www.militaar.net

Kergitaks üles diskusiooni selle ülirelva ohust tänapäeval ja selleks valmistumisest.
Nimelt paneb imestama, et see hädaoht tundub viimastel kümnenditel olevat justkui varjusurma surnud - ei tehta enam tsiviilõppusi ega ole vist ka pädevaid varjendeid juurde tekkinud, seega kui selline jama peaks juhtuma, peab enamik eesti rahvast vist kartulikeldrist varju otsima .
Ja ega praegusaja noored aatomipommist ja selle toimest palju rohkem teagi, kui aatomiseene kuju ja üldist juttu. Kuid kardan, et kui taoline lähikonda kukub, ei ole sellest mingit kasu ja on ka hilja kuskilt põõningult veneaegseid plakateid alla tirida ja seletada, kuidas näit. radioaktiivselt saastatud maastikul liikuda jms. Muidugi, kui ikka otse pähe kukub, ega vist teadmisedki aita, kuid sellise hädaohu unarusse jätmine on minu arvates kuritegelik Kuigi külm sõda on väidetavalt läbi (minu arvates siiski mitte) ei ole pommid kuhugi kadunud, vaid hoopis juurde nikerdatakse teisi . Ja puht statistiliselt on ainult aja küsimus, millal mõni nõdrameelne kuskil käraka ära teeb, parimate kavatsustega muidugi. Juba kostavad Pentagonist hääled, et "lokaalne", pisike/tilluke, tuumapommike polegi nii paha asi jmtj.
Kui praegu peakski ootamatult õhuhäire käima minema, vean kihla et 98% kuuljatest:
A) arvab, et kellelgi varastatakse autot
B) keegi teeb nalja
C) kui meediast õeldakse, et polegi nali, ei oska kuhugile minna ega midagi suurt peale hakata.... ja jutt on loetud minutitest!
Soomes ollakse vähemalt niipalju targemad, et uutel majadel on kõigil seaduse poolt nõutud pommivarjend all ja tuumasõjaks kohandatav (juba uks on 2cm terasest ja kaalub oma paarsada kilo).
Muidugi juttudes a`la globaalses tuumakonfliktis hävib elu kogu Maal, on ehmatamapanevalt kõva põhi all, kuid kes midagigi ette ei võtta, hävib ikka päris kindlasti.
Kas, kes ja mida peaks ette võtma?

_________________
Ilu on see, kus pole midagi üleliigset - Michelangelo
Relvades ei ole midagi üleliigset.

Nõuka ajal oli vast see mentaliteet, et kui plahvatus toimub, heitke kõhuli ja püss keha alla, et toru üles ei sulaks.....

Ei tea palju oleks tegelikkuses kasu sellest teadmisest, "kuidas saastatud maastikul liikuda". Kui pomm mööda läheb, ja naistel munasarjad kahjustamata jäävad, pole ju midagi. Ja kui pihta läheb siis pole enam niikuinii kedagi...

tegelikult mis puudutab radiatsiooniohtu siis kaasaegse tuumapommidel see pole eriti suur kuna plahvatus toimub õhus. Kõige ohtlikumad on tehnogeensete katastroofide tagantjärjed (näiteks see kui pommi visatakse tuumaelektrijaamale)
kusjuures n-aja kõige lihtlabasem tuumavarjend on maaalune garaazh, mida õismäe ja mustamäe täis on
Eks see elu pole eriti ilus mis pärast tuumasõja tuleb
Ilma elektri, keskvee, kanalita, ilma gaasita ning ilma ühistransportita. WC saab olla nurga taga, pipifaksi asemel vahtraleht. Keskmisel naisel on 4-5 last, laste suremus 50%. Inimeste keskmine iga 55-60 eluaastat. Äratatakse päikese tõusuga ning väravad pannakse kinni päikese loojanguga...50% on algharidus, kõrgharidus ainult üksikutel. Liha süüakse paar kuud aastas. enamus ajast on nälg ning külm..Samas...tuleb samasugune elukvaliteet nagu sada-sadakakskümmend aastat tagasi siinmaal on olnud.

Kõige hullem tänapäeva tuumasõja puhul on see, et elektromagnetiline impulss hävitab elektroonika ja ka avaliku elektrisüsteemi. Ühest pommist 30 km kõrgusel piisab paari tuhande ruutkilomeetri jaoks. Tuul võib kogu saasta sinust eemale kanda, aga maha põlevad enamus arvutisüsteeme ja elektriülekandeliine ja transformaatoreid. Suuri transformaatoreid pole ka kusagil niipalju varuks, et kõik kannatadasaanud tehnika välja vahetada. Kui arvutisüsteemid ei tööta, siis rahandussüsteem kukub - maksa kaardiga! Mingit sidet ka pole. Liftid korrusmajades ei tööta, uksed lahti ei käi, solk ära ei voola kuna seda pumbatakse, bensiini tankida ei saa, kuna seda peab ka elektriga pumpama, poodi kaupa vedada ei saa, kuna transporti pole, korrusmajade kütmisega tuleb ka jama, kuna selleks ka elektrit vaja, jne.jne.

_________________
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!

Vot tuumasõda on asi mida ma olen terve elu kartnud.
Sesmõttes kas keegi seletaks mulle kuidas selle häire teatamine Eestis käiks? Pole meil ju pasunaid tänavatel ning minutite mäng ja seda veel televisioonist teatatakse. No kurat, kuhu mul oleks Mustamäe kortermajast joosta?
Kas maaalune garaaz kärab?

Mäletan,et mitte väga ammu mingi pool aastat tagasi räägiti uudistes mingist õhuhäireprojektist nagu.A´la mingi 60 sireenikest Tallinnale jne.Uudistes näitas ka.Ilusad seenekujulised aparaadid peaaegu nagu pommiplahvatus ise.Kuigu usun,et tänapäeval tuumakonflikt ikka ülimalt ebatõenäoline on(vähemalt meie laiuskraadil kindlasti).See on vast ikka rohkem selline psühholoogiline hirmutamisrelv.USA suutis ju japside peal üliveenvalt näidata sellise relva jubedust.Pealegi on liialt palju riike end juba kenasti sättinud nn.tuumaklubisse.See oleks ainult üksteisehävitamise projekt.
Aga kas kellegil ikka vatimarlimask on veel alles või?? :lol:

Globaalselt hinnates on see jutt kõik õige, aga mina asetaksin selle küsimuse Eesti konteksti.

Esiteks - maailmas on külma sõja kadumisega suuremahulise tuumasõja oht tõenäoliselt kadunud. Hetkel maailmas ei ole ega vast ka ei teki kahte antagonistlikku riikide grupeeringut, kel mõlemil oleks suured tuumarelvavarud. Ja kui sõdivad omavahel võimas tuumariik ning pomme mitteomav riik või ainult mõnda pommi omav riik, siis tõenäoliselt pomme massiliselt käiku ei lähe. Halvemal juhul vaid mõned. Venemaa uut vastuseisu NATOga ma ei usu - kristliku riigina on Venemaa ja venelased kultuuriliselt lähemad Lääne-Euroopaga kui Hiinaga ja/või moslemimaadega. Mina usun ses osas Sam Huntingtoni (loe: Sam Huntington. Tsivilisatsioonide kokkupõrge).

Nüüd Eestist. Meie naabriteks ei ole riike, kes oleks hulluses võimelised meie vastu tuumarelva kasutama. Eesti on julgeolekupoliitiliselt osake NATOst, kuid on selles alliansis küllaltki kolmandajärguline perifeer-riik. Ehk siis kui realiseerub kõige mustem stenaarium - mingi hullude rühmitus kasutab NATO riikide vastu mõnda tuumarelva, siis ülisuure tõenäosusega ei ole Eesti see riik, kus seda rakendatakse.

_________________
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta

heh heh, meenub üks south parki osa kus pilati viie-kuuekümnendate naiivsied õppe filme - south parki ähvardas vulkaani purse ja laava oht ning näidati õppe filmi kus soovitati - kui laava tuleb siis "duck and cover" ehk visake pikali ja varjuge....
vähemalt luukered jäid järgi

Kuskil olen lugenud et kõige halvimal juhul venemaa jaoks, kus ennetava löögiga hävitatakse enamuse rakettidest, ning ülejäänust 90% saab olema raketikilpi saag, isegi sellel juhul arvatakse et vähemalt 15-20 megatonnilise lõhkepea suudetakse vaenlasele toimetada, ning ilmselt see on hind (10-15 suurimat linna ning 5 tchernobyli katastroofi) mida mitte keegi ei soovi maksta. Ning selle tõttu, jääb ka edaspidi tuumarelv n.ö. ohjeldamise relvaks.

