Tundmatu sõdur Paatsalu lahel. ??

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Vasta
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Tundmatu sõdur Paatsalu lahel. ??

Postitus Postitas Arensburger »

http://www.varbla.ee/ul/MARTS_2014__2_.pdf
"1941. aasta suve teisel poolel, vist septembri lõpul või oktoobri algul, plaanis Villu isa, Kiissa Villem, panna õhtul sisse mõned võrgud Hoosääre harude kõrvale Virtsu poole. Seal pidi sellel ajal liikuma ahven ja seal oli ka juba vanast ajast mõrrapüügi koht. Mootoripetrooli ei olnud ja seega plaaniti sinna üles minna väikese purjepaadiga. Ilm oli ilus ja tuul soodne. Villu oli siis 16 aastane noor mees, isal kalapüüdmisel abiks.
Peale lõunat tõi Ilma Villu õde nad hobusega Silmale, vee äärde, lautrisse. Seal tõstsid võrgud paati, tõmbasid paadil purje üles ja sõit läks lahest välja merele. Hoosääreladva kohale jõudnud, nägi Villu, kelle silm oli vist noorem ja teravam kui isal, et Hoosääre latvade vahel hulbib vees midagi. Mis see oli, suure vahemaa tõttu ei saanud aru. Kord oli näha ja siis jälle kadus. Villu isa oli vaadanud ka, aga temale jäi see nähtus samuti arusaamatuks.
....
Kui võrgud olid merre lastud, oli ka päike juba Virtsu väina kadunud ja Villu tõstis purje. Jõuti Hoosääre latva ja siin arvas Villu isa, et vaatame järele, mis seal vees ulbib. Villu lasi purje soodi lahti, isa võttis aerud ja tõmmati paat tasakesi latvade vahele. Hoosäärel on nimelt kaks latva, mõlemad kaheharulised. Ühed harud on otse Pööri majaka poole ja teise ladva harud on suunaga paremale, Kübassaare majaka tule suunas. Selle parempoolse, või Suure Väina poolse ladva harude vahel oligi näha midagi, mida kerge laine madalal loksutas edasi-tagasi. Ei saanudki eemalt aru, mis see seal vees olla võiks. Niipalju oli näha, et asi oli pehme. Paistis nagu midagi suure musta present või kummist koti sarnane ese. Seal on pikalt madal ja paadiga sai nii kaugele, kuni kiil jäi põhja kinni. Siis võeti jalad paljaks ja mööda libedaid kive mindi ligemale. Juurest oli näha, et vees loksub õhust tühi, musta värvi vett täis väike kummipaat. Mõnes kohas oli ikka veel natuke õhku sees, mis hoidis paadi ujuvuses. Selle väikese kummipaadi põhjas oli, nagu Villu ütles „otseti", see tähendab kõhuli, mustas kombinesoonis tumedate juustega surnud mees. Mehe nägu oli vastu paadi põhja vees.
Paat ja mees olid kuulide valanguga läbi lastud. Paadist paistis mitu kuuli-auku, ühes reas, nii paarivaksase vahega ja mehe kombinesooni seljal oli ka näha mitu auku. Paadis peale selle surnud mehe muud näha ei olnud. Seda kõike nad vaatasid, seistes paadist paari-kolme sammu kaugusel, sest Villu isa ei lubanud ligemale minna. Kartis, et ehk on mineeritud. Läksid tasakesi oma paati tagasi, lükkasid selle lahti ja loovisid lahte sisse.
Järgmisel hommikul läks Villu isa, Kiissa Villem jalgrattaga Paatsalusse, vanasse vallamajja, kus oli sellel ajal ainuke töötav telefon ja helistas sellest leiust Varbla vallamajja vallavanemale. Kui Villem tagasi jõudis, läksid nad Villuga Silmale, et minna paadiga võrke nõudma. Kui võrgud olid juba välja võetud, nii umbes lõuna ajal, nägid nad, et lahest tuleb aerudega välja kaks paati, inimesed peal. Kuna nende paat oli purjega, jõudis see Hoosääre latva enne neid paate, mis lahest tulid. Aerupaadid olid üks Villika ja teine Nurga talu paadid. Paatides olid Villika peremees, Nurga peremees, Salumetsa Priidik, vallavanem Jaani Andrei Varblast ja politsei. Pooltühi, vett täis kummipaat hulpis endiselt seal, kuhu Villu isaga ta eelmisel õhtul jätsid. Vallavanem koos politseiga tõstsid selle surnud mehe koos läbilastud kummipaadiga Nurga paati ja kõik hakkasid aerudega tagasi Paatsalu lahte liikuma. Villu isal ja Villul käskis politsei kaasa tulla, et protokollile, kui leidjad, allkirjad anda. Kõik see seltskond jõudis Paatsalu lahte, Nurga nurgale, seal Nurga suure kivi taga sõideti randa, kus mehed nii kummipaadi, kui ka selle surnud mehe maale tõstsid. Politsei ja vallavanem hakkasid kummipaati üle vaatama ja meest läbi otsima. Teised mehed seisid kõrval kui tunnistajad. Paadist loeti üheksa kuuliauku. Mehest läksid läbi kolm kuuli. Kuulid olid tabanud üks kõhtu ja kaks rindu. Nii pani politsei kirja. Mehel oli seljas must kombinesoon, mis oli kurgu auguni kinni nööbitud ja kombinesooni taskus laetud vene püstol „Viisnurk" nagu seda siis politsei kirja pani. Püstolis oli pidemes 8 padrunit ja üheksas oli rauas. Püstol oli laskevalmis. Tagavara padruni-pidet või padruneid ei olnud. Kombinesooni all olid teised püksid, trussikud, maika ja särk. Dokumente taskus ei olnud. Alumiste pükste taskust leidis politsei kaks umbes sõrme paksust rahapakki. Üks pakk oli vene raha ja teine saksa raha. Kõige selle kohta koostas politsei protokolli, kuhu tunnistajad andsid allkirja.
Siis käskis vallavanem tuua labidad, et laip maha matta, aga Nurga peremees hakkas protesteerima, et tema oma maa peale seda surnut matta ei lase, ilma puusärgita ja jumala sõnata. Mehed siis arvasid, et matavad Assa laiule, aga sellega ei olnud ka Nurga peremees nõus. Lõpuks pakkus Salumetsa Priidik välja, et võiks matta Saluputke, see on kõrvaline koht ja keegi seal ei käi. Surnud mees ja kummipaat tõsteti uuesti paati ja kogu seltskond aerutas Saluputke laiule. Sinna kaldavalli põhjapoolse ääre taha kaevati meetrisügavune haud, sügavamale ei saanud kaevata, sest vesi tuli vastu.
Et puusärki ei olnud, keerati laip kummipaadi sisse ja maeti sellega maha. Ka matmise kohta koostas politsei protokolli matjate allkirjadega. Nii, et kõik käis seaduse järgi, ehk oli JOKK, nagu nüüd on kombeks ütelda. Politsei ja mehed olid arvanud, et see mees on vees olnud mitte üle nädala, sest laip ei olnud paisunud, ei haisenud ja püstol, mis leiti laiba taskust ei olnud roostes. Järgmisel nädalavahetusel käisime isaga paadiga Saluputkel seda hauda vaatamas. Haud oli ilusti korrastatud. Haual oli kivi, kus oli kiri, et igavene au tundmatule sõdurile, kes langes kangelasena kodumaad kaitstes. Haual olid värsked lilled ja mitu pärga. Lintidel oli kirjas, et pärjad on Vabariikliku Pioneeride Keskorganisatsiooni ja Tallinna Pioneeride Palee poolt, teine pärg oli mingi veteranide organisatsiooni poolt ja kolmas pärg Sõduriemade organisatsooni poolt.
Rohkem meie seal haual ei käinud, sest see ei olnud meie sõdur ja ei langenud meie isamaad kaitstes. Aga niisugune protsessioon oli jälgitav veel väga mitmel suvel paljude aastate jooksul.
2012. aasta suvel käisin seda kohta vaatamas. Mingil ajal on veetõus ja torm haua kohale kuhjanud umbes meetri kõrguse kruusavalli. Loodus on kaotanud kõik jäljed selle tundmatu sõduri hauast ja tema kangelasteost. "
Lugu on kirja pandud
Piio-Tõnisel Nõmme külas
aprillis 2013 Raivo Raudkivi poolt


