www.militaar.net

Kas kellegil on infot Waffen-SS väeüksuse, saksa keelse nimega SS-Freiwiligen-Grenadier-Regiment 46 (estn. Nr. 2), III pataljoni juhtkonna või selle isikkoosseisu kohta? Kahe esimese pataljoni kohta leidsin mingi info selliselt lehelt nagu:
[url]http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Gliederungen/GrenadierregimenterSS/GRSS46.htm[/url]

kuid kolmanda kohta oli lihtsalt märge, et pole teada.

Äkki leiad infot raamatutest:
L. Tammiksaar. Eesti Diviisi struktuur ja ohvitserid II maailmasõjas. Tallinn: ERA kirjastus 1998.
L. Tammiksaar. Lühike ülevaade mõningatest Eesti üksustest Wehrmachtis, politseis ja SS-is. 2001.a.

Kolmanda kohta oskan praegu leida ainult VP numbri, mis oli 15 973 ja andmed, et moodustati JR 200 koosseisust ehk Soomepoistest ja allutati 87. jalaväediviisile.

_________________
http://www.zone.ee/tippel_bruder/

Esimene patül oli Voldemar Pärlin, kes sai Hauptsturmführeri auastme. Peale Pärlini surma sai patüli koha ostuf Karl Pärnoja. Kompaniiülemata kohalt jään hetkel võlgu, aga arvan et sa ei eksi kui võtad lihtsalt JR200 I pataljoni koosseisu ning "tõlgid" auastmed SS-keelde...

Algselt moodustati 46. SS-vabatahtlikke grenaderirügemendi III pataljon aprilli lõpus 1944 660. idapataljonist.

_________________
http://www.zone.ee/tippel_bruder/

Patülid: stuf.Korp, Arseni (endine Idapat.660)-alates 20.04.1944
h`stuf.Pärlin, Voldemar (soomepoisid)- alates 26.08.1944- haavata 02.09.1944
k.t.ostuf.Pärnoja, Karl- alates 02.09.1944
adjutant- ustuf.Zeisig, Boris- haavata 02.09.1944, ustuf.Virks, Johannes- sai Tartu rindel haavata
käsundusohvitser- ustuf.Laos, Alfred- haavata 02.09.1944
arst- ustuf.dr.Sulg, Ilmar
majandusülem- ostuf.Bittger
sideülem- ustuf.Hallang, Gunnar
49/9.kp, kompülid: ostuf.Pärnoja, Karl- kuni 02.09.1944, ustuf.Lembaru, Leo- s.19.09.1944 Jõgeval
46/10.kp- ustuf.Undla, Tarmo- taandus koos paljude meestega Saaremaale
46/11.kp- ustuf.Lahi ants Väino
46/12.(raske)kp- ustuf.Maad, Endel
46/13.(IG)kp- selle formeeris aastavahetusel 1943/44 ustuf.Kilgas, Elvo- s.24.04.1944 oma käskjala relvast. Ustuf.Lehela, Kaljo-Arvo- alates 24.04.1944 kuni sai haavata Sinimägede jures
46/14.(TT)kp- ostuf.Haabjärv, Eerik
46/15. (Pi)kp- ostuf.Sibul, Karl- sai haavata Vepskülas 04.03.1944 õhtul koos patüli Bruusiga (IIBtl/46). Ostuf.Otsing, Elmar- sai haavata august või september 1944
Allikas: L. Tammiksaar. Lühike ülevaade mõningatest Eesti üksustest Wehrmachtis, politseis ja SS-is. 2001.a.

Tänud istorikule, kes viitsis nimed üles loetleda. Ise ma poleks niipea Tammiksaare raamatut raamatukogust laenutama jõudnud.

Minu käes on aga kiri, millel on feldposti number 15 973 ning millele on allakirjutanud kompüli kt Ustuf M.Pärn. Kiri kannab kuupäeva 3.08.44. Feldposti number viitaks justkui 46 rügemendi III pataljonile, kuid eelmises kommentaaris toodud nimestikus sellist nime ei eksisteeri.

Huvitav, kas minu loogika on väga vale, kui oletan, et tegu võiks olla 9 kompanii ajutise ülemaga, kes asendas ostuf K. Pärnoja, kes nagu aru saan oli kompül kuni 02.08.44

Mina saan olukorrast selliselt aru, et 25.07 Kudruküla juures murdsid venelased pataljoni kaevikutest läbi ning allesjäänud mehed taganesid Auga suunas. 26.07 pidi pataljon kogunema Oru lossi juures, kuid sinna kedagi eriti vist ei jõudnud? Lõplik kogunemine toimus Konjus. Pataljoni riismed olid kuni rinde maha jätmiseni septembris varus. Kus?
Senine nimetus 46/III anti soomepoiste üksusele. See jõudis h`stuf.Pärlini juhtimisel 26.08. 1944 rindele Lõuna- Eestisse.
Seega ustuf.M.Pärn võis tõesti just sel vahepealsel perioodil, kuni pataljoni täiendamiseni soomepoistega, olla kompüli kt? Siit ka eelnev küsimus: kus pataljoni riismed varus seisid?

Kahjuks pole ka minu käes oleval kirjal infot selle kohta, kus see kirjutatud on. Samuti on minu käes üks kiri, mis on kirjutatud 09.08.44 5 sama pataljoni võitleja poolt, kes kirjutavad, et minu sugulane langes Kudruküla all. Täpsemalt, mis seal toimus kirjutatud pole. On piirdutud kõigest fakti mainimisega. Kirjal puudub samuti viide kus see kirjutatud on. On lihtsalt viide, et "kuskil".

Seega ei tea ka mina täpsemalt, kus nad sel perioodil viibisid.

Ehk on istorikul mingisugust täpsemat infot, mis Kudruküla all täpsemalt selle pataljoniga toimus. Kui on siis oleks tänulik.

Mitmest kohast on mulle silma jäänud vihjed, et pataljoni ja üldse 46 rügemendi suurtes kaotustes olid süüdi ka rügemendi juhtkonna nõrkus või siis valed otsused.

25.07.1944 hommikul alanud suurrünnakus murdsid 2 punaste pataljoni 46/II ja 46/III kaitseliinidest läbi. 46/II lõigus Riigiküla juurest ja 46/III Kudruküla juurest. Paljud 46/II ja 46/III mehed lahkusid positsioonidelt, paljud aga võitlesid erilise vaprusega edasi, milliest olid tingitud ka nende suured kaotused. Mõnedel 46.rgt. kp.-del lõppes selles lahingus laskemoon, mille enamuse oli kõrgem juhatus jõe joonelt taganemise hõlbustamiseks käskinud päeva või paari eest ära viia. Pärast Narva rinde kokkuvarisemist 46/III terveks jäänud mehed olid vist numbrita üksusena kusagil Krivasoo läheduses (Kurtna laagris?) varus.

Tuttav mees oli 20 diviisi suurtükirügemendis, tema oli ka varus alates 25.07 kuni septembrini ja asus Konjus. Kui see aitab...

Parem kui oleks saanud surma

_________________
Kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku. See kes kontrollib minevikku, kontrollib ka tulevikku.

Põhjendused!

Üks NSVLi aegne kolmetäheline organ... Vabandust, pettumust oli kuradima raske varjata

_________________
Kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku. See kes kontrollib minevikku, kontrollib ka tulevikku.

H.Ojalo Eesti Leegioni Pisike Talvesõda on igatpidi huvitav lugemisteos ,kus vähemasti mulle tundub et on vägagi nö puust & punasega neid fakte kirjeldatud