Martin Herem kirjutas:Natuke võin ju kommenteerida ...
2015 aasta parim lõpetaja (ikka akadeemilises mõttes) oli sisseastumisel akad.võimete tulemustes põhimõtteliselt punane latern! Ma ei väida, et teised kõrgkoolid teevad midagi valesti seda testi kasutades. KVÜÕA on rakenduskõrgkool, kus kaal on ka teistel omadustel.
Vot vot. Just seda olen ma omaette pobisedes siin mõtelnud.
Ma võibolla isegi kaotaks sõna "
ka" viimasest lausest ära
Minu jaoks on väike müstika, et põhikursuste väljalangevus on suhteliselt kõrge ja ma olen endamisi arvanud, et oma osa selles võib äkki olla "akadeemiliste võimete" liigne tagaajamine? Ma saan aru küll, et kui sõjakoolist saab sõjalise (juhtimise) kõrghariduse, et siis peab see sisaldama nii sõjalist-, (sõjalise juhtimise-), kui ka kõrgharidust.
Selles mõttes, et omandatud kõrgharidus peab vähemalt minimaalselt vastama n.ö. kõrghariduse akadeemilistele põhinõuetele. Sellest ei saa üle ega ümber. Muidu pole tegemist kõrgharidusega eksole. Mul poeg ütles 2012a, kui sõjakooli sisse sai, et kui matemaatika arvestuse saab ära tehtud (oli vist esimese aasta teema see eksole?), siis on sõjakool sama hästi, kui läbi
Ja siis mul tekkis küsimus, et kui palju võib olla neid, peale kõrgete akadeemiliste näitajate muude omaduste poolest ohvitseriks igati sobivaid mehi, kellel jääb sõjakool lõpetamata (või lausa sõjakooli sisse saamata) nende akadeemiliste nõuete pärast, mida täita ei suudeta. Ilmselt neid ikka on.
Ma siin kiiruga avalikest ressurssidest vaatasin, et
2010a (14.põhikursus) asus põhikursustel õppima 65 kadetti kellest 2013a lõpetas 35
2011a asus põhikursusel õppima "ligikaudu 50 kadetti" (paremaid andmeid ei leidnud) ja 2014a lõpetas 31
2012a vastavad numbrid olid - õppima asus 53 kadetti ja 2015 lõpetas 31
(2014 asus õppima rekordarv - 85 kadetti ja loodame parimat)
Ja siis ma juhtusin lugema ühe 14.põhikursuse (kursus, kus väljalangevus oli 46%) kadeti Taavi Grab lõputööd, kus ta kirjutab, et
Kutsesobivusvestlusel rakenduskõrghariduse õppekavale kandideerimisel hinnatakse kandidaatide potentsiaali juhtidena, nende maailmavaatelisi seisukohti, motiveeritust (sh õpimotivatsiooni) ja suutlikkust akadeemilisteks õpinguteks. Vastavalt sisseastumiseeskirjale ei tutvustata õppima kandideerivale isikule enam oma erialavalikut ega õppeasutust, eeltöö peab tulevasel kadetil juba tehtud olema. Samuti ei hinnata sisseastumisel kandidaadi isiksuseomadusi ega kutsesobivust. Nii võib juhtuda, et kooli astuja ootused ei vasta õpireaalsusele ja samuti ka hilisemale kutsereaalsusele.
ja
Õpikeskkond mõjutab erinevalt kõrge struktuursuse- ning elamustevajadusega isikuid ning alati ei ole mõistlik paremat õpisooritust võtta indikaatorina paremast toimetulekust ohvitseride ettevalmistamisel. Antud töö põhjal võiks arvata, et parem sooritus tuleb peamiselt kadeti psühholoogilise tervise arvelt, mis on koormav isikule.
https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias
Mida lugupeetud kaasfoorumlased arvavad, kas me saaksime paremaid ohvitsere ja väiksema väljalangevuse sõjakooli põhikursustelt (ja vähem Kaitseväest lahkujaid, pärast kohustusliku lepinguaja lõppu), kui sõjakooli põhikursustele sisseastumisel hinnataks rohkem kandidaadi isikuomadusi ja kutsesobivust, ning vähem kandidaadi vastavust n.n. "akadeemilistele nõuetele" ?
"Vähem kandidaadi vastavust akadeemilistele nõuetele" pole vast õige formuleering tegelikult. Mä mõtlen seda, et kas ohvitseriks pürgia isikuomadused ja kutsesobivus peaksid üle(s) kaaluma akadeemilised omadused või teatud ulatuses n.ö. "asendama" võimaliku akadeemiliste omaduste puudujäägi?