Sattusin lugema seda lugu ühest vanast Varbla valla infolehest (Märts 2014). Millegipärast jäi see lugu meelde ja eriti mõned ebakõlad nendes mälestustes:
1941 ja septembri lõpp - oktoobri algus. Sel ajal olid Varblas juba sakslased ja nädal peale matuseid ei saanud mingid pioneerid hauda tähistada. Palju paremini klapiks sama aeg aasta varem, 1940. Näiteks vast seepärast, et politsei muudeti miilitsaks just sel ajal 1940 sept. lõpus. Ja vallavanem oli ka institutsioonina vist veel alles. Valdadest said külanõukogud küll peale sõda, aga vallavanemad kui sellised said uued ametinimed juba enne sõda. Selles loos olid aga antud eestiaegsed asjamehed ilusti koha, kuigi tundub et suht "kärbitud tiibadega". Veel on huvitav fakt, et antud olukorras ei reageerinud mitte mingil kombel punaarmee. Kui oleks käinud sõda, oleks armee kohe kohal olnud. 1940, aga aeti veel poliitilist sõprust saksamaaga ja armee hoidis madalat profiili.
Huvitavaks teeb aga asja see, et kes võis olla see mees? Mustades tunkedes, ilma eraldusmärkideta, taskus TT püstol - padrun rauas kuid pide täis, taskus kaks paarisentimeetrist rahapakki - üks saksa, teine vene rahaga ja see mees sõidab merel üksinda mustas kummipaadis. Ja siis keegi võtab ta kuulipilduja valanduga maha, kas siis lennuki või laeva pealt. Tõenäoline, et lennuki pealt, sest laev oleks vist ohvri ka üles korjanud. Kuigi olenevalt asjaoludest võidi seda ka mitte teha.
Kas oli tegu venelasega, sakslasega või hoopis näiteks eestlasega kes üritas läände pageda?
Kes tahab leida kaardilt seda kohta, siis ligilähedased kordinaadid oleks: mees leiti kohast 58* 30`00,5" N ja 23* 38`58,1 E ja maeti 58* 30`21,0" N ja 23* 40`50,5" E
Kuna mees võis meres surnuna loksuda kuni nädal, siis ei ole ka ime kui tuulte ja hoovuste toimel triivis ta sinna läbi Väinamere.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Tundmatu sõdur Paatsalu lahel. ??

Postitus Postitas toomas tyrk »

Arensburger kirjutas: Millegipärast jäi see lugu meelde ja eriti mõned ebakõlad nendes mälestustes:
1941 ja septembri lõpp - oktoobri algus. Sel ajal olid Varblas juba sakslased ja nädal peale matuseid ei saanud mingid pioneerid hauda tähistada.
Mul jäi juttu lugedes mulje, et seal on mingi lõik vahele jäänud. Kivi ja pärgade panemine jääb juba sõjajärgsesse aega. Et nähti mingit paatide protsessiooni, mille järel mindi laiule hauda vaatama. Ja et pärast nähti sarnaseid protsessioone seal käimas veel mitmete aastate jooksul.

Sündmused toimusid ilmselt ikka 1941. a. nii nagu kirjas. Mees võis olla lendur, merelennukeis olid meeskonnale ka kummipaat kaasas. Võimalik, et allatulistanud lennuk tulistas veel ka merel hulpima jäänud paati.

Samas pole ma kindel, et lendurile igaks juhuks rahapakid kaasa anti. Samas - diversandil oleks jällegi rohkem igasugu muud varustust kaasas olnud.
Kasutaja avatar
Aixc
Liige
Postitusi: 544
Liitunud: 20 Veebr, 2012 12:52
Kontakt:

Re: Tundmatu sõdur Paatsalu lahel. ??

Postitus Postitas Aixc »

2012. aasta suvel käisin seda kohta vaatamas. Mingil ajal on veetõus ja torm haua kohale kuhjanud umbes meetri kõrguse kruusavalli. Loodus on kaotanud kõik jäljed selle tundmatu sõduri hauast ja tema kangelasteost. "
Juuresolev foto on küll aastast 2007, kuid haud oli Saluputke laiul täiesti olemas ka ca. nädal aega tagasi.
PS. Tänud lingi eest, seni vastamata küsimused, kes, kuidas ja miks said lõpuks selgitused.
Manused
Tundmatu Nõukogude Armee sõduri haud Putkelaiul.JPG
Tundmatu Nõukogude Armee sõduri haud Putkelaiul.JPG (299.06 KiB) Vaadatud 5617 korda
Kasutaja avatar
gnadenlose
Liige
Postitusi: 2160
Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
Kontakt:

Re: Tundmatu sõdur Paatsalu lahel. ??

