Merevägi ja rannakaitse

Vasta
vk1
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Re: Rannikukaitse

Postitus Postitas vk1 »

Kapten Trumm kirjutas:Need raketid "Sirtsu soost Tallinna lahele" on paraku:
1. väga kallid
2. vajavad sihtmärgi nägemiseks ettenihutatud sensorsüsteemi (mis on veelgi kallim).

See, mis meile jõukohane oleks, on max mõnekümne km lennukaugusega ja eeldab laskeplatvormil radarit sihtmärgi asukoha määramiseks.
Kõrgustel, mis tiibraketid lendavad, on kahjuks silmapiir kaunis madalal ning rakett ise niipea sihtmärki ei näe.

Rakette kandval lennuväel on ka sellel teemal üks oluline eelis, nimelt 3000 m kõrgusel lendava lennuki radar näeb näiteks üle saarte või poolsaarte (mida meil on samuti üksjagu), kuid sõjalaeva max 10 m kõrgusel olev radari sinna ei näe. Mis tähendab, et Tallinna lahel olev sõjalaev Aegna taga toimuvat ei näe.

Lisaks muidugi võimalus arendada rünnakul sellist kiiret tempot, mis maismaal ja laevadel asuvate raketisüsteemide korral on täiesti saavutamatu.
lennukipark, mis iseseisvalt , ilma NATO vihmavarjuta opereerida suudaks piirkonnas, mis on S-400/S-300 laskeulatuses, tuleb vähemalt 1 suurusjärgu võrra kallim? lisaks peaks üks-kaks hävitajat oma 2-4 laevavastase raketiga omama baasi/välibaasi, mis oleks võimeline opereerima olukorras, kus vaenlasel on air superiority, lisaks peab ka see hävitajatelüli kuskilt eelhoiatuse saama (ettenihutatud sensorsüsteem?)

minimaalne iseseisev lennukipark olekski vast 12-16 lennukit ehk 1 standartne eskadrill, mis oleks pikas perspektiivis võimeline jätkusuutlikult 1-2 lahingpaari valmiduses hoidma? Tšehhid liisisid sajandi alguses mingi 1,3 miljardi dollari eest 14 gripenit, sellele juurde veel lahingumoon (jätkusuutlikuse all ma mõtlen mitte 3 raketti a´ 3milj. eur tk., vaid nt. 12 tk. kolmes eri laos/punkris = 36 milj. eur tk.)

kui nii vaadata, siis on see kaldapealne , isegi mitmekordselt dubleeritud sensorsüsteem (nt. Ericssoni Giraffe ) + sirtu soos või lihulas vanas kolhoosilaudas peidus olev raketirekka ikka kordi odavam ja pikaealisem lahendus, arvatavasti ka hirmutavam


lennukite hindadega on see lugu, et alla miljardi euro/dollari vist mingit diili välja ei tule, lennuki kered ise on odavad, kuid toetus/väljaõpe/hooldus on sellise mahuga ja hinnaga,et odavat varianti pole. isegi suuremat sorti lennuväed pole enam võimelised ise kõrgeima tasemega toetust pakkuma, saati siis väiksema eelarvega ´ettevõtted´. näiteks soome proovis oma hornetitega ise hakkama saada, tulemuseks on see, et soome õhujõudude ja boeingu suhted on hullemad, kui eestil ja venemaal
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Rannikukaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

S-300/400ga on see probleem, et ka nemad alluvad maakera kumeruse probleemile.
Nagu ka meie õhuvaatluse kõikenägevad silmad.
Pihkvas asuva radari alumine avastamiskõrgus võib Tallinna kandis olla ca 5 km kõrgusel.
Kuskil 400 km kaugusel aga on see lävi juba ca 10 km.
kui nii vaadata, siis on see kaldapealne , isegi mitmekordselt dubleeritud sensorsüsteem (nt. Ericssoni Giraffe ) + sirtu soos või lihulas vanas kolhoosilaudas peidus olev raketirekka ikka kordi odavam ja pikaealisem lahendus, arvatavasti ka hirmutavam
Kahjuks on kuskil sisemaal asuva radari võimed midagi avastada merel kaunis napid. Selleks tuleb radarisüsteem nihutada päris ranniku ligidale.
Mis saab siis, kui vastane teeb petteoperatsiooni Türisalu all ning alustab tegelikku maabumist Tahkurannas?
Meile taskukohaste rakettide laskekaugus suurt üle 100 km ei tule ning kompleks ise suurt üle 50 kmh ei sõida kah (lisaks võimalik, et vastane valitseb õhus ja liikuda saab öösi).
Lihtsalt need laevatõrjeraketid, mida saab lennutada suvalisest Eesti punktist suvalisse territoriaalmere punkti (pluss avastamisvõime) ei ole analoogselt lennuväega niipea hammustatavad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
ribikardin
Liige
Postitusi: 379
Liitunud: 25 Jaan, 2009 15:13
Kontakt:

