Viimane Eesti metsavend.

Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
Vasta
Kasutaja avatar
wk2
Liige
Postitusi: 2678
Liitunud: 22 Aug, 2014 17:16
Kontakt:

Re: Viimane Eesti metsavend.

Postitus Postitas wk2 »

Endised metsavennad Aksel ja Arnold Ojaste 2015. aasta detsembris rääkimas 1963. aastal Valdo Pandile antud intervjuust, mis eetrisse ei jõudnud.
Täna, 21.01.2016 kell 14.05 Vikerraadios esimest korda siis!
Nüüd ka järelkuulatav.
http://vikerraadio.err.ee/v/reporteritu ... etsavennad
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19204
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Viimane Eesti metsavend.

Postitus Postitas ruger »

Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimane Eesti metsavend.

Postitus Postitas Kriku »

Värske intervjuu Ülo Voitkaga.
Legendaarne metsavend Ülo Voitka andis kaheksa-aastase vaheaja järel taas intervjuu: täna täitub tema metsast välja tulekust 16 aastat.

14 aastat metsas, 16 aastat metsast väljas. Neist 16st aasta vanglas ja ülejäänud 15 vabaduses. Nii saabki metsavend Ülo Voitkal sel aastal tsiviilelus veedetud kauem aega, kui ta koos vend Aivar Voitkaga end metsas varjata jõudis.

Ülo Voitka viimane meediausutlus pärineb 2008. aastast, kui ta plaanis naisevõttu ja elas Viljandimaal Viiratsis vanematekodus. Vahepeal on palju muutunud: Ülo Voitka on lahutatud, poega kasvatav üksikisa, kes elab Viljandi lähistel ja jagab katust oma lihase õega.

Eesti kuulsaima metsavenna kodumajapidamine on pealtnäha igati korras. Väljast kärtsroheline, hoolikalt remonditud uue plekk-katusega maja paistis tühi. Ainult Ülo Voitka vana Audi 80 seisis hoovil. Värsked jäljed lumel näitasid, et peremees peaks siiski kuskil läheduses olema.

Leidsime ta kuuri tagant puid saagimast. «Ohoo!» oli Voitka esimene reaktsioon meid nähes. Ta võttis kinda käest ning tervitas ajakirjanikku viisakalt. «No kui just Postimees, siis võib ju veidi juttu teha. Mõne teise väljaande oleks ma minema saatnud,» nõustus Voitka ilma suurema veenmiseta.

Et oli ilus päikeseline ilm, väljas umbes null kraadi, istusime sinnasamasse vanadest raudkividest vundamendile. Voitka tõi toast istumise alla veel padjad, võttis viisakalt mütsi peast ja jäi meid tähelepanelikult kuulama.

- Ülo Voitka, millal te meediaga viimati suhtlesite?

Eks see kinnivõtmise ajal oligi. Siis, kui vanglas video tehti.

- Viimased lood ilmusid teist ajakirjanduses ikka 2008. aastal, kui hakkasite naist võtma ja isaks saama.

Siis vist olidki viimased. Muidugi on vahepeal palju veel tahetud, aga ma olen keeldunud.

- Miks?

Vaatasin, et nad ajavad jälle oma lobajuttu ja keeravad jälle teiseks selle, mida mina rääkinud olen. Siis vaatasin, et ei kõlba nii kusagile. Pärast loed, et kurat, ise pole nii öelnudki, asi on teistpidi keeratud.

- Mis seal siis teistpidi keerati?

Vaata, kui niisuguse pikema jutu kokku paned, siis need sõnade vahetused... Et kui läbi loed, jääb mulje nagu mingisugusest tüübist, kes ei saa maast ega ilmast aru. (Naerab.)

- Nagu veidrik?

Täpselt, nad oskavad neid sõnu nii ritta panna. (Naerab.)

- Millega te vahepealsetel aastatel tegelenud olete?

Paljude asjadega. Soomes on tööl käidud, siis on korstnapühkimist õpitud ja ahju tegemist. Koolis käisin isegi selleks, aga firmal sai raha otsa ja nii ta pooleli jäi. Vähe veel ja oleks need paberid ka sealt Tartust kätte saanud.

