www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Okt, 2019 3:08

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 17 postitust ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses
PostitusPostitatud: 21 Apr, 2016 19:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3959
Arvestades, et see teema kipub aeg-ajalt ikka pead tõstma, siis oleks äkki mõistlikum seda veidi konkreetsemalt/faktipõhisemalt arutada. Kriitikat ja vaidlust on tekitanud nii ajateenijate hüvitised, eripensionid, vabaajavormid ning isegi koopiapaber.

Siin on mitmeid asju, mida arutada:
a) Eesti hankepoliitka ja hangete korraldus riigikaitses
b) eelarve struktuur (palgad vs hanked vs jooksevkulud)
c) raha paigutamine asjadesse, mis ei tõsta otseselt kaitsevõimekust

Näiteks on arusaadav, et eripension võib olla oluline faktor kaitseväelase ameti valikul aga ka olemasoleva personali hoidmisel. Samas tuleb kaitseministeeriumi 2014. majandusaasta aruandest välja, et kaitse-eelarve bilansis seisab eripensionide kohal 313 568 000 eurone kohustus. See summa ei kuulu kohesele maksmisele, kuid on arvestatud välja nii praeguste kui ka tulevaste eripensioni saajate põhjal. See tähendab, et mingil hetkel tulevikus, arvestades juurde pikemaajalise koosseisu vahetumise ning võimaliku suurenemise, võivad iga-aastased kohustused ulatuda mitmekümnete miljonite eurode suurusjärku. See probleem pole ainulaadne kaitseväele, ka siseministeeriumis on toimunud selle teema ümber valus arutelu.

Tsiteeri:
Kaitseväe eripensionid on arvestatud kokku 4 013-le isikule, nendest praeguseid töötajaid 2 564 (s.h 960 ohvitseri ja 1 604 allohvitseri ), pensionäre 805 (sellest 728-le on määratud väljateenitud aastate pension, sh 6 endist kaitseväe juhatajat, 70-le töövõimetuspension ja 7-le toitjakaotuspension) ja reservväelasi 644.


Teiselt poolt oleks sealhulgas oleva töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni kaotamine täiesti mõeldamatu samm. Kas aga eripensionid peavad tingimata olema kajastatud kaitse-eelarves? Kas süsteemi oleks võimalik korraldada nii, et tublid riigiteenistujad saavad oma ausalt väljateenitud kompensatsiooni, koormamata üsna jäigalt piiritletuna tunduvat eelarvet?
Ma leian, et see kõik vääriks arutelu.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses
PostitusPostitatud: 22 Apr, 2016 17:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1558
Alustuseks võiks sellest arutelust kohe ära eemaldada töövõimekaotus- ja toitjakaotuspensionid – need on erinevalt tegevteenistuspensionist selgelt vajaduspõhised toetused (kui inimesega juhtus midagi, siis makstakse; kui midagi ei juhtunud, siis kulu ei ole) ning nende kulu on võrreldes tegevteenistuspensionitega marginaalne.

Mis neid tegevteenistuspensione puudutab, siis tasuks siin ehk üle korrata tänaste pensionite saamise alused ja mahud (ja neid siis mõttes võrrelda tavainimese saadava tänase ca 350 eurose rahvapensioniga, millele lisandub midagi II ja heal juhul ka III sambast). Tegevteenistuspensioni hakkavad saama tänase seisuga kõik tegevväelased, kellel on vähemalt 20 aastat tegevteenistusstaaži (kuni 2008. aastani piisas 13 aastast). Pensioni hakatakse maksma mitte üldise vanaduspensioni ea (63-65) saabudes, vaid kohe, kui isik on saanud 50-aastaseks ja peaks sel hetkel teenistuses lahkuma. Jah, piirvanused on meil olenevalt auastmegrupist 55, 60 või 65 aastat, kuid kedagi sunniviisiliselt meil piirvanuse täitumiseni kinni ei hoita. Pensioni suurus on 20 aastase staaži puhul 50% tegevväelase viimase viia aasta valitud palgast (mida seejärel indekseeritakse ehk suurendatakse samas tempos rahvapensionitega), iga üle 20 staažiaasta teenitud aasta lisab 2,5% kuni maksimaalselt 75% viimasest palgast. Pole paha.

