4 toruline õhutõrjekahur

[Kulibin]

Metsatõstukitel kasutatav hüdrauliline tugijalg kaalub umbes 50kg, no ok lisame kinnitused ja muu pudi.
Sergei siis 950kg , sealt küljest samalajal saab eemaldada mingine 100 plus kilo pudi mida ei ole statsionaarina tarvis.
Pakun, et kogu aretus jääb kindlalt alla kahe tonni.
Tegelikult oleks mõte muidugi Sergeid modifitseerida hoopis. Anda talle uus hingamine. Lisada tuleks paar servomootorit ja natuke muud elektroonikat. Eestil on neid igavene pinu ja KV võiks kaaluda ühe isendi eraldamist väikeseks kõrgtehnoloogiliseks eksperimendiks. Seletan lühidalt mis sellega teha saab: Eesmärgiks on selline lahendus nagu Apache kopteril, sinna kuhu operaator vaatab, saab anda valangu. Ehk siis operaatoril on peas spetsprillid (HUD) mis on ühendattud arvutiga ja mis omakorda servokontrolleritega. Võimalik on soft sellisel tasemel mis arvestab liikuvate objektidega (autotracking) ja miks mitte kah kujutuvastus, kuna tööstuskaamerad (machine vision smarcams) on läinud suht odavaks viimasel ajal. Arvan, et madalalt lendavate asjade vastu saab küll. Kopterid kohe kindlasti.

[mutionu]

Metsatõstukitel kasutatav hüdrauliline tugijalg kaalub umbes 50kg, no ok lisame kinnitused ja muu pudi.
Sergei siis 950kg , sealt küljest samalajal saab eemaldada mingine 100 plus kilo pudi mida ei ole statsionaarina tarvis.
Pakun, et kogu aretus jääb kindlalt alla kahe tonni.
Tegelikult oleks mõte muidugi Sergeid modifitseerida hoopis. Anda talle uus hingamine. Lisada tuleks paar servomootorit ja natuke muud elektroonikat. Eestil on neid igavene pinu ja KV võiks kaaluda ühe isendi eraldamist väikeseks kõrgtehnoloogiliseks eksperimendiks. Seletan lühidalt mis sellega teha saab: Eesmärgiks on selline lahendus nagu Apache kopteril, sinna kuhu operaator vaatab, saab anda valangu. Ehk siis operaatoril on peas spetsprillid (HUD) mis on ühendattud arvutiga ja mis omakorda servokontrolleritega. Võimalik on soft sellisel tasemel mis arvestab liikuvate objektidega (autotracking) ja miks mitte kah kujutuvastus, kuna tööstuskaamerad (machine vision smarcams) on läinud suht odavaks viimasel ajal. Arvan, et madalalt lendavate asjade vastu saab küll. Kopterid kohe kindlasti.

Sergei 950 kg + 4 matsi 400 kg + jalad 200 kg + moon oma 500 kg vast ikka + muud putru kah 300 kg eest = ca 2400 kg.

Kõrgtehnoloogiad ... oled sa ise midagi sellist valmis teinud? Ma mõtlen ISE, mitte netist lugenud. Ma ei ole nagu kuulnud sellise kompetentsi, nagu sinu postitustest välja paistab, olemasolust Eestis. Selline ülilaiapõhjaline ja ülipõhjalik väga paljudes valdkondades.

[Kulibin]

Ütleme siis ümmarguseks vastuseks nii, et tegemist oleks antud juhul suht lihtsa ülesandega. Oleme realiseerinud meeskonnatööna märksa keerukamaid projekte. Pigem hirmutab veidi asjaolu, et puudub ballistikaspetsialist. Aga arvan, et KV-s neid leidub.

[HotelVictor]

Eye-tracking tehnoloogiaga võib iga huviline TTÜs tutvuda - sealt edasi liikumine on tahtmise ja resursside küsimus.

http://www.ttu.ee/projektid/mektory-est ... otetele-3/

Sergei, kasvõi ühe toruga, kui tuletoetusrelv kuluks staabikaitse/liikuvjuhtimispunkti koosseisu vägagi ära. Paiknemisala põhilise ohtliku suuna lähenemise julgestamisel just.. KSP ja MG3 jäävad nõrgaks, .50 efektiivsust vastase soomukite esisoomusele ei oska kahjuks kommenteerida, kuid kindlam oleks over-killida..

[Kulibin]

Amerid kasutavad termokaamerate ja kujutuvastus softi najal töötavaid taolisi automaatkahureid eriti tundlike alade kaitseks.
See tähendab, et kui taral on silt, et sisenemisel lastakse maha, siis seda kah tehakse. Ilma hoiatuseta. Meie demokraatia ja seadused vaevalt sellise süsteemi installerimist võimaldaks.
Pildianalüüsi algoritmid on vabavarana saadaval ja signaaliprotsessorid nii kiireks aretatud, et on võimalik küll mõistliku väljaminekuga ehitada selline relvaplatform, mis sihib ja laseb kõike mis liigub ja kehatemperatuur on sarnane inimesega. Väljaarvatud linttraktor. (see ühest elumeeste naljast)

[Leo]

Soomlastel on need Sergeid ehk 23mm kahurid ja kaaluga järelveetavana 1 tonn, ikkagi järelveetavatena ette tulnud. Ei oska öelda, mis vedukiga, sest ei ole kunagi aega olnud nii varakult kohale tulla, et näeks üksuse postsioonile saabumist. Ilmselt saime ka teada, miks need on Eestis MANide peal, sest siis mahub selle ümber meeskond toimetama ja moon ka samasse kasti ja väga kinni ei saa jääda. Soomlased kasutavad reeglina neid Sergeisid rühma kaupa mingi olulise piirkonna lähikaitseks, ehk siis sellepärast, et helikopter pähe ei maanduks ja transa dessanti alla ei viskaks, häda korral ka ründelennuki vastu, kuid see on juba keeruline. Maailmas on Sergeisid millele iganes topitud, näiteks MTLBle, mida soomlastel ka mitusada, kuid seda ei ole ette tulnud Soomes, neil on tankiüksusel Marksmanid, sellest on mujal juttu olnud. Maailmast on palju näiteid, kus väike ja kiire kahur on üksustele toeks antud, näiteks hansude Wieselil on 20 mm kahur ja Võõrleegionil oli kompanii tuletoetusrühmas lisaks 60 mm MPdele ka 1 20 mm kiirlaskekahur VABi otsas, minu teada peamiselt maamärkide vastu, sest närib kiviseina ja soomust paremini kui 12,7 KP või 40 mm granaadiheitja. Technicalide puhul oletan, et jeebi peale istutatud suured torud on peamiselt vastasele muljet avaldamiseks, sest lasketäpsus on kehv, kuid sealkandis on lihtsalt nii kombeks. Lasketäpsus tähendab siis minu jaoks tabamusi, mitte väljalastud laskemoona kaalu või tekitatud müra hulka ajaühikus. Korralikult sisselastud kiirlaskekahur selleks ettenähtud alusel või masinal niidaks kõikuvast kastist laskva riista koos meeskonnaga mõne lasuga maha. Kuna seda ei toimu eriti tihti, võib oletada, et vastasel on sama halb või kehvem relvastus.

[Kulibin]

Mõtlesin siis, et mis selle Sergei nii raskeks teeb, uurinud asja sain tulemuseks, et ainult 420 kg on vajalike asju kui see veoka raamile kinnitada.
Veokakastis paikneval relval peaks olema muidugi mingi stabilisaator, mis lubaks anda täpset tuld rappuvast sõidukist.
Selleks sobib hexapod tüüpi hüdrauliline alus. Sama alus võimaldaks samuti sihtimist aga laskesektori piiranguga. Selline lahendus ajaks softi kah väga komplitseerituks. Lihtsam on kasutada eraldi kontrollereid, üks tegeleks ainult stabiliseerimisega ja teine majandaks nende relval olevate servodega.
Stabilisaator oleks kindlasti abiks laevadel paiknevatele analoogsetele relvadele.

[2korda2]

Eye-tracking tehnoloogiaga võib iga huviline TTÜs tutvuda - sealt edasi liikumine on tahtmise ja resursside küsimus.

Tuumareaktsioon on oma olemuselt häbematult lihtne (ja ülikoolide õppekavades juba aastakümneid). Ometi on tuumarelvi vaid loetud riikidel.

[Kulibin]

Ongi lihtne, komplikatsioone tekitab muidugi relvapuhtusega Plutooniumi hankimine ja kuna see soft millega saab lihtsalt modeleerida ja optimeerida vajaliku implosiooni on samuti väga komplitseeritud hankida siis jääb asi katki.

[tommy]

Seal MAN-i kastis on kahuri jaoks ka mingi recoil-süsteem..
https://www.youtube.com/watch?v=e7QUyXCxpsg

[nuhk.Albert]

Eye-tracking tehnoloogiaga võib iga huviline TTÜs tutvuda - sealt edasi liikumine on tahtmise ja resursside küsimus.

Tuumareaktsioon on oma olemuselt häbematult lihtne (ja ülikoolide õppekavades juba aastakümneid). Ometi on tuumarelvi vaid loetud riikidel.

Meil läänemaal selleks kasulikku ollust kildas küllalt, mäletamist mööda piisas 600 ruuduse kapsamaa üles tuhnimisest, et piisavalt sobivat uraani isotoopi saada. Netis maakeelne õpetuski olemas. Igavesti tore SMS laenuandjaid oma nõudmistega eemal hoida....
Kuidas valmistada vesinikupommi

[Lemet]

Pisut kahtlane see läänemaa kildateema, mäletatavasti olla isegi Sillamäe uraanikaevanduses toodetud maak suht lahja ning tehas tegeles 80 % ulatuses oma võimsustest mujalt kohaleveetud maagi rikastamisega...vabandust OT pärast.

[Kulibin]

nuhk Albertile tänud lõbusa lugemise eest !

[Hydrazine]

ZSU-23-4 tüüpi ÕT tüüpi kahuri süsteemil on omad eripärad, aga toitemagasine sai laadida erineva moonatüübiga ja raudu sai kuidagi reguleerida õige pisut, et kõik 4 ei lase ühte kohta nö, et pritsib selle rahe kõik arvestatavas sihtimkauguses veidi laiali, et siis on pihtasaamise tõenäosus suurem, aga jah, peale ühe korraliku valangu on rauad nii kuumad juba, et moon lendab ise ka ei tea kuhu. Aga tulejõult on tõesti võrreldav nö Hitleri Vikatiga, kuidas täpselt laskude sünkroniseerimine käis 4'ja raua vahel, ei mäleta, aga midagi keerulist seal ei olnud. Kunagi üritasin uurida, et kuidas käib propellerlennukite ninakahuri sünkroniseerimine, et moon lendab täpselt pöörleva propelleri labade nö tühja koha vahel ära, et sa iseennast pilbasteks ei lase, sellest värgist ma ei saanudki aru tol ajal ja lõin käega.

[Kulibin]

Saksa lennukikahur lasi läbi propelleri (desmodroomajam) venelane arvas, et on veel kõvem leiutaja ja nende kahur lasi läbi piloodi.