Re: Rannikukaitse

Postitus Postitas ribikardin »

tommy kirjutas:Kui lihtsalt maksumusest rääkida, siis....

Poolakad hankisid endale Norrast teise pataljonikomplekti NSM-tüüpi rakettidega.
Poland is getting a second coastal defense missile squadron equipped with truck-mounted naval strike missiles from Kongsberg Defense & Aerospace.
The Norwegian company said the contract from Poland's Ministry of National Defense is worth about $175.3 million.
Esimene selline komplekt on neil juba relvastuses(algas see 2008 aasta paiku).
Süsteemi esmane juurutamine on aga tavaliselt alati kallim, kui selle hilisem laiendamine/suurendamine.
Esimene pataljonikomplekt maksis neil üle 263 mln.
Poland signed its first contract in 2008 for an NSM system along with command and control, radars and launchers from Norway’s Kongsberg Defence Systems for about 1.46 billion kroner ($263 million).
Lisan NSM wikist:
In June 2013 Poland completed the Coastal Missile Division equipped with 12 NSM and 23 vehicles on Jelcz chassis (inc. six launchers, two TRS-15C radars, six fire control and three command vehicles).[11] Ultimately, the Coastal Missile Division will be equipped with 12 launchers carrying four missiles each for a total of 48 missiles. In December 2014 Poland ordered a second batch of launchers and missiles to equip a Naval Strike Missile battalion[12]
Esimeses osas siis 6 laskeseadet (4 raketti igal ühel), 2 radarit, 6 tulekontrolli (või mis iganes see eesti keeles on) masinat ja 3, juhtimise masinat. Rakette tuli esimese osana vaid 12.
Lõpuks on divisjonis 12 laskmismasinat 48 raketiga.
Kas 300 miljoniga saaks meile piisava hulga laskeseadmeid? Ütleme 4 tk, oleks see piisav?
300 milli, et saaksime mere üle vähem muretsedes idale ja lõunale keskenduda, poleks palju ka reservi või laenuga tegemiseks (minu arust).

Samas tundub, et RBS-15 on odavam ja levinum, ning levib edasi, st lisa oleks kättesaadavam.
Kasutaja avatar
trafomees
Liige
Postitusi: 418
Liitunud: 25 Nov, 2012 23:46
Kontakt:

Re: Rannikukaitse

Postitus Postitas trafomees »

Harku Rannikukaitse Üksikkompanii embleem?
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Rannikukaitse

Postitus Postitas tommy »

Need rannakaitseks mõeldud rakettrelvad peaksid omama ka land-attack-võimalust.
Nagu see on olemas NSM-rakettidel, RBS-15, Harpoon ja Excocet rakettide viimastel versioonidel.
Selline süsteem võib õigustada temale tehtavaid tõsiseid kulutusi vaid siis, kui tegemist on mitmeotstarbelist kasutust võimaldava relvaga.
Ehk siis laevatõrje elemendile lisaks ka näiteks maismaa-sihtmärkidele täppislöökide andmise võimalus.
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Rannikukaitse

Postitus Postitas EOD »

Teoreetiline vajalik radari võimsus nähtavuseks meremiilides (Wattides) võrdub 4. astme juurele.
Radarinähtavuse suurendamiseks kahekordselt on vajalik radari saatevõimsuse suurendamine 16 korda.
Radarinähtavus meremiilides, arvestades Maa kumerust, võrdub 1,23 x (√¯ Ht1 + √¯ Ht2).
Ht1 ja Ht2 on vastavalt radari ja märgi kõrgused maapinnast jalgades.
Näiteks 300 meetri kõrgusel lendav objekt on maapinnal asuva antenniga radarile nähtav ca 75 km kauguselt. Kolme kilomeetri kõrgusel lendav objekt aga ca 230 km kauguselt.
Praktiliselt on radariantennid muidugi maapinnast kõrgemal ja vastavalt avastamiskaugus suurem.
See kõik siis klassikalisel juhul kui ei kasutata „nähtamatuid“ lennukeid või horisondi taha nägevaid radareid.
Maa- või veepinnal asuva märgi jälgimiseks peab radari antenn olema kas lähedal või kõrgel. Seega näiteks Soome lahe puhul Põhja-Eesti pankrannikul või väikesaartel, masti otsas.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Rannikukaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Nagu see on olemas NSM-rakettidel, RBS-15, Harpoon ja Excocet rakettide viimastel versioonidel.
Viimane mõistagi tähendab ka kogu relvasüsteemi hüppelist kallinemist ja sellest tulenevalt ürituse lükkumist veelgi kaugemasse tulevikku.
Analoogset teed pidi on looja karja läinud mõnigi asi ja tulemuseks on lihtsalt haigutav auk kaitses.
Ehk siis liiga kõrgete (ja rahakotile mittevastavate) taktikalis-tehniliste nõuete seadmine.

Harpooni puhul tähendab see maamärkide tabamise võime, et rakett ise on varasematest, puht laevatõrje omadest, ca 4 korda kallim.
Rääkimata muust, taolisel puhul vajalikust täiendavast elektroonikast, maismaal on sihtmärgi avastamine ja raketi sinna juhatamine oluliselt keerukam/kallim kui merel.

Äkki peaks algatuseks sebima ühe pataljoni komplekti vene 130 mm B46 kahureid või 125 mm Sprut-B-sid koos MTLB veokidega (ratasveoautod ei taha rannaliivadel eriti sõita).
Andma neile juurde algatuseks tsiviilkasutusega 2D merevaatlusradarid tegutsemiseks udus ja öösi (taolised nagu suurematel kaatritel on). Ikka parem kui 700+ m laskekaugusega rootsi TT kahur või Browning.

Soomlastel on muide need vene 130sed siiamaani relvastuses ja kuuldavasti on nende kasutus rannakaitse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Rannikukaitse

Postitus Postitas hummel »

Minu sügavalt isikliku arvamuse kohaselt ei ole eraldi rannikukaitse nimeliste tavalise jalaväeüksuste pidamine meie kõhnas struktuuris väga mõistlik ressursikasutus. Nagu ma asjast aru saan, võib suhteliselt esimese ettejuhtuva jalaväeüksuse vajadusel ka mere äärde positsioonile saata. Kui vaja, saab teha päevakese miskit intensiivset täiendõpet ja vb tulekski seda korraldada kõigile mere-äärsete malevate KL jalaväeüksustele.

Millest abi oleks, oleks juba mingid pisutki tummisemad relvasüsteemid. Kas-või häirimise ja heidutuse mõttes suurtükid. Meie D-30 on pisut lahja ulatusega, kuid algatuseks poleks paha. Parem oleks vb hoopis laenata lätlastelt K-53 (BS-3).

Kindlasti oleks vaja arendada ka mereseirevõimet merel. Radaritega on täna vist asi vee pealt kaetud, kuid vee all toimuvast pole kellelgi mingit aimu. On vähetõenäoline, et VF allveelaevad ei ole käinud meie territoriaalvetes luusimas. 1990-ndail jäänud mingi risu väidetavalt isegi kalavõrku kinni, kuid pääsenud minema. Raske usukda, et me suudame lähiajal üles ehitada allvee-sensorite võrgu, kuid kaitseliidul võiksid olla näiteks väikesed patrullkaatrid, millel peal hüdrofon-sonar ja miks mitte ka selline võimsama kalaleidja tüüpi asi. Kaugemas tulevikus äkki räägiks miskitest süvaveepommidest ja pingviini rakettidest.
Kasutaja avatar
Tux
Liige
Postitusi: 1327
Liitunud: 30 Okt, 2005 21:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Rannikukaitse

Postitus Postitas Tux »

Meil on olemas Soomest saadud haubitsad, millel pole hetkel vist mingit kasutust. Väga kaugele nendega küll ei lase, aga mingit segavat tuld saab ilmselt anda küll. See muidugi eeldab, et need haubitsad on seal rannas ilusti valmis ja ootavad, kui külalised peaksid saabuma.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Mercurius
Liige
Postitusi: 667
Liitunud: 08 Juul, 2011 14:02
Kontakt:

Re: Rannikukaitse

Postitus Postitas Mercurius »

Loen seda kahurivärki ja nagu midagi jääb kripeldama...