Täna on pensionite kulu kaitse-eelarvele marginaalne, u 1% kaitse-eelarvest, kuna süsteem on noor ja õige mass pensionäre alles hakkab tekkima. Paarikümne aasta pärast oleme aga tõenäoliselt olukorras, kus KV eripensionäride arv tõuseb ja seejärel stabiliseerub tasemeni ca 1500 pidevalt pensioni saajat. Ehk laias laastus hakkaks meil tulevikus iga 2-3 tegevväelase kohta olema üks pensionär, kellele maksame 50-75% tegevväelase keskmisest palgast. Arvestades seda, et pensionit on võimalik hakata saama 50-aastaselt, keskmine eluiga tõuseb selleks ajaks tõenäoliselt u 80 aastani, võibki ühel hetkel juhtuda, et keskmine tegevteenistuspensionär saab pensionil oldud 30 aasta jooksul kaitse-eelarvest sama palju raha, kui ta sai nt 20 tegevteenistus oldud ehk reaalselt tööd tehtud aja jooksul. Kulud kaitse-eelarvest moodustavad tulevikus tõenäoliselt mitte alla 5% - mis polegi teab mis suur probleem, ainult et kui kaitsekulud peaksid kunagi tulevikus langema hakkama, siis sellega paralleelselt hakkab kerkima ka pensionikulude osakaal kaitseeelarvest. Mis pöördvõrdeliselt hakkab sööma investeeringutele, väljaõppekuludele või teenistuses olevate inimeste palgarahaks mõeldud summasid.

Ärge nüüd võtke seda kehtiva süsteemi kriitikana – ma ei ütle, et kehtiv süsteem on kole halb ja tuleks kohe likvideerida, lihtsalt ma soovitan kõigil nende numbrite peale natukene mõelda. Samuti soovitan mõelda järgmiste asjade peale:

- Tänane eripensionite skeem loodi 1990. aastate lõpus, mil kogu avalik sektor ei osanud eriti hästi prognoosida seda, kui palju üks või teine asi kunagi kauges tulevikus maksma läheb.
- Kaadrikaitseväelaste palgad olid tollal üsna väikesed, mistõttu lubasid heldele eripensionile oli justkui mingi palgalisa, millega tulevikus kompenseerida tänase päeva kesist palka.
- Enamgi veel – toona oli kaadrikaitseväelase põhipalk üsna väikene (kuid pensioni suurust arvutati tollal põhipalga pealt, mistõttu see 50-75% ei olnudki väga suur summa), poole kaadrikaitseväelase netosissetulekutest moodustasid igasugused korteri- ja söögirahad. Tänaseks on enamus selliseid varjatud palkasid kaotatud, või õigemini ühendatud põhipalgaks, mis on keskmise kaitseväelase puhul selgelt üle Eesti keskmise, kuid see 50-75% on kokkuvõttes seetõttu tunduvalt suurem summa kui skeemi loomise ajal.
- Lisaks oli toona kaadrikaitseväelaste n-ö vajaduspõhiste toetuste ja hüvitiste pakett tänasega võrreldes üsna nigel – eripension oli kaudselt mõeldud kompenseerima pikaajalisest teenistusest tekkida võivaid tervisehädasid, millede elukestev ravimine on täna niikuinii süsteemi täiendav kohustus ja kulu lisaks eripensionitele.
- Kahtlen väites, et tulevane eripension on oluline motivaator uute tegevväelaste värbamisel – noor inimene põhimõtteliselt eriti ei mõtle veel oma pensioni peale, teda huvitab eelkõige kohe kättesaadav kuupalk (mida seetõttu pidevalt suurendatakse, mitte ei hoita palka madalal ja ei põhjendata seda tulevase eripensioniga) ja kohe sellega kaasnevad võimalikud hüved ja lisatasud. Lisaks ei soovi tänapäeva inimesed ennast põhimõtteliselt ette 20-ks aastaks mingi ühe kindla süsteemiga siduda.
- Kui eripension on sedavõrd oluline meede inimeste teenistuses hoidmisele, siis miks lahkub endiselt väga suur hulk tegevväelasi teenistusest enne, kui on oma pensioniks vajalikud 20 aastat täis teeninud?
- Eelnevat silmas pidades ei vasta eriti tõele ka väide, et tegevteenistus on sedavõrd eriline ja kitsas valdkond, kust lahkudes inimene enam uut mõistlikku tööd ei leia, vaid peab pensionile jääma.
- Kui eripension on mõeldud selleks, et kompenseerida tegevväelasele seda, et ta peab sõja korral oma eluga riskima, siis tuletaks meelde, et sõtta ei lähe meil mitte 3000 tegevväelast, vaid need tegevväelased koos paarikümne tuhande reservväelasega – aga viimased teevad seda tõenäoliselt ilma igasuguse eripensionita.
- Väljaspool Eesti pinnal toimuvat täiemõõdulist sõda (kuhu kaasataks reservväelased), saab tegevväelaste puhul eluga riskimisest rääkida välismissioonide puhul. Aga nende puhul tuletaks meelde, et keskmise Scoutspataljoni reakoosseisu mehe polegi mõeldav (ega ei soovi ta seda ilmselt ka ise), et ta teeniks reamehena ära pensioniks vajalikud 20 aastat – enamus neist tulebki teenistusse 3-5 aastaks, ning missiooni „ohte“ ja riske kompenseeritakse suure „missioonipalga“ ja nendesamade vajaduspõhiste hüvedega juhuks, kui tõesti peaks seal missioonil midagi juhtuma.

Mis puudutab seda, et eripensionite kulu võiks Kaitseministeeriumi asemel kanda nt Sotsiaalministeerium, siis põhimõtteliselt on see ju võimalik, kuid sisuliselt see ju midagi maksumaksja ja riigi jaoks tervikuna ei muudaks – see on lihtsalt kulude tõstmine ühest taskust teise.

Jah, tänasel skeemil on ka mitmed plussid:

- See on rahaliselt (võrreldes tavapensionitega) väga helde, tagab tegevväelasele (eriti võrreldes tavapensionäriga) pensionipõlves üsna kindla ja hea hakkamasaamise ja saab öelda, et riik ka tegelikult hoolitseb nende eest, kes on sõjalisse riigikaitsesse vähemalt 20 aastat oma elust panustanud.
- See aitab teenistuses kinni hoida neid, kes hakkavad eripensioniks vajalikule 20 aasta staažile üsna lähedale jõudma.
- Vähendab vähemalt mingis ulatuses tungi teenistusest lahkuda parema palga peale, kuna täna saadav hea palk ei pruugi peegelduda enam sinu pensioniaegses sissetulekus.
- Võimaldab üsna valutult ja südametunnistuse piinadeta soovi korral KV isikkoosseisu „noorendada ja uuendada“, kuna 50-aastaseks saanud ja vähemalt 20 aastase staažiga isik n-ö eripensionär väga suurde vaesusesse ei satu ja tal on tagatud stabiilne sissetulek elu lõpuni isegi juhul, kui ta tsiviilsektoris endale uut tööd ei leia või ei soovigi enam leida.

Veelkord – ma ei ütle, et tänane süsteem on saatanast, või et see tuleks kohe likvideerida. Mulle lihtsalt tundub, et selle süsteemi plussid, miinused ja pikaajalised kulud ei ole omavahel teab mis heas tasakaalus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses
PostitusPostitatud: 22 Apr, 2016 18:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3959
Esmalt tänan põhjaliku vastuse eest.

Mis aga puudutab seda konkreetset punkti:
Tsiteeri:
- Kui eripension on sedavõrd oluline meede inimeste teenistuses hoidmisele, siis miks lahkub endiselt väga suur hulk tegevväelasi teenistusest enne, kui on oma pensioniks vajalikud 20 aastat täis teeninud?

Aastaaruannetes on toodud välja, et suuremad isikkoosseisu vähenemised on toimunud seoses missioonide lõpetamisega. Tõenäoliselt osad inimesed ilmselt plaanisidki vaid ajutiselt teenida. Lisaks ei maksa unustada, et osad nendest inimestest lähevad kahjuks otse töövõimetuspensioni peale.
Muidugi oleks üsna huvitav täpsemalt teada saada (mõne üldisema uurimusega näiteks) kui tähtsal kohal eripension tegevväelaste jaoks on.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses
PostitusPostitatud: 22 Apr, 2016 18:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Mär, 2014 22:53
Postitusi: 676
Ma sooviks teada kas personaalpension tuleb 100 % kaitseeelarvest või tuleb kaitseeelarvest ainult see raha mis tuleb lisaks tavapensionile. Minu küsimus oleks kas 63 aastane kaitseväe pensonär saab umbes 300 eur ühisest pensionikassast,sest makse ta maksab sinna!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses
PostitusPostitatud: 22 Apr, 2016 19:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9519
Asukoht: Metsas / Ämbris
viewtopic.php?p=454281#p454281

viewtopic.php?p=456222#p456222

http://www.ohtuleht.ee/128610/maavanema ... rooni-kuus

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/eripensionid/

Tsiteeri:
Osad valla/linnaametnikud ei ole enam avalikus teenistuses
ÜLLE TAMM 23. aprill 2013

1. aprillist jõustus uus avaliku teenistuse seadus.