- Korstnapühkija paberid?

Jah. Ja ise õppisin ülemuse käest ka ahju tegemist.

- Teie, kes te olite pikka aega metsas peidus, hakkasite äkki korstnapühkijaks ning ronisite katustele?

Kui vahepeal Jõhvis elasime, oli kiiresti vaja töökohta. Ajalehes kuulutas, et vajatakse korstnapühkija õpilast. Helistasin ja ülemus tuli minuga kohe rääkima. Nii ma saingi tööle. Algus läks jõudsalt, käisin palju Tallinnas. Peaaegu iga päev.

- Kas ülemus teie metsavenna-minevikku teadis?

Jah, teadis küll.

- Ega te solvu, kui teid metsavennaks kutsutakse?

Ah ei, mis mul sellest. (Naerab.) Mul on paks nahk. Ei mind sihukesed asjad endast välja vii.

- Kas tuntus on teid elus aidanud?

Tegelikult küll, jah. Kui inimene hindab, kuhu tööle on vaja minna, siis võetakse sind kahel käel vastu. Ainult kes lausa vastu on, siis sellega ei saa…

- On siis mõni inimene kohe nii vastu?

No mõni kindlasti, kes ei salli, et hakkasin kunagi niimoodi mässama.

- Tüli pole noritud?

Otsest tüli pole nagu olnud, pole raksu läinud kellegagi. Silma all pole keegi mulle halvasti öelnud.

- Võrrelge elu metsas ja elu vabaduses.

No vabaduses on ikka palju kergem.

- Mis mõttes?

Ma ei pea ennast vähemalt varjama. Ükstapuha, mis tööd teed, sa ei pea selja taha vaatama. (Naerab.) Iga hetk minema panema, nii et tolmab.

- Kõht on ka täis…

Täpselt, täpselt. Kindlusetunnet on rohkem. Metsaajal oli nii, et täna oled elus ja homme äkki enam pole.

- 29. veebruar on teie metsast väljatuleku aastapäev. Igal aastal seda päeva kalendris pole. Kui meenutada 16 aasta taguseid sündmusi, siis olite sel päeval redus oma vanematekodus ja sinna tulid teid otsima relvastatud politseinikud. Teie peidik leiti üles, puhkes tüli, tehti isegi pauku…

Korraks jah.

- Kas olete mõelnud, et natukene veel ja…

...asi oleks kontrolli alt väljunud, jah?

- Kas oli üldse variant, et võinuks nii minna?

Kohe esimees raksuga jah. Kui nad oleks kiiresti ründama hakanud, siis hakkad lihtsalt automaatselt vastu tulistama. See tuleb iseenesest, kas tahad või mitte. Seal sa ei mõtle midagi, hakkad kohe vastu laskma.

Aga hea, et nad kohe alguses tempo maha võtsid ja sai hakata rahulikult läbi rääkima. See oli õige strateegia. Oleks nad kiiresti hakanud pommitama, no siis oleks muidugi läinud verevalamiseks kohe.

- Miks teie esimesena peidikust välja tulite?

Vaatasin, et nagunii midagi sellist teinud polnud... kedagi maha polnud ju löönud. Vaatasin, et saaks selle kuidagi ära lahendada. Ja inimestele selgeks ka teha, mille pärast üldse sinna metsa sai mindud. Mõni mõtleb, et läks niisamuti vabast tahtest (naerab) ja istub seal põõsa all.

- Te läksite vennaga metsa, pääsemaks Vene sõjaväest.

Jah, see oligi see peamine. Ise oleks saanud äkki aasta või natukene rohkem venitada, aga lõpuks oleks aeg ka minuni jõudnud. Kui vend juba läks metsa, siis polnud mul ka mõtet venitada.

- Kõik mehed käisid Vene kroonus ära, miks teil sellega nii raske oli?

Ei, selle venelasega polnud isegi mõtteski koostööd teha. Me ju teadsime, et vanasti oli Eesti riik. Siis oli keegi võimu ära võtnud ja nüüd sunnitakse sind veel selle riigi sõjaväkke minema. See ei tulnud kõne allagi lihtsalt.

- Te olite vanglas lühikest aega…

Tegelikult jah.

- …aasta ja mõned kuud peale. Teid lasti hea käitumise pärast varem välja. Kuidas te vanglaajale tagantjärele mõtlete?

Metsaeluga võrreldes oli see nagu kuurort! (Naerab.) Sulle antakse toitu, pluss saad pesemas käia, millal tahad. Ja tuba on soe, vaatad televiisorit.

- Kaasvangid norima ei kippunud?

Ei kippunud.

- Te olite ju «mendid» relvituks teinud, see ilmselt suurendas lugupidamist teie suhtes?

No aga ma ju ise teadsin, miks me seda teinud olime. Selles mõttes see suhtumine ei tähendanud mulle midagi. Meie vennaga olime iga päev metsas koos, aga nemad tulid enda jaoks võõrasse kohta. Selge see, et sa jääd oma relvast ilma. Sul võtab ümbritsevast arusaamine palju rohkem aega kui neil, kes päevast päeva sellises keskkonnas elavad. Sina mõtled palju kiiremini.

- Autojuhiloa tegite kohe pärast vabanemist ära.

Jah, küllaltki alguses tegin ära. Väga libedalt läks.

- Miks seda juhiluba nii kähku vaja oli?

Ma käisin siin jalgrattaga tööl. Vaatasin, et annab ikka uhada iga päev kuus-seitse kilomeetrit, eriti talvel, kui libe on. Suvel ja sügisel oli hea, aga talvel läks libedaks, siis oli jama ja vaatasin, et autoga on ikka lihtsam.

- Kui tihti teid praegu metsa kisub?

Ega otseselt ei tõmba tegelikult. No kalal olen käinud, seal on hea rahulik, püüad vaikselt kala. Aga otsest sellist tunnet, et läheks nüüd ja kooserdaks mööda metsa ringi, pole olnud. Seda on nii palju tehtud, et enda jaoks midagi uut seal ei ole. (Naerab.)

- Kuidas te metsaajale tagasi vaatate?

Algul ikka mõtlesid rohkem, et mida tulevikus tegema hakata, et saad jalad alla. Ega algul sellist tunnet polnud, et nüüd on kõik okei. Siis mõtlesid sellele, et kui istud oma aja ära, niipalju kui antakse, et kuidas vabanemise järel olema hakkab. Teised võisid, jah, meid kuulsaks pidada, kuid mul oli sellest kama kõik.

- Kuulsus tõi naisi, pruudikandidaate.

Seda küll.

- Te abiellusite.

Jah, täna enam pole abielus.

- Kaua vallaline olete juba?

Ma arvan, et kuskil aasta tuleb täis varsti.

- Mis juhtus?

Ütleme nii viisakamalt: erinevad vaated elule.

- Uut naist ei otsi?

Ma ei tea. No nende naistega on ikka jamamist. (Naerab.) Kui sa õiget ei leia, siis on jama.

- Äkki leiate selle õige...

Vanad kogemused näitavad, et see on haruldus… (Naerab.)

- Aga abielust saadud laps, seitsmeaastane poeg, elab teiega. See pole tavaline, et laps jääb isaga.

Olid teatud põhjused, miks laps minuga pidi jääma.

- See oli teie kindel nõudmine?

Jah, algul naine ei tahtnud, aga siis sai ikka selgeks tehtud, et nii ikka ei saa. Et lapse pead ikka mulle ära andma.

- Kas poiss teab, et isa on kuulus metsavend?

Teab küll, on päris osav teine. (Naerab.)

- Kust ta teab?

Eks emme on talle väiksest peast juba rääkinud. Teised ka. Tal on selles suhtes hea pea, jätab meelde need asjad.

- Kas te poisile metsalugusid räägite?

Ikka. Uurib, et mida ma seal sõin, kuidas vastu pidasin, kuidas ära ei külmunud.

- Mis te siis talle räägite?

Noh, et tuli siis toitu hankida, kalal käia, seda kuivatada. Külmumise vältimiseks tuli punker teha maa sisse.

- Poisile pole maja taha metsa punkrit teinud?

Ei ole jah.

- Liiga suur töö?

Ega ta lihtne ole jah, kui õigesti teha. See võtab ikka aega. Väga lihtsa ja labase saaks muidugi kiiresti valmis. Aga õigega läheb aega.

- Mis te arvate, kes teie pojast kunagi saab?

Ta võiks tegeleda elektroonikavärgiga. Sellel alal on tulevikku ja selles asjas tasub ikka kodus olla.

- Kui poiss kunagi guugeldama juhtub, ja seda teeb ta kindlasti, siis avastab, et oi, isa, te ju röövisite ka. Mis te siis kostate?

Et ajad olid sellised. Et ta valesti aru ei saaks, miks meil sellised olukorrad tekkisid.

- Laps ongi teie suur…

Jah, nii ta on. Et ta vaated elule õiged oleks. Et ei teeks igasuguseid lollusi. Kes hakkab viina viskama, narkotsi panema, autodega lollitama. Sellised asjad võivad väga kurvalt lõppeda. Ta peaks sellest aru saama.

- Mida elu teile veel tuua võiks?

Lapse tahaks ikka suureks ja korralikuks kasvatada. Et ta tõuseks oma jalgadele. Sügisel läheb ta mul kooli.

- Aga teile endale?

Töökoht võiks normaalne olla.

- Viimased 16 aastat tsivilisatsioonis on teil möödunud eri ametites.

Jah, elektrit panin sisse. Soome laevade peal sai sisetöid tehtud. Pottsepatöid tehtud. Korstnapühkimist. Kui kellelgi midagi katki, siis sai parandatud.

- Kuldsed käed teil siis.

Igasuguseid töid on tehtud. Autot remonditud, elektritööriistu parandatud.

- Aga praegu olete kodus ja tööl ei käi.

Momendil ei käi. Pean otsima sellise töö, et see klapiks mul lapse lasteaia-ajaga. Et ma jõuaks tööpäeva lõpus lapsele järele kindlasti.

- Et töökoht võiks olla kuskil Viljandimaal?

Jah, kuskil siin lähemal. Et jõuaks ilusti käia. Väga kaugel ma enam käia ei saa. Olen üksinda, kes see mul siis last vaatab.

- Kaua te ametlikult tööl käinud pole?

Pärast korstnapühkimist pole käinud. Nii et mitu aastat tuleb ikka ära. Aga juhutöid ikka tuleb ette.

- Millest te siis ära elate?

Õel aitan siin talu pidada, tema annab üht-teist. Siis saan veel toimetulekutoetust riigilt.

- Mis Viljandi kandi töökohtadel häda on?

Eks vaata, see palgasuhe on… Selliseid odavaid… 500–600 eurot saad ära, kuid vaata, mis tänapäeval hinnad on. Kuidas sa sellega ära elad? Sellega ei tule välja, kui veel last ka kasvatad.

- Paljud elavad sellisest rahast ära.

Elavad muidugi, ainult leiva ja soolaga elab ka ära. Aga kas seda eluks saab nimetada? Rohkem nagu hinge sees hoidmine.

- Milline teie argipäev on?

Hommikul kell kuus tõusen üles, kütan toad soojaks, ajan lapse üles ja viin lasteaeda. Siis päeval vaatad, mis töid tegema hakkad. Õhtul jälle lapsele järele.

- Miks mitte siis juba üldse niisama istuda?

Ei, sellega pole ma harjunud. Kui ma majadesse elektrit panin ja töö otsa sai, siis oli ikka kole küll. Aeg ei lähe kuidagi edasi, istu, töllerda ja vahi. Katsu sa niimoodi päeva vastu pidada. See oli õudusunenägu lihtsalt.

- Metsas oli ju ka palju vahtimist.

See oli teistmoodi, puhastasid pidevalt relvi, võtsid sellise positsiooni, kus kaugele nägid. See relvade puhastamine kestis päevast päeva, sest relva lõi juba ühe ööga rooste.

- Jahimeest pole teist saanud?

Ei taha mina loomi küttida. Neil niigi metsas raske, hakka neid siis veel püssiga taga ajama. Kogemuste põhjal loomade metsast üles leidmine oleks muidugi lihtne, olen ise nendega nii palju kokku puutunud. Absoluutselt, see pole mingi probleem. Aga ma ise lihtsalt ei taha.

- Kas valimas käite?

Ei ole käinud.

- Mitte ühtegi korda?

Ei ole.

- Miks?

Kui inimesed sinu ümber ei muutu, siis ei anna see valimine ju mingit tulemust. Mõni ongi alguses okei, aga kui võimu juures, siis teeb kohe kannapöörde.

- Kas teid pole kandideerima kutsutud? Mõne hääle vana rasva pealt ikka saaksite.

Otseselt ei ole keegi pakkunud… (Mõtleb). Aa, ei! Üks kunagi Keskerakonnast käis aastaid tagasi ja uuris, et kas tahaksin. Ütlesin, et mind see asi ei huvita.

- Olete te kahetsenud, et nii kaua metsas olite?

Seda küll. Siis, kui Eesti Vabariik tuli, oleks tahtnud juba välja tulla, aga siis vaatasid ja ootasid mingeid seadusi, et kuidas see üleminekuperiood on. Samal ajal istusid võimul needsamad, kes vanastigi. Et siis oli väga imelik kuhugi minna. Ei tea ju, kuhu sind hoopis topitakse. See lõigi selle värgi segamini.

- Nii et metsa-aastad olid raisatud?

Otseselt mitte. See andis eluks tohutu kogemuse. See õpetas hakkama saama tohutute raskustega. Tavainimene oleks ilmselt ammu käed üles tõstnud.

- Millised need raskused olid?

Kuidas sa ennast majandad. Kui sul pole süüa ega magada kuskil, sa külmetad. Praktiliselt iga hetk võid sa võtta relva ja omale kuuli pähe lasta. Selliseid vintsutusi päevast päeva taluda on raske.

- Oli siis neid hetki, kus mõtlesite, et…

Jah, kindlasti oli. Vaatasid, et mis siin ikka ennast piinata.

- Mis aitas?

Tavaliselt aitas lihtsalt magama minemine. Kui üles tõusid, olid rohkem puhanud ja maha rahunenud. Vaatasid siis, et okei, maha lasta jõuab ennast igal ajal. Aga parem proovin veel vastu ajada.

- Õppisite kannatlikust.

Seda küll, jah. Kui mõtled, et nüüd on mõnikord olukord hull, siis tegelikult on asjad olnud palju hullemad.

- Kui tihti te oma metsaajale tagantjärele mõtlete?

Otseselt ei mõtle. Mõnikord, kui mõni võõras vestleb ja küsib, kuidas sul oli, siis väheke jälle mõtled selle aja peale.

- Unes näete metsa?

Ei ole enam näinud. Algusaastatel nägin rohkem neid tagaajamisi.

- Õudusunenäod?

Ikka, relvadega kogu aeg pead lahingut. (Naerab.) Nüüd pole ma palju aastaid enam sellist und näinud.

- Aga mis metsast head meenutada on?

Kevadet võib-olla. Kui päike hakkas soojendama, maale tekkisid laigud. Siis vaatasid, et talv on jälle seljataga ja elu läheb jälle natukene kergemaks.

- Soojade ilmadega tekivad metsa ka sääsed.

See on nagu Egiptuse nuhtlus. (Naerab.) Käsi käis kogu aeg oksaga nii enda ees, jumm-jumm (näitab), ja nii päev otsa. See on ikka jube, kui praegu mõelda: istud päev läbi ja vehid oksaga enda ees sääskede peletamiseks.

- Kas tervis ka nende metsa-aastate järel jukerdab? Niiskus liigestele just sõbralikult ei mõju.

Esialgu, ptüi-ptüi, (sülitab üle õla) ei ole tunda andnud. Võib-olla hiljem annab.

- Te olite vennaga pikad aastad metsas koos ja Aivar on senini psühhiaatriahaiglas ravil. Kui tihti te suhtlete?

No ikka suhtleme, kui võimalik. Siin aasta lõpus saime ta ka kümneks päevaks haiglast välja, siis ikka suhtleme.

- Teist tehti film ja raamat…

Raamatuga läks natukene nii…

- «Ilveste impeerium», ma olen seda lugenud ja see oli täiesti korralik tavaline lugemine.

Ta päris jah, et… Ma ei taha nüüd niimoodi öelda. Uhhh… no lippadi-loppadi. (Naerab.)

- Aga mis seal teisiti võinuks olla? Seal oli päris ilusaid kohti ilvesega kohtumisest jms.

Nojah, aga eks reaalne elu on ikka midagi muud kui raamat.

- Raamatust ja filmist saadud tulu ilmelt aitaski teil oma eluga vabaduses alustada?

Filmist sai küll tulu. Raamatuga tehti, nagu öeldakse, natukene tüngataolist. (Naerab.) Ei antud õieti lepingut lugedagi, öeldi, et kirjuta kähku alla, ja usaldasid neid asju. Pärast, kui läks vaidlemiseks, siis vaatasid lepingut ja nägid, et sul polegi eriti midagi siit saada.

- Et raamatu eest raha ei saanudki?

Eriti jah. Muidugi, see tegija Russak (ajakirjanik Ülo Russak – R. B.) käis ja tõi midagi. Aga suurema osa pani ikka omale. (Naerab.)

- Kuulsuse tipul toodeti Voitkade grillsütt, süütevedelikku ja muud sellist nänni. Teie nimede kasutamine teile mingit tulu ikka tõi?

Jah, ma olen neid ise ka oma silmaga näinud. Aga need olid tehtud ise omal algatusel ja meilt keegi midagi ei küsinud. Pandi meie nimi peale ja oligi asi ühel pool. Aga mis ma ikka nendega seal veel jamama oleks hakanud.

- Napsimees te ei ole?

Ei, ei. Mõnikord hästi vähe õlut võtan. Kui olin 16, sain kahe vennaga koos peetud sünnipäevalt oma tuleristsed kätte. Siis vandusin, et iialgi ennast enam täis ei võta.

- Paljud on lubanud ja ikka uuesti võtnud.

Ei, minuga nii pole. Enda vigadest peab ikka ise õppima.

- Suitsumees?

Jah, suitsu teen ma küll.

- Kus see viga külge hakkas?

Vanglas. Seal oli nii igav ja ma olin ikka harjunud midagi tegema. Mis seal siis muud teha oli, kui nelja seina vahel istuda ja suitsu teha.

- Oli teil muidu meeles, et 29. veebruar on teie metsast väljatulemise aastapäev?

Nüüd mul tuli meelde jah. Vaatasin, et jälle neli aastat on mööda läinud ja see päev nüüd käes.

- Kumb aeg parem oli, metsaaeg või väljasolemise aeg?

Praegune aeg ikka.

- Te isegi ei kõhkle.

Ei, sellist aega nagu metsas ei taha isegi oma vaenlasele soovida.

- Vabadus ongi magusam kui pidev põgenemine.

Jah, mõtle, kui sa seal metsa all magasid, siis pidid iga krõpsu peale ärkama. Kas siis loom kõndis või ükstapuha. Siis mõtlesid igasuguseid asju, nüüd magad ikka rahulikult, ei pea iga krõpsu peale ärkama. See on ikka jube magamine küll, kui praegu mõelda.

ÜLO VOITKA (47)

Legendaarne metsavend, kes varjas end koos venna Aivar Voitkaga aastatel 1986–2000 metsas. Pärit Viljandimaalt üheksalapselisest perest (seitse venda, kaks õde).
Läks Nõukogude armee eest metsa peitu 22. märtsil 1986. Koos vanema venna Aivar Voitkaga varjas end Eesti ja Läti metsades, rajas punkrid ja tegi aastate jooksul relvituks kolm neile metsas peale sattunud politseinikku.
Voitkad tabati 29. veebruaril 2000 Viljandimaal Mäeltkülas. Nende vanematekodu läbiotsimisel avastati sauna ehitatud peidik, kuhu varjunud vennad politsei pihta tule avasid. Helikopteriga kohale lennanud eriüksus K veenis vendi verevalamiseta alla andma. Esimesena tuli välja Ülo, kellele järgnes tund hiljem ka Aivar. Aivari tunnistas psühhiaatriaekspertiis hiljem süüdimatuks. Ülo veetis metsa-aastatel toime pandud pisikuritegude eest vangis aasta ja neli kuud. Ta vabanes enne tähtaega Pärnu vanglast 2001. aasta suvel.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Viimane Eesti metsavend.

Postitus Postitas Martin Herem »

Üks viimastest - Arnold Ojaste, on lahkunud.
Mari
Liige
Postitusi: 137
Liitunud: 08 Jaan, 2010 9:31
Kontakt:

Re: Viimane Eesti metsavend.

Postitus Postitas Mari »

Martin Herem kirjutas:Üks viimastest - Arnold Ojaste, on lahkunud.
Puhka rahus. Ärasaatmine 6. mail Tartu Peetri kirikus kl 12
klm
Liige
Postitusi: 124
Liitunud: 29 Apr, 2008 8:56
Asukoht: Wesenbergh
Kontakt:

Re: Viimane Eesti metsavend.

Postitus Postitas klm »

Postimees: "Leiti metsavend August Sabbe viimane punker"
https://www.postimees.ee/6412966/leiti- ... ane-punker
Kasutaja avatar
vennas
Liige
Postitusi: 47
Liitunud: 04 Dets, 2007 14:27
Asukoht: viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimane Eesti metsavend.

Postitus Postitas vennas »

Varjajatest niipalju et 70 date lõpus või 80 alguses (isa täpsemalt ei mäleta) Intsu rabas olla pakkunud üks mees viljakotitäie jõhvikaid müüa. Olla nii inimestest võõrdunud et ei julgend otsa vaadata. Isa arvas et Peka Juku.
Kasutaja avatar
vennas
Liige
Postitusi: 47
Liitunud: 04 Dets, 2007 14:27
Asukoht: viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimane Eesti metsavend.

Postitus Postitas vennas »

Suure talu rerepoeg kes varjas ennast 40 aastat
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimane Eesti metsavend.

Postitus Postitas Kriku »

Mis ta kodanikunimi olla võis?
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Viimane Eesti metsavend.

Postitus Postitas Walter2 »

http://epl.delfi.ee/news/lp/metsavend-a ... d=83831381
Sabbe oli mu vanaisa naaberküla mees. Kõva kalamehena armastas mu vanaisa Võhandul ja Tsolgo ümbruse järvedel kalal käia, olevat Sabbega ka kohtunud, nägupidi olevat teadnud, mõlemad olid ka nimekaimud. Käis ka julgeolekus kuulamisel kas teab midagi täpsemalt. Ka kalavetel olles oli teda kontrollimas käidud et kellega tegu. Eks jäi 70-ndail kui Sabbega aktiivsemalt tegelema hakati sündmustele jalgu. Ta ei tahtnud neist asjadest isa sõnul eriti rääkida kuna kange Võrumaa mehena ei sallinud vene võimu silmaotsastki sest oli see ta elu noore mehena pea peale keeranud nagu paljudel teistelgi. Mina tatikana ei teadnud siis neist asjadest midagi, isa on hiljem üht-teist rääkinud ja nüüd pole kelleltki enam küsida ka.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
vennas
Liige
Postitusi: 47
Liitunud: 04 Dets, 2007 14:27
Asukoht: viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimane Eesti metsavend.

Postitus Postitas vennas »

Kahjuks kodanikunime ei tea hetkel.
Kasutaja avatar
Hetzer
Liige
Postitusi: 77
Liitunud: 08 Jaan, 2018 10:56
Asukoht: Kuressaare
Kontakt:

Re: Viimane Eesti metsavend.

Postitus Postitas Hetzer »

v2gahea
Liige
Postitusi: 60
Liitunud: 12 Mär, 2022 8:25
Kontakt:

Re: Viimane Eesti metsavend.

Postitus Postitas v2gahea »

Ei tee reklaami, tekitab kahetisi mõtteid kas on ikka õige asi aga nüüd võib osta August Sabbe aluspükse
https://augustsabbe.com/et/collections/all
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline