kaheastmelise reduktoriga, käivitati ülal asuvast vändast.
P-23. Sarnane P-46-ga, kuid elektristarteriga.

Starteri kohalt ei julge vaielda aga siiani teadnud , et oma natil peal isast kunagi vedelema jäänd ZAZ-i starter aga võib ka olla , et just sellepärast ta vedelema jäi . Aga kolbidel on vahe küll , PD-10-ne kolvil on kaks rõngasoont IZ-i kolme vastu kuigi läheb ka ilusti IZ-kolb mis on küll parema käivitumisega tänu paremale kompressioonile (lisarõngas , väiksem paisumispilu) aga jookseb ka kergemini pikal "käiamisel" kokku (eriti talvel kui enne käivitust ei taheta vett jahutussüsteemi valadaja on tekind mingi küttuse jama). PD- 8 -sal on aga 200-se Tuula kolb läbimõõduga 62 mm . Mul üks tuttav vana peni Gaz- 52-ele peale T-40-ne
mootori koos käivitusmootoriga , et saaks ka talvel käima siis sai ka selle hingeelu enam vähem selgeks tehtud. Aga käsitsi käivitamise kohta saan tsiteerida oma onu kes metskonnas juba 84-ndal aastal Husvarnaga metsa saagis ja ütles ,et kui saag kolmanda tõmbega ei käivitu siis on midagi pees ja viga vaja selgeks teha

[Zuslik]

Väisasin veidi sapakaklubi foorumit kuna seal aretavad ja ehitavad igasugu asju ja:
Õhtust sapikaraffas!

Asun kohe siis asja kallale. Täna said tehtud eluskatsed tutika ST-362A starteriga. Selgus - et juhataja jutt ei kõlba kuskile. Starter pöörleb ringi vastupäeva(nagu kõik teisedki starterid) ja keerutab mootorit kenasti päripäeva ringi. Nii, et lükkan oma väite kohe ümber. Võtsin hetk tagasi sapikalt ka starteri maha ja ennäe - peal oligi ST-362A. See on mõeldud 350cc mootorile. Juhtmekesed on õrnakesed, harjavedrud nõrgad ja mähised peenikesed. Kujutan ette, et ST-368 vms(mis originaalis MeMz-968 mootorile käib) on palju vägevamad juhtmed(ja mähised). Ilmselge, et nõrguke starter ST-362A ei jõudnud mu sapikat talvel käima vändata. Õli ka paksem ju. Suvel polnud probleemi, aga see väike starter läheb nüüd küll heaga riiulisse puhkama ja hommikul otsin õige elektrimootori välja.
Seniks - loodame, et ilus ehitamise ilm tuleb! Head ööd!

http://sapikaklubi.eu/viewtopic.php?f=6 ... 225#p16367

[Hydrazine]

Zapakas on maailmaime minu jaoks, ma ei mäleta neid mudeleid enam täpselt, aga uksed tagurpidi ja käimakast kah tagurpidi, esimene käik tahapoole kangist, mitte ette. Ja põnev uurimist vajav fakt, et neid sapika käimakaste ajasid vormelisõitjad taga nõukaajal ja poogiti külge igasugu madalama klassi masinatele. Kas see kast oli nö otsehaakumisega või hüpoid hammakatega, igatahes vilistas vahvasti, äkki oli siis otsehaakuvate hammakatega ikkagi.

[mx77]

Vormelisõitjad ajasid taga ühel lihtsal põhjusel, ainuke kättesaadav kast koos sisseehitatud diffriga. Ilmselt hea tahtmise juures oleks ka Trabi kaste kätte saanud aga ju siis liiga keeruline.

PS. Kas sapaka kasti korpus ei olnud äkki magneesiumvalu, on nagu kuskilt meelde jäänud.