Et muudatused toimuksid valutumalt, säilivad kõigile avalikus teenistuses töötanud isikutele nende senised soodustused: korraline puhkus 35 päeva ja eripension olenevalt staažist kuni 50 protsenti.

http://sonumitooja.ee/osad-vallalinnaam ... enistuses/


https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... e_2012.pdf

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses
PostitusPostitatud: 24 Apr, 2016 9:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3959
aj1972 kirjutas:
Ma sooviks teada kas personaalpension tuleb 100 % kaitseeelarvest või tuleb kaitseeelarvest ainult see raha mis tuleb lisaks tavapensionile. Minu küsimus oleks kas 63 aastane kaitseväe pensonär saab umbes 300 eur ühisest pensionikassast,sest makse ta maksab sinna!

Mina olen aru saanud nii, et see tuleb ikka lisaks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses
PostitusPostitatud: 24 Apr, 2016 10:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Mai, 2015 14:01
Postitusi: 466
Asukoht: "Kill"
Eestis peaks olema ühe pensioni süsteem.

_________________
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses
PostitusPostitatud: 25 Apr, 2016 22:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 10:23
Postitusi: 666
Tsiteeri:
aj1972 kirjutas:
Ma sooviks teada kas personaalpension tuleb 100 % kaitseeelarvest või tuleb kaitseeelarvest ainult see raha mis tuleb lisaks tavapensionile. Minu küsimus oleks kas 63 aastane kaitseväe pensonär saab umbes 300 eur ühisest pensionikassast,sest makse ta maksab sinna!
Mina olen aru saanud nii, et see tuleb ikka lisaks.
Eripension tuleb täielikult kaitse-eelarve seest. Mingeid tasaarveldusi teiste riigiasutustega ei tehta, mingeid "ühisest pensionikassast" väljamakseid ei ole.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses
PostitusPostitatud: 26 Apr, 2016 9:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
Üks suurimaid ebaefektiivsuse kohti EKV-s (ja ka KL-s) on.......kaadri voolavus. Nii palgaliste kui ka reservi/sõdurite. Voolavusega koos läheb kaduma kogemus, õpitud asjad, järjepidevus ja mis kõige hullem - raha väljaõppeks, mis pole sugugi odav. Raha läheb kõigele, alates väljaõppepersonali palkadest kuni sõduri sokipaarini (sa ei saa ju uuele mehele anda teise mehe vanu sokke, kuigi need veel kannataks kanda).

Nüüd teen sellise, tõeliselt meinstriimi vastase mõtteavalduse - selleks, et kaadri voolavus oleks väiksem, tuleks eripensioni per nase rohkem maksta. Küll tuleks kriitiliselt üle vaadata, kas väljaõppeprodukt ikka vajab pea 1:1 suhtes kaaderkoosseisu või mitte. Lisaks tuleks luua eripensioni süsteem korralikele ja motiveeritud reservväelastele (nt umbes nii: et minimaalne eripension nt 50% kehtivast miinimumpalgast (lisaks riigipensionile) kuus on tagatud, kui isik on 20 aasta jooksul osalenud 90% reservõppekogunemistest (või muudest õppustest, mis arvesse lähevad).

