lennukipark, mis iseseisvalt , ilma NATO vihmavarjuta opereerida suudaks piirkonnas, mis on S-400/S-300 laskeulatuses, tuleb vähemalt 1 suurusjärgu võrra kallim? lisaks peaks üks-kaks hävitajat oma 2-4 laevavastase raketiga omama baasi/välibaasi, mis oleks võimeline opereerima olukorras, kus vaenlasel on air superiority, lisaks peab ka see hävitajatelüli kuskilt eelhoiatuse saama (ettenihutatud sensorsüsteem?)Kapten Trumm kirjutas:Need raketid "Sirtsu soost Tallinna lahele" on paraku:
1. väga kallid
2. vajavad sihtmärgi nägemiseks ettenihutatud sensorsüsteemi (mis on veelgi kallim).
See, mis meile jõukohane oleks, on max mõnekümne km lennukaugusega ja eeldab laskeplatvormil radarit sihtmärgi asukoha määramiseks.
Kõrgustel, mis tiibraketid lendavad, on kahjuks silmapiir kaunis madalal ning rakett ise niipea sihtmärki ei näe.
Rakette kandval lennuväel on ka sellel teemal üks oluline eelis, nimelt 3000 m kõrgusel lendava lennuki radar näeb näiteks üle saarte või poolsaarte (mida meil on samuti üksjagu), kuid sõjalaeva max 10 m kõrgusel olev radari sinna ei näe. Mis tähendab, et Tallinna lahel olev sõjalaev Aegna taga toimuvat ei näe.
Lisaks muidugi võimalus arendada rünnakul sellist kiiret tempot, mis maismaal ja laevadel asuvate raketisüsteemide korral on täiesti saavutamatu.
minimaalne iseseisev lennukipark olekski vast 12-16 lennukit ehk 1 standartne eskadrill, mis oleks pikas perspektiivis võimeline jätkusuutlikult 1-2 lahingpaari valmiduses hoidma? Tšehhid liisisid sajandi alguses mingi 1,3 miljardi dollari eest 14 gripenit, sellele juurde veel lahingumoon (jätkusuutlikuse all ma mõtlen mitte 3 raketti a´ 3milj. eur tk., vaid nt. 12 tk. kolmes eri laos/punkris = 36 milj. eur tk.)
kui nii vaadata, siis on see kaldapealne , isegi mitmekordselt dubleeritud sensorsüsteem (nt. Ericssoni Giraffe ) + sirtu soos või lihulas vanas kolhoosilaudas peidus olev raketirekka ikka kordi odavam ja pikaealisem lahendus, arvatavasti ka hirmutavam
lennukite hindadega on see lugu, et alla miljardi euro/dollari vist mingit diili välja ei tule, lennuki kered ise on odavad, kuid toetus/väljaõpe/hooldus on sellise mahuga ja hinnaga,et odavat varianti pole. isegi suuremat sorti lennuväed pole enam võimelised ise kõrgeima tasemega toetust pakkuma, saati siis väiksema eelarvega ´ettevõtted´. näiteks soome proovis oma hornetitega ise hakkama saada, tulemuseks on see, et soome õhujõudude ja boeingu suhted on hullemad, kui eestil ja venemaal