Nagu deja vu või nii.

Nüüd järsku tuli meelde.

8.8 cm Flak
https://en.wikipedia.org/wiki/8.8_cm_Flak_18/36/37/41
Coastal defence[edit]
On 14 September 1942, Flak-Abt. I./43 (Major Wegener) employed these guns against a commando landing raid called Operation Agreement by the British Royal Navy near Tobruk, damaging the destroyer HMS Sikh so severely that she sank while being towed by HMS Zulu.
After the war these cannons remained in Finnish use as AA-guns until 1977 and after that as coastal guns until the early 2000s.[16]
Neid raudasid kruviti ju ka roomikute peale.
Et kas sellest on midagi õppida/õpitud?

Kujuta nüüd ette, et midagi analoogset on ratasetel/roomikutel (nendel aatemehe 1€ M113 :) ), varustatud kaassegse side ja juhtimisvahenditega, vuravad mööda rannikut ringi ja nõelavad nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt 10km kõrgusele/kaugusele :shock:

Aja nagu herilasi taga...
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Rannikukaitse

Postitus Postitas hummel »

Rannakaitsest ehk rannikukaitsest (sh territoriaalmere teatud määral valdamisest) rääkides on üldiselt nii, et kui sellele üldse rõhku ei panda nagu praegu kahjuks näib, pole ka maismaasuundade kaitsel erilist pikemat pointi. Nagu kunagi Maginot´ liini maeti enne 2. ms terve varandus... , kuid tast polnudki kasu, sest võimalik oli ju ka mööda minna.

Silmaringi avardamiseks on hiljuti valminud päevajagu eestikeelselt lugemismaterjali merekaitse võimalustest Eestis:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 51&t=36536
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Rannikukaitse

Postitus Postitas hummel »

Nagu ma aru saan, siis Laanemetsa analüüside järgi peaks meil mereriigina ja mereala ning ranna kontrollist ning suveräänsusest vähegi huvitatud riigina olema siiski teatud arv sõjalaevu. Ta pole küll välja toonud täpset arvu. Mina sain u 3-6 u 30 pikkust ranniku patrull-laeva ja u 2-4 u 70 m pikkust avamere patrull-laeva. Peal kahur, ÕT-raketid, kuulipritsid ja vast veel midagi. Minumeelest pole see tulevikus ületamatu arv ei hankimiseks ega ülalpidamiseks. Politsei relvastatud laevadest ega riigikaitse toetamisest huvitatud pole. Ranniku patrull-laevad kannataks ehitada jupikaupa Eestis (näit BWB-s) ja nii jääks raha kohalikku ringlusse.

Vaid korraks on mainitud merekaitseliitu, kuid neile soovitatakse CB90 klassi kaatreid. Ehk peaks neid olema kokku nii 8-12 - mereäärsetel malevatel 2. Samuti poleks paha paar tk sisevetel, sest naabrimeestel on Peipsil-Pihkval üsna korralik flotill ja üle Peipsi eriüksuste paiskamise oht kriisi korral üsna arvestatav.
Hetkel on teadaolevali Rootsis vastavas tehases isegi müügis üks kasutatud desarmeeritud CB90 Enfocer III.
http://www.dockstavarvet.se/products/bo ... orcer-iii/

Rannakaitse passiivsena, mida omaalgatuse korras KL-is propageeritakse, näib küll odavam ja lihtsam ning arusaadavam, kuid tundub, et reaalse edu saavutamiseks peaks seda olema korraga valmis pandud ikka õige palju. Samuti pole sest palju reaalset kasu kergerelvadega ega teiste KL käsutuses olevate relvadega relvastatuna, sest nende tuleulatus on lihtsalt liiga väike.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Rannikukaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Milline oleks taoliselt relvastatud laeva kasutegur VF vastases sõjas, võttes näiteks arvesse, et Süürias sõidutasid venelased tiibraketid Kaspia flotilli laevadelt Kaspia mere lõunaosas, mille hulgas oli 1 korvett ja ülejäänud raketikaatrid (malõi raketnõi korabl)?

Minu pakkumine, et kui vastaspool saab teada selle laeva asukoha, siis on miinijahtija ja selle laeva võimalused kaunis võrdsed.

