Triigi küla Harjumaal
Triigi küla Harjumaal
tere! oskab keegi rääkida mis toimus Triigi külas või selle juures. kohalikud elanikud räägivad, et mõisa lähedates majades pidid rootslaste kummitused käima. oli, siis seal mingeid lahinguid või midagi sellist? et rootslased seal peaks kummitama.
Lahingutest Triigi ümbruses polema küll kuulunud ega lugenud. Kuid ega ei saa välistada väiksemaid kokkupõrkeid Liivi või Põhjasõja aegadel, mil vaenutsevad väed üksteise aladele rüüsteretki ette võtsid.
Mis aga kummitustesse puutub siis pika ajalooga paikade kohta liigub ikka rahvajutte ringi. Triigi mõisal endalgi aukartust äratav ajalugu seljataga. Esmakordselt on seda kirjalikult mainitud juba 1397. aastal.
Kuna jutt oli kummitavatest rootslastest siis toon järgnevalt ära mõisa omanikud kuni Põhjasõja lõpuni. Mine sa tea äkki mõni neist ongi see rahutu vaim kes kohalikes meelehärmi esile kutsub.
Triigi mõisa omanikest pärinevad esimesed teated 1573. aastast, mil see kuulus Otto von Dücker´ile. Viimase järel sai mõisa omanikuks Tönnis Wrangell, kelle perele jäi see järgnevaks pea kaheksakümneks aastaks. 1649. aastal omandas mõisa Bernhard Saltza, kes kümne aasta möödudes jagas mõisa oma kolme tütre vahel, eraldades selleks Triigi mõisast, Nutu ja Kossaste mõisad.
Järgneva teate omaniku kohta leiame 1678. aastast, mil mainitakse Triigi mõisa loovutamist Anthar Schalmann´ile. Viimane sai oma uut valdust nautida vaid järgnevad neli aastat. 1682. aastal seoses Karl XI reduktsiooniga mõis riigistati, kuid jäeti endisele omanikule rendile.
Mis aga kummitustesse puutub siis pika ajalooga paikade kohta liigub ikka rahvajutte ringi. Triigi mõisal endalgi aukartust äratav ajalugu seljataga. Esmakordselt on seda kirjalikult mainitud juba 1397. aastal.
Kuna jutt oli kummitavatest rootslastest siis toon järgnevalt ära mõisa omanikud kuni Põhjasõja lõpuni. Mine sa tea äkki mõni neist ongi see rahutu vaim kes kohalikes meelehärmi esile kutsub.
Triigi mõisa omanikest pärinevad esimesed teated 1573. aastast, mil see kuulus Otto von Dücker´ile. Viimase järel sai mõisa omanikuks Tönnis Wrangell, kelle perele jäi see järgnevaks pea kaheksakümneks aastaks. 1649. aastal omandas mõisa Bernhard Saltza, kes kümne aasta möödudes jagas mõisa oma kolme tütre vahel, eraldades selleks Triigi mõisast, Nutu ja Kossaste mõisad.
Järgneva teate omaniku kohta leiame 1678. aastast, mil mainitakse Triigi mõisa loovutamist Anthar Schalmann´ile. Viimane sai oma uut valdust nautida vaid järgnevad neli aastat. 1682. aastal seoses Karl XI reduktsiooniga mõis riigistati, kuid jäeti endisele omanikule rendile.
Aga kust on teada, et need just rootslased on? Võibolla Taanlased?kohalikud elanikud räägivad, et mõisa lähedates majades pidid rootslaste kummitused käima. oli, siis seal mingeid lahinguid või midagi sellist? et rootslased seal peaks kummitama.
Aga muinasaja lõpul said selle piirkonna peremeesteks nimelt taanlased.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Muide, praegune Triigi mõisahoonegi on ehitatud väga mitmes järgus. Kindlasti on selles rootsiaegse keskse mantelkorstnaga hoone müüre(osi, kuid tõenöoliselt on vanimad müürid temas pärit siiski keskajast. Ehk siis Triigi oli keskajal arvatavasti välja ehitatud vasallilinnuse ehk väikese kindlustatud kivist mõisahoonena. Umbes sellisenam, nagu need on meie päevini taastatuna säilinud nt Vaol ja Purtses, osaliselt ka Järvel. Praeguse välimuse kolme klassitsistliku portaaliga sai hoone 1810ndatel aastatel.Engelhard kirjutas: Triigi mõisal endalgi aukartust äratav ajalugu seljataga. Esmakordselt on seda kirjalikult mainitud juba 1397. aastal.
Kuna jutt oli kummitavatest rootslastest siis toon järgnevalt ära mõisa omanikud kuni Põhjasõja lõpuni. Mine sa tea äkki mõni neist ongi see rahutu vaim kes kohalikes meelehärmi esile kutsub.
Triigi mõisa omanikest pärinevad esimesed teated 1573. aastast, mil see kuulus Otto von Dücker´ile. Viimase järel sai mõisa omanikuks Tönnis Wrangell, kelle perele jäi see järgnevaks pea kaheksakümneks aastaks. 1649. aastal omandas mõisa Bernhard Saltza, kes kümne aasta möödudes jagas mõisa oma kolme tütre vahel, eraldades selleks Triigi mõisast, Nutu ja Kossaste mõisad.
Teiseks - Triigi mõisa on läbinud tõenäoliselt üks Tallinn-Tartu talitee sihte. Maantee praegune siht üle Ardu, Nõmme, Mustla ja Puiatu kinnistus ju alles 17. sajandi teisel poolel postmaanteede sillutustööde tegemise käigus. Tuntuim Tallinn-tartu talitee kulges keskajal aga Tallinnast üle Kurna, Nabala ja Tuhala Kanavere peale; sealt üle Alansi, ja Vana-Harmi Triigi peale ning edasi soode vahelt üle Nutu, Kadja ja Aela ja Maalemäe Nehatu karjamõisa suunas. Sealt edasi üle Venevere, Puramäe ja Röa Paidesse mööda Prääma tee sihti. Tee algusosa oli tõenäoliselt läbitav aasta ringi (ja on ka praegu sõidetav), lõpuosa oli aga talitee. Ma olen ise muide enamiku sellest trassist läbi käinud.
Muide, enamik selle tee äärde keskajal rajatud mõisaid olid välja ehitatud arvatavasti vasallilinnustena.
Valdo
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist