Sõjamuuseumid

[Heiki]

:shock: Eile tahtsid aga Europarlamendi saksa saadikud keelustada natsi sümboolika kogu Euroopas! Mis edasi juhtuma hakkab? Kas sõjaklubidel on lõpp ja kas filmides ning muuseumites võib ikka kasutada? :evil:

Huvitav, kas see siis polnudki siiani keelustatud?
Lihula sündmustega seoses üritati meile kogu aeg selgeks teha et selline sümboolika on keelustatud Nürnbergi kohtu otsusega ja et me kõik oleme siin alatud natsid. Järjekordne vassimine?

[PriitP]

Eelmisel aastal tuli ühel USa kirjastusel Philip Roth raamatu "The Plot Against America" levitamiseks Saksamaal teha ümbertrükk--kaanelt haakrist kõrvaldada. Tegemist on muide, nagu ma aru saan, juudi poolt kirjutatud fiction (kirjandusliku) teosega.

http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/de ... s&n=507846

[nublu]

Haakrist ning SS-ruunid on keelatud sümbolid Saksamaal. Muudest riikidest pole nagu kuulnud. Võib-olla austerlased on äkki ka keelanud.

Saksa Europarlamendi saadikud tahtsidki (või tahavad) seda Saksamaa keeldu laiendada kogu Euroopa Liidule.

Saksamaal on see keeld koguni nii karm, et näiteks ebay.de saidil on kõigil müüdavate vanade fotode elektronversioonidel need sümbolid kaetud. Müüdavate asjade nimedes on SS-lühend asendatud sümboliga XX jne....

Samas kui sa sellise foto ikka ära ostad, siis sellelt õnneks neid sümboleid maha kraapida ei tule...

[Kapral Karu]

FW Anton: Laidoneri Muuseumi põhimootor on nüüd kustunud (olgu muld talle kerge)!

LM veebilehe järgi seisuga 17.01.2005
(http://www.laidoner.ee/cms/eesti/info/direktor):

"Laidoneri Muuseumi direktorina töötab Dr. phil. HANNES WALTER."

Nii et vana kontrollib olukorda edasi, ärge veel hõisake!

Aga kas keegi siin teab, kuhu lähevad need Rahvusarhiivi ja riigimuuseumide "autoritasud"? Kas riigi või vastavate asutuste eelarvesse?

Ja kas näiteks n-ö kinnisel veebilehel (piiratud ringis levitatava aadressiga, minu poolest kasvõi parooliga) avaldatu eest peab ka seda avaldamistasu maksma?

[Heiki]

Aga kas keegi siin teab, kuhu lähevad need Rahvusarhiivi ja riigimuuseumide "autoritasud"? Kas riigi või vastavate asutuste eelarvesse? Ja kas näiteks n-ö kinnisel veebilehel (piiratud ringis levitatava aadressiga, minu poolest kasvõi parooliga) avaldatu eest peab ka seda avaldamistasu maksma?

Äkki siin on midagi kirjas?
http://filmi.arhiiv.ee/

[Kapral Karu]

FW Anton kirjutas:
Eile tahtsid aga Europarlamendi saksa saadikud keelustada natsi sümboolika kogu Euroopas!

Karu arvab selle kohta, et erinevat värvi viisnurkade all on rohkem inimesi mättasse löödud ja muid sigadusi tehtud kui haakristi/SS-i all... Seega oleks õige Euroopas keelata ka valge, kollane ja punane viisnurk.

Nürnbergi tribunal aga oli minu arust võitjate tsirkus, kus kohtunikud polnud mitte millegi poolest paremad kui kohtualused. Juba ainuüksi avaliku poomise läbi hukkamine oli nende jesuiitlikkuse tunnistuseks.

[FW Anton]

Hannes Walter läks aasta lõpus manala teed! Nüüd võib LM-i juhtida vaid tema vaim

Ja kas näiteks n-ö kinnisel veebilehel (piiratud ringis levitatava aadressiga, minu poolest kasvõi parooliga) avaldatu eest peab ka seda avaldamistasu maksma?

Kõik mida sa ei kasuta vaid isiklikuks tarbeks läheb autori kaitse alla

Kaasvõitlejad:

Just värskelt ilmus riikliku muuseumite arendamise strateegia esmane versioon. Seda saab lugeda www.kul.ee/avalik/strateegia.doc
See on 32 lehekülge, varuge lugemiseks aega! Ootan kommentaare

[Kapral Karu]

Just seda ma mõtlesingi, et tema vaim lehvib seal veel edasi -- pole lasknud isegi veebilehel muudatusi sisse viia . Uudiste rubriigis on mälestamislehekülg olemas küll, aga sealt kaugemale pole see uudis jõudnud.

FW Anton: Kõik mida sa ei kasuta vaid isiklikuks tarbeks läheb autori kaitse alla

Kas ainult enda isiklikuks tarbeks? Kas prouale-lastele võib näidata? Sõpradele-tuttavatele?

[propatria]

Parem, kui sõbrad ja tuttavad ei teaks asjast midagi.
Ma ise ei söandaks ka naist asjasse pühendada.
Ei maksa unustada, et elame sellises riigis, millise kriminaalkoodeksis on kuriteoks näiteks ühe teise riigi erafirma (BSA) käskude ignoreerimine...

Tervitustega ProPatria

[7,71]

Muuseumide juurde tagasi tulles prooviks veidi digi-muuseumi mõtet pidi edasi minna. Nimelt tekkis mõte, et selline muuseum võiks lisaks ekspositsiooni piltidele-kirjeldustele sisaldada ka digitaalsel kujul eesti keeles ilmunud sõjanduslikke või ka sõjateaduslikke tekste (mõtlen eriti 1920.,1930., 1940.datest aastatest pärinevad), kust neid siis huvilised või uurijad saaksid tõmmata ehk ka nö üldsusele vahendada pärandit ( määrustikud, käsiraamatud, relvastuse materjaalosa,eriuurimused, Sõduri/Kaitse Kodu sisukorrad). Kas siin tekiks jällegi kinokaadritega võrreldav autorikaitse probleem? Vaevalt, omaaegse Kindralstaabi osakonna või Kaitseliidu ametlike väljaannete autoriõigused mõnele arhiivile või instituts. õigusjärglasele vaid laienevad. Või siiski?

Kui ka õiguslikud aspektid seda ei keela, siis oleks ettevõtmine ise üsna töömahukas ja ka mõningate kuludega seotud?

Üldiselt on nett ilmselt siiani enim levinud meedium, seda eriti nooremate inimeste hulgas. Kui jälle võõrasse rahakotti piiluda, siis LMil mingi kodulehekülg on. Vaatasin seal ringi ja see sisaldab ka mingeid Eesti sõjaajaloo perioodide või teemade ülevaateid, mis tundusid olevat küllaltki erineva tasemega tööd ja ei saanud ka õiget aimu, kes nende autor on või on need mingi kokkuleppe alusel kellegilt laenatud tekstid.
Miks pole seal aga midagi sellist ülalpool visandatut,kuitegemist peaks olema mingi sõjaajaloo keskusega?
Samas kodulehel võib saada aimu küll asutuse eelarvest. Polegi täpselt aru saanud, kas hr. Tõrsi või siis Lagedi muuseumi tegevust ka Kaitseministeerium kuidagi rahaliselt toetab või on siin tegemist puhtalt tema oma ja sõprade tasku peal toimuvaga?

Huvitav oleks üldse teada, mitut mõisat Eesti riik nö maksumaksja rahadega haldab? Olen aru saanud, et viimase kümnendi jooksul on riik ja omavalitsused üritanud mõisad rikastele välismaalastele või asutustele-ettevõtetele teatud muinsuskaitseliste piirangutega maha müüa. Paljude väikevaldade koolid siplevad pidevalt ju muredes, kuidas oma kunagistes mõisahoonetes paiknevaid koolimaju remontida. Isegi Palmse müük oli vist vahepeal kõneall. On ju teada tuntud asjaolu, et uue karbi ehitamine tuleb nii mõnigi kord palju odavam kui vana hallitava mõisa taastamine. Sest kui ta kord valmis on saanud, hakkab ta esimesena parandatud otsast taas hallitama. Siit võiks ka edasi mõelda, kas Viimsi mõis on kultuurilooliselt nii oluline koht, et seda dekoratiiv-keskmuuseumina-külaliste-vastuvõtu-joogi-söögisaalina pidada (Laidoner sääl küll mõned aastad elanud, aga ajalugu vist muidu ikka pikem-paksem) või saaks samade rahade eest ehitada ühe suure kaasaegse ja paremaid eksponeerimise eesmärke pakkuva angaari (kasvõi nõusoleku korral hr.Tõrsi maadele, juhul kui ministeerium tema üritust ka muidu toetada võtnud?!). Uue omanikule pandud piiranguna võiks ju lubada Laidoneri vahakujul või topisel selles mõisas edasi elada. Rahulik papi, keda ta ikke segab. Muidu kipub sellisel võõrapäraste nimede kasutamise ja vahast puuslike ehitamine ühtima Eestile võõra baltisaksaliku härratamisena. Aga baltisakslus, kui tema muud positiivsemad kultuurilised kõrvalmõjud meile välja arvata,oli ju paljuski selline sumbunud enesepanemine. Või kuidas ?

[Heiki]

Polegi täpselt aru saanud, kas hr. Tõrsi või siis Lagedi muuseumi tegevust ka Kaitseministeerium kuidagi rahaliselt toetab või on siin tegemist puhtalt tema oma ja sõprade tasku peal toimuvaga??

Kaitseministeerium on toetanud alles viimased 2 aastat, enne seda on kõik toimunud entusiasmist ja oma raha eest. Vahel on eksponaate ka kingitud. Suur abi on vabatahtlikest ajaloohuvilistest kes aitavad eksponaate ja väljapanekuid korrastada. Heakorratöid aitavad teha ajateenijad jne.

või saaks samade rahade eest ehitada ühe suure kaasaegse ja paremaid eksponeerimise eesmärke pakkuva angaari (kasvõi nõusoleku korral hr.Tõrsi maadele, juhul kui ministeerium tema üritust ka muidu toetada võtnud

Angaari ehitamine välitehnikale on päevakorras, kuid kahjuks ei ole Kaitseministeerium seni veel selleks raha eraldanud. Praegustest toetustest jätkub napilt et tasuda hoone ja pargi igapäevased ülalpidamiskulud, registreerida eksponaadid nagu seadus ette näeb (koostada tulmeraamat) ja vahel üle võõbata mõni välieksponaat.

[Õpetaja]

No noh. Heiki kirjutas:

Kaitseministeerium on toetanud alles viimased 2 aastat, enne seda on kõik toimunud entusiasmist ja oma raha eest...

Päris nii see kah ei olnud, kuid olgu pealegi. Eks ole Teilgi raskeid aegu olnud ...

Muuseas, kuidas hr. Tõrsi tervis on ? Küsin tõsiselt, ma pole temaga oma 3 aastat enam kohtunud ...


Samas tuleb häbelikult nentida, et ega ministeeriumist polegi teistel muuseumidel eriti võimalust olnud küsida. Seda enam, et varasemal ajal kehtis ikka küsija löömise komme...

Õpetaja

[Õpetaja]

Teema on huvitav ja mõtteid kaasvestlejatel palju ...

Samas tooksin kaasvestlkejad tagasi algse teema juurde:

Püüaks õige siia lehele üles panna kõigi Eestis leiduvate “sõjamuuseumide” aadressid ja kontaktandmed, lühiiseloomustuse või tegevusvaldkonna ning miks ka mitte arvamuse sisukusest.

Sooviksin tõepoolest suvel mööda Eestit pisut ringi rännata ja lihtsalt looduse nautimise kõrval ka poegadele midagi näidata. Sestap püüangi neid "muuseume" üles leida.

õpetaja

[7,71]

Eesti üheks tõsisemaks Sõjamuuseumiks kõige muu kõrval ( seda nii kogude kui ilmselt ka haritudtud kaadri poolest ) võiks vahest pidada ka Ajaloomuuseumit Tallinnas, arvestades sealset relvakogu ja ilmselt muid militaariaga külgnevaid kogusid (tekstiilmaterjalid ja muu varustus). Võimalik, et Sõjamuuseumi otsinguil tulekski tegelikult esmalt sammud sinna seada. Hiljuti avati seal ka relvastuse alane näitus (pole ise veel jõudnud käija).
Tean, et Kuressaare muuseumil on ka päris suur ja huvitav militaarkogu.
Tõsiste militaarhuvide ja teadmistega museolooge olevat ka Hiiumaa muuseumis.

[propatria]

Edastan info, loodan et pakub huvi ka teistele.

27. jaanuaril toimub Valga Muuseumis ajaloopäev
millega tähistatakse Tartu rahu sõlmimise 85. aastapäeva ja
Valga muuseumi 50. tegevusjuubelit.

Kava.
Sõjaohvritest ja sõjaväe kalmistutest. Küllo Arjakas.
Eesti sõjameeste-represeeritute mälestuse jäädvustamine. Jüri Kask.
Vene okupatsioonivägi taastatud Eesti Vabariigis. Mati Õun.
Tilluke Tõrva suures sõjas. Paul Mõtsküla.

Algus on kell 10.00

Paluks aktiivset osavõttu

Lugupidamisega ProPatria