CB90 või taolise poolt hääletaks küll, sest minuarust peaks meie MeV põhiülesanne olema MaV toetamine kaldaoperatsioonidega, selleks on meie tänane laevastik täiesti ebasobiv (eelkõige maabumiseks kohandamata ning liiga suure süvisega).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Rannikukaitse

Postitus Postitas hummel »

Praegu on muidugi see jama lugu, et kui naaber otsustaks Eestit maismaa asemel kolmandikugagi oma BL võimekusest merelt rünnata või ka lihtsalt huvi pärast mõne sõjalaevaga suveräänsust rikkuda, pole vist nagunii eriti midagi vähegi efektiivset vastuseks peale hakata. Peale diplomaatiliste näpuvibutuste, mida mitte keegi tõsiselt ei võta, sest absoluutselt igasugune märkimisväärne jõud selle taga puudub.

Esimene teema on meresuveräänsus, mida on mõistlik rahuajal hoida ja pidada. Et mingid roheliste mehikeste laadsed meresündmused ei haavaks vaid vähese ressursiga ebamõistlikult suures ulatuses kogu riigi autoriteeti. Eriti juhul, kui kurikaval naaberriik soovib sarnaselt UKR konfliktile näidata de jure nagu ta poleks ise konflikti osapool.

Teisest küljest selline poole aasta tagune uudis:
http://www.saartehaal.ee/2015/07/28/tor ... d-arevaks/
Näib, et politseil isegi kas polnud võtta laeva, mida panna karavani valvama või siis ei hoolitud. Lätlastel oli sarnasel juhul väidetavalt valveks laev leidunud.
Ei vast seekord midagi kriitilist, kuid kui asja natuke laiendada Tšehhoslovakkia 1968 kampaania ainetel, siis teeb olukord murelikumaks. Noh ütleme, et tormivarju tuleb projekt 745-P (https://commons.wikimedia.org/wiki/Cate ... guard_ship), vms relvastatum alus. Me ei tea, kes laevas sees on ja ära ajada ka ei suuda (kui on hetkel politseil vaba laeva sinna saata), kui äkki tembutama hakkab. Politsei relvastamata (ainult veel Pikkeril peaks olema raskekuulipilduja) reostustõrje- ja päästelaevad ning merelõvid pole nagu argument.

Kui vastane plaanib näiteks ründeoperatsiooni alustuseks meredessanti ja on teadlik, et meie juurest võib ikkagi tina saada ja juba enne, kui randa jõutakse, siis ta peab dessantlaevadele lisaks ikkagi mitu saatealust lisama ja see kõik teeb asja märksa lohisevamaks ning läbinähtavamaks. Mängu hakkavad edasi tulema juba võimekamate NATO riikide (Poola, Saksa, Taani) meresõjavõimekused ja õhujõud, mida pöördesse ajada. Praegu võib aga näiteks paar suurt mööda sõitvat dessantlaeva (https://en.wikipedia.org/wiki/Ropucha-c ... nding_ship) lihtsalt ühtäkki möödasõidult Tallinna lahte keerata ja nii ongi.

Ehk minu nägemusel on teatud odavamate sõjalaevade omamise näol tegemist pigem preventiivse suveräänsust tagava meetmega, mis ei jäta vastasele niipalju ahvatlusi.
Kaitseliidul võiks olla aga jah miskid CB90 sarnased mitmeotstarbelised kaatrid, millega näiteks tugevdada politseid kriisi korral, patrullides ja kontrollides rannajoont. Samuti olla vajadusel valmis kiirelt liigutama jalaväeüksusi saarte vahel, kui seal midagi toimuda ähvardab või toimub.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Rannikukaitse

Postitus Postitas Lemet »

Noh ütleme, et tormivarju tuleb projekt 745-P (https://commons.wikimedia.org/wiki/Cate ... guard_ship), vms relvastatum alus. Me ei tea, kes laevas sees on ja ära ajada ka ei suuda (kui on hetkel politseil vaba laeva sinna saata), kui äkki tembutama hakkab. Politsei relvastamata (ainult veel Pikkeril peaks olema raskekuulipilduja) reostustõrje- ja päästelaevad ning merelõvid pole nagu argument.
Mõni aasta tagasi sellise stsenaariumi esitamisel kinnitas mõni mees siin selge silma ja kaine peaga, et Tapalt tulevad haubitsad ja lasevad dessantlaeva koos maaletulijatega hoobilt ribadeks... :scratch:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Majestic-12 [Bot] ja 6 külalist