Murelikuks teeb just asjaolu, et tuumarelvi täiendatakse ja toodetakse juurde pidevalt. Kaasajal on juba aatomipomm seoses uute rikastamismeetoditega juba seevõrd kokkusurutud mõõtmetega, et juba tuleb kõne alla isegi selle heitmine suurtükist . Ja kui mõelda, milline kolossalne raha selle alla kinni pannakse - miljardid suurriikide eelarvest. Arusaadav, et nende riikide militaristid sügelevad - pillu ja pillu raha sisse ja katsetada pole kuskil! Nii põnev oleks kuskile tegelikult virutada ja pärast laipu ja purustatud tehnikat kokku arvata. Ja ma kardan, kardan tõesti et see aeg saabub. Terrorism on omaette teema ja üha kasvav hädaoht just seoses tuumarelvade rohkuse ja väikeste mõõtmetega. Kes ütleb, et mõni vaimuhaige oma paradiisi minekuks mõnda "väikelinna" ei vali nt. Tallinnat, lihtsalt et vägevamatele riikidele näidata a´la kui ei tehta seda või toda, siis teeme paugu mõnes miljonilinnas. Omamoodi "humaansus".
Isiklikult arvan, et tõenäosus on 75%, et järgmise kahe aastakümne jooksul võetakse kuskil kasutusele tuumarelv. Ja kui kuskil pauk käib, sajab seda radioaktiivset sitta üle poole maailma alla. Ja isegi, kui keegi ei hakka pisikese Eesti peale pommi raiskama, kaugel see Peterbur ikka on... Milittaarbaase on lähemalgi.

_________________
Ilu on see, kus pole midagi üleliigset - Michelangelo
Relvades ei ole midagi üleliigset.

Meie jaoks kõige ohtlikum ongi Sosnovõi Bor, seal lähedal muuseas on Krasnaja Gorka, kus siis vanad mereväelaod esimese ja teise ilmasõja aegsete miinide, torpeedode, suurtükimoonaga jne. Enamik kraami pidi nendes laokäikudes nii roostes olema, et liigutada seda kraami enam keegi ei julge. Kui seal midagi pauku tegema hakkab, siis jällegi keegi ei tea mis Sosnovõi Boriga saama hakkab. See on juba vana jaam, betoon ja igatsugu torud juba väsind, kui maapind veidi väriseb, siis võib seal ka leke tulla.

_________________
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!

Need väiksed tuumapommid on ka samapalju nõrgemad.

Kahurist välja lastavad tuumamürsud on paar kilotonni, "kohvrid" veel vähem.

Hiroshima plahvatuse efektid on Nõukogude "rahuvõitlejate" poolt kaunikesti üles haibitud.

Hiroshima plahvatuse võimsus oli ca 16 kilotonni ja otseselt lage oli 400 meetrine ring

Hukkunute arv oli tohutu seepärast, et enamik jaapanlaste papist hooneid ei pakkunud kaitset ja lendasid laiali või läksid põlema, samuti koperdasid inimesed plahvatuse epitsentris ringi ja enamik hukkus pärast plahvatust oma teadmatuse tõttu saadud kiirituse pärast.

Samas oli teada juhtumeid, kus isegi hermetiseerimata (ülerõhk) ise tehtud varjetes jäid inimesed vigastamata 200 meetrit epitsentrist.

Ka jäid püsti enamik betoonist hooneid, sh "aatomimaja", mis asus otse epitsentri kõrval (100 meetrit) ja sild, mis asus otse plahvatuse all.

Sellise pommi lõhkemisel valdavalt raudbetoonist hoonetega Tallinnas nt Stockmanni kohal ulatub lage vöörd umbes Kosmose kinoni ja näiteks enamik Sõpruse pst hooneid kaotab ilmselt osa katustest ja aknaklaasid, mis jäävad kesklinna poole.

Taolistes ehitistes elavad inimesed jäävad kas täiesti terveks või saavad minimaalseid vigastusi (klaasikillud, põletused).

Keldrites või maa-alustes garaazides varjunud inimesed hukkuvad kuskil poole Liivalaia tänavani.

Ei maksa unustada seda, et NL linnade planeeriminea arvestas tuumasõja võimalusega ning seetõttu on linn nö päikesekujuline (laiad magistraalteed lähevad tsentrist äärelinna poole) et vähendada lööklaine mõju.

Ka ei tule 16 kt pommi puhul Tallinnas eriti massilisi tulekahjusid, mis võtsid karmi lõivu Jaapanis - enamik maju on materjalist, mis ei põle.

Müüdid ja faktid tuumarelvadest ja tuumasõjast (tasub hoolega lugeda neid fakte Hiroshimast ja Nagasakist)
http://www.oism.org/nwss/s73p912.htm

Teadlaste analüüsid tuumarelvade efekti kohta suurlinnadele
http://www.fas.org/nuke/intro/nuke/7906/

Oluline viimases allikas on tõsiasi, et ilmselt oleks saanud totaalses tuumasõjas esmaste efektide ja lühiajaliste järelmõjude tõttu rohkem surma inimesi läänes, kui NSVL-s, kuid juba paari aasta järel muutub olukord tagurpidiseks-

Läänes on urbaniseerumise % suurem ja tihedad asualad on enamasti ka sihtmärgid. Samuti arvati NL tsiviilkaitse paremaks.

Samas muutub peale tuumasõda kriitiliseks 2 asja - kütus ja põllumajandus.

Siin lööb aga eraomand selgelt kommunismi. Esiteks on nt USA-s vedelkütuse kasutus osakaal kogu kütusetarbeks põllumajanduses idablokist ligi 4 korda väiksem kui NL-s. Teiseks on kütusevarud rohkem hajutatud (paljud farmerid hoiavad aastast varu oma farmis). NL kütusevarud olid enamasti koondatud suurtes keskustes asuvatesse naftabaasidesse, mis hävitatakse koos keskustega. Samuti on arenenud riikide põllumajanduses kütusekulu ühele põllu ühikule kordades väiksem.

Nafta rafineerimist esimesed 5-10 aastat ei toimu, sest tehased, leiukohad on maatasa.

Tulemus on ilmselt see, et paljud ellujäänud NL kodanikud on mõne kuu pärast näljas, sest kütust põllu harimiseks või loomade kasvatamiseks lihtsalt ei ole.

Nii küüniline kui see ei ole, siis parema tsiviilkaitse (evakueerimine jne) päästetud elanikkond hukkub ilmselt näljast ja haigustest lähima aasta jooksul ning riigikord kollapseerub mässu tõttu.

See on üldteada tõde et Venemaa "exposure" tuumakonfliktile Ühendriikidest on oluliselt suurem. Hiina oma veelgi suurem.
Põhjuseks on eelkõige kliima. Eks venemaal on see palju karmim kui näiteks ühendriikides.

Aga miks räägitakse 16kt. võimsusega pommist? Kaasaegne tuumalõhkepea, näiteks Topolil see on kui ma ei eksi 900kt, ehk 60 korda suurem. 900kt pommil on totaalpurustuste raadius 6 km. ning kui see kuskil Stockmanni piirkonnas plahvatab piisab nii Sõpruse puiesteele kui ka Lasnamäele ning ka Koplile, ühesõnaga võtke ise joonlaua ning mõõtke. Satakal kui ma ei eksi on 10 lõhkepea 150 või 250 kt, seda piisab ka Tallinnast mitu korda suuremale linnale.

ma loodan, et meite pihta ei lasta rakette, mil kümme tallinna hävitamiseks kõlbulikku lõhkepead. kui siuke õnnetus peaks juhtuma, et keegi peab vajalikuks tuumarelva kasutamist eesti pihta, siis on tõenäoliselt sihtmärgiks mõni tallinnast eemal asuv linn, või kasutatakse relva, mis potensiaalsele vallutajale vajalikud struktuurid (sadam, lennuväli näiteks) terveks jätab, ja piirdutakse vaid ühe kahe matsuga, et meid moraalselt murda nagu japsidega tehti. seega võiks arvata, et meie vastu vast ei kasutataks suuremat, kui paarikümne kilotonnist laengut ....

_________________
Cartridges are naught but a passing fad ...