Kui mürsud kukkuma hakkavad, lähevad lõppeks arvesse need, kes vastu hakkavad andma ja kes seda teha oskavad.
Nii lihtne see ongi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses
PostitusPostitatud: 26 Apr, 2016 9:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Juul, 2008 20:32
Postitusi: 1440
Vaidleks Trummile veidi vastu. 1) Scouts ja tegelikult ka muu tegevteenistuse elukutselisena teeninud kontingent ei lähe lihtsalt reservi, vaid nt Scoutsi meestel on nö enda reserv, kellega nad RÕKil kokku harjutavad jne. Ei segata neid ajateenijatega.
2) Ei ole päris nõus sellega, et teadmised jne lähevad kaotsi kui elukutseline teenistusest lahkub. Kasvõi ühel missiooni väljaõppel osalenu on saanud väga hea praktika/väljaõppe (seda lisaks ajateenistusele). Need õpitud rutiinid nii kergelt ei unune. Suur osas Scoutsist reservi läinud mehi osalevad aktiivselt KL väljaõppes ja annavad tegelikult sellega väga suure panuse kogu ülejäänud tegelastele. Suur kaadri voolavus on halb, kuid pigem siis kui ei suudeta täita vajalikke ametikohti. Samas on ka neid mehi, kes leiavad peale vahepealset pausi tee tagasi EKV-sse. Tänu EKV kaadri voolavusele saab ka KL omale parema väljaõppega mehi, kelle panus KL üksuste väljaõpetamisele on üsna oluline, seega päris suur osa neist ei kao kaitsevaldkonnast kuhugi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses
PostitusPostitatud: 26 Apr, 2016 9:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Nov, 2011 2:55
Postitusi: 1250
Ma kah mõtlen, et olgu see eripension nagu väljateenitud preemiaks Vabariigi kestma jäämise eest või nii.
Suurendada seda eriti ei anna minu meelest. Võiks üle vaadata, et kellele seda makstakse ja mis panuse eest.
Eraldi võiks maksta seda pensionifondi põhiosa ja kaitseelarvest lisanduvat "eri"-osa.
Parafraseerides tuntud mõttetera: "Ärme karda tarvilikke kulusid, kardame parem tegemata ja puudulikult tehtud töid."

_________________
Ülbeks minekuga hakkavad vead tulema.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses
PostitusPostitatud: 26 Apr, 2016 10:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
HeiniR paneb ikka täiega turvast, lubage märkida :shock:

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses
PostitusPostitatud: 26 Apr, 2016 12:52 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9519
Asukoht: Metsas / Ämbris
2014
http://www.kmin.ee/sites/default/files/ ... s_2014.pdf
http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... _ermus.pdf

2015
http://www.yti.ut.ee/sites/default/file ... s_2015.pdf
http://www.yti.ut.ee/sites/default/file ... s_sjkk.pdf

2016

Lahkumine teenistusest. Grupid
Manus:
Stat1.png
Stat1.png [ 61.18 KB | Vaadatud 4236 korda ]


Teenimise jätkamise motivaatorid ja nende olulisus
Manus:
Stat2.png
Stat2.png [ 125.04 KB | Vaadatud 4236 korda ]


Lahkumise põhjused
Manus:
Stat3.png
Stat3.png [ 156.64 KB | Vaadatud 4236 korda ]


http://www.yti.ut.ee/sites/default/file ... sjkk2.pptx

*

http://uudised.err.ee/v/eesti/ab338831- ... 09a4a23b03

*

http://www.yti.ut.ee/sites/default/file ... ik_pdf.pdf

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses
PostitusPostitatud: 26 Apr, 2016 18:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1507
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Minu andmetel on voolavus 2015 aastast vähenenud. Samas ei tea ma, kas see on normaalse taseme saavutanud. Mingi voolavus on ju normaalne.
HeiniR juttu "turba panemiseks" ei nimetaks. Reservi osas on minu meelest õige jutt.
Kaitseväkke "jäänuna", ei tahaks ma ka kuidagi toetada arvamust, et "ajud lahkuvad ja lollid jäävad" :lol: Täpsemalt, pole lahkumises "ajude" seisukohalt, minu arvates üldse mingit seaduspärasust.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses
PostitusPostitatud: 26 Apr, 2016 20:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Dets, 2005 22:11
Postitusi: 410
Asukoht: Tallinn
Märge maha kuna teema ja selle sisu on huviorbiidis.

Toetan üldiselt arvamust, et eripension võiks olla üheks motivaatoriks 10-15+ aastat teeninud tegevväelasel keda riik on kõvasti koolitanud ning tahaks veel tagasi saada oma investeeringut. Enne seda ilmselt mitte.

_________________
Tagalatoetuse e-pood (Cumulus sulgmagamiskotid, joped, merino sokid): http://www.tagalatoetus.ee/pood


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 17 postitust ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt