Riigi sillapea 24.02.44

[andrus]

16.kindlustatud rajooni sõjapäevikust paar lehekülge. Huvitaval kombel oletasid ka nemad, et vastane kaotas kuni 250 tapetut. Oma kaotusteks lugesid nad 65 tapetut, sulgudes täpsustus, et sillapeas?

https://pamyat-naroda.ru/jbd/130579807/

[Reigo]

Sillapead kaitsnud roodu ülemale anti postuumselt Isamaasõja ordeni 2. järk.

[Reigo]

Siis veel selline väidetav episood:

[andrus]

803. õhutõrjepolgu osad olid 24-ks veebruariks välja tõmmatud? Paar päeva varem olid nad veel sillapeas:
http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1105
http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=3581

Ei saa märkimata jätta, et maagiline kuni 250 laipa sisaldub ka nende kangelasteos.

[Reigo]

Grafov ja Ko olid 131. laskuriviisi sillapeas Vasa kandis. Memorial 803. seniitpolgu kaotusi 24.02 ei sisalda. Muide, 22.02 on Grafov ainuke polgu kaotus. Paneb kahtluse alla loo sellest, kuidas ta hukkunud kuulipildurit asendama tormas.

[Reigo]

Platsdarmi ligikaudne asukoht 1941. aasta aerofotol:

[Reigo]

1944. a. Rindelehest:

[Castellum]

Platsdarmi ligikaudne asukoht 1941. aasta aerofotol:

Kui see oli ainuke ala, siis oleks seda õigem ikka nimetada Vaasa sillapeaks. Tõrvajõe parem kallas oli Vaasa mõisa ala (a-st 1881 Härmamäe kõrvalmõis), vasak kallas aga Kudruküla mõisa talumaad. Läheduses oleva Kudruküla mõisa mõisamaadel oleva Riigi talu järgi hakati nimetama ka talumaadele tekkinud asulat. Nii et 'Riigi' asub antud platsdarmist küllaltki eemal.

Kui häirib, et omaaegu kasutati palju Riigi-nime, siis võib ju lisada selgituse, et [platsdarm, mälestussammas jms] asusid Vaasa mõisa maa-alal, aga miskipärast (EW aegu kõlas paremini?) kasutati lähedalasuva Riigi talu ja hiljem küla nime.

[Reigo]

Probleem selles, et teise sillapea kohta on juba kinnistunud Va(a)sa-Vepsküla-Siivertsi, sest Va(a)sa asula jäi selle lääneäärde. Aga selgitus on muidugi asjakohane, et päriselt Riigiga tegemist pole.

[Castellum]

Probleem selles, et teise sillapea kohta on juba kinnistunud Va(a)sa-Vepsküla-Siivertsi, sest Va(a)sa asula jäi selle lääneäärde. Aga selgitus on muidugi asjakohane, et päriselt Riigiga tegemist pole.

Nimi Vaasa-Vepsküla-Siivertsi katab päris laia ala...kas sarnaselt eelmisega saad panna üles sillapea umbkaudse ala?

[Reigo]

Vasa-Vepsküla-Siivertsi (15.02.44 kaardilt:

[Reigo]

Nüüd peab endale natuke tuhka pähe raputama, kogu see eelnev joonistamistöö on vist olnud vildakas. Ei märganud esialgu, et on ka saksa kaart 23.02.44, kus sillapea samuti peale märgitud ja sellel on ta "ujunud" natuke põhjapoole. Pigem on see 23.02 versioon täpsem, sest: 1) Mere mälestuste järgi jäi sillapea osaliselt I/46 ja osaliselt II/46 vastutusalasse (22.02 kaardil on sillapea tervenisti I/46 lõigus); 2) Mere mälestuste järgi oli sillapeal hooneid (talu), mis sobib 23.02 versiooniga; 3) Remmelgase fotol sillapeast on samuti hooned.

[Reigo]

Uus katse:

[Castellum]

Need hooned allavoolu sillapeal ongi Vaasa mõisa hooned. 17-19. saj alguse hooned olid küll Tõrvajõe paremal kaldal, aga ju need siis liikusid mingi aeg pisut ülesvoolu. Miks on kaks Vaasat, ei tea. See Vepsküla juures olev tundub olevat mingi hilisem asundus (umbes nagu Siivertsi). Jätan meelde ja üritan uurida välja.

Allavoolu sillapea kohta kasutaksingi puhtalt 'Vaasa sillapea'. Esimest korda märkusega, et...kasutatakse ka Riigi või Riigiküla sillapea nime, ent see koht asus hoopis kaugemal...jne jne. Edasi juba ainult põhinimi.

Teine asi, kui see ongi dokumentides olev pärisnimi. Siis nii - "Riigiküla sillapea". Tegelikult asus Vaasa mõisa maa-alal Riigikülast ülesvoolu jne jne.

Ülesvoolu sillapea oleks lihtsalt 'Vepsküla sillapea', esimest korda märkusega, et ... kasutatakse ka Vaasa-Vepsküla-Siivertsi sillapea nime, ent Vaasa ja Siivertsi asusid hoopis sillapea alla piiril jne jne. Sealne Vaasa ja Siivertsi on antud juhul vähetähtsad, neid võikski mainida ainult sillapea ulatuse kirjeldamisel. Sillapea ise ikka puhtalt Vepsküla alal, kummalisel kombel üsna täpselt Narva linna piiril (Siivertsi asundus oli tollal juba Narva linn).

[Reigo]

98. laskurdiviisi sapööripataljoni sõjapäevikust 19.02.44:

platsdarm on 250-300 meetrit lai ja kuni 40 meetrit sügav.