Postitus Postitas gnadenlose »

toomas tyrk kirjutas:
Arensburger kirjutas: Millegipärast jäi see lugu meelde ja eriti mõned ebakõlad nendes mälestustes:
1941 ja septembri lõpp - oktoobri algus. Sel ajal olid Varblas juba sakslased ja nädal peale matuseid ei saanud mingid pioneerid hauda tähistada.
Mul jäi juttu lugedes mulje, et seal on mingi lõik vahele jäänud. Kivi ja pärgade panemine jääb juba sõjajärgsesse aega. Et nähti mingit paatide protsessiooni, mille järel mindi laiule hauda vaatama. Ja et pärast nähti sarnaseid protsessioone seal käimas veel mitmete aastate jooksul.

Sündmused toimusid ilmselt ikka 1941. a. nii nagu kirjas. Mees võis olla lendur, merelennukeis olid meeskonnale ka kummipaat kaasas. Võimalik, et allatulistanud lennuk tulistas veel ka merel hulpima jäänud paati.

Samas pole ma kindel, et lendurile igaks juhuks rahapakid kaasa anti. Samas - diversandil oleks jällegi rohkem igasugu muud varustust kaasas olnud.
Mulle tundub samuti, et kas on lõik välja jäänud, või paneb vanainimene tahtmatult pada, nagu see kõrges eas inimeste puhul paraku tavaline on. Paat ja tunked justkui võiksid viidata lendurile, samas miks mitte ka langevarjurile. Mu oma vanaisa kirjutab mälestustes tema kodukülla venelaste poolt alla visatud parašütistsist, et see ka mingit nassvärki kaasa ei vedanud (täpselt ei mäleta hetkel, aga oligi vist nii, et ufolt võeti tabamisel ära ainult relv ja raha).
Гив Ми Мани
oliver
Liige
Postitusi: 2100
Liitunud: 01 Dets, 2004 17:53
Asukoht: Saarel
Kontakt:

Re: Tundmatu sõdur Paatsalu lahel. ??

Postitus Postitas oliver »

Nassvärk võis teise varjuga alla tulla.
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Re: Tundmatu sõdur Paatsalu lahel. ??

Postitus Postitas Arensburger »

"1941. aasta suve teisel poolel, vist septembri lõpul või oktoobri algul, plaanis Villu isa, Kiissa Villem, panna õhtul sisse mõned võrgud Hoosääre harude kõrvale Virtsu poole. Seal pidi sellel ajal liikuma ahven ja seal oli ka juba vanast ajast mõrrapüügi koht. Mootoripetrooli ei olnud ja seega plaaniti sinna üles minna väikese purjepaadiga. Ilm oli ilus ja tuul soodne. Villu oli siis 16 aastane noor mees, isal kalapüüdmisel abiks.
Peale lõunat tõi Ilma Villu õde nad hobusega Silmale, vee äärde, lautrisse. Seal tõstsid võrgud paati, tõmbasid paadil purje üles ja sõit läks lahest välja merele.
Aastanumbri õiguses pani mind kahtlema ka selline rahulik toon selles loos. Mis aga toimus tol ajal Paatsalus? 13.sept.1941 väljus Paatsalust paatidel dessant mis oli suunatus Kübassaare patarei vastu. Organiseeritud kuulsate saksa Brandenburgi eriväelaste poolt. Dessant pidi liituma juba purilennukitel Saaremaal maandunud meestega. Kuid eksiti navigatsioonil ja enamus paadid tulid meestega Paatsalusse tagasi. Lisaks oli sel ajal seal olukord, kus enamus ujuvvahendeid oli korjatud kokku, et neid kasutada Saaremaa vallutamiseks. Lisaks oli piirkond Kübassaare patarei laskeväljas.
Kuidas sai sellises situatsioonis olla inimestele esmaseks mõtteaineks, et nüüd peaks just ahven liikumas olema ja nn. juba vanast ajast teatud mõrrapüügi kohtadele minekuks tõsteti üles puri ja võeti kurss Kübassaare patarei suunas. Lisaks võeti veel lapsed kaasa, sest kalamehetarkusi on vaja järgmisele põlvele edasi anda. Tundub kuidagi kreisiraadio teemasse minevat. Kui oleks asi toimunud aasta varem, siis oleks kogu teema igati loogiline.
Kasutaja avatar
speedsta
Liige
Postitusi: 2056
Liitunud: 22 Veebr, 2005 12:20
Asukoht: Dorpat
Kontakt:

Re: Tundmatu sõdur Paatsalu lahel. ??

Postitus Postitas speedsta »

Kui on probleem, tõmba lõuga
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist