Muinasajal oli märksa rikkalikum toidulaud kui keskajal ja isegi 300 a tagasi. (Kogu toit, mis oli jäi sulle ju endale, pluss suure hulga vaba maa olemasolu, pluss õigus jahil käia nii nagu ise tahad). Karja oli piisavalt, niiet seda võis veristada aasta läbi. Erinevaid vilju, metsõunapuid, mett piisavalt. Seda näitab kaudselt nii väljakaevamiste materjal kui saab ka aimu lugedes kroonikaid. Näiteks inimese kasv oli sama suur kui tänapäeval, aga luustiku indeks oli suurem kui tänapäeva inimesel - õlgade laius 3-4 cm rohkem. 200-300 aasta tagused talumehed aga ulatuksid tänapäeva inimesele ehk rinnuni, keskaegsed olid aga suisa lapse mõõtu ja seda isegi ülikud...põhjus ei tulene geenidest vaid viletsast toidulauast.Tux kirjutas:vaid toidu säilivuses. Kõige paremini säilis elus liha ja sellepärast ei tehtud suitsusingi varusid aastaks ette, vaid varuti vaid niipalju, kui oli vaja talve üleelamiseks. Kevadel oleks olnud rumalus noorloomi igaks-juhuks maha lüüa ja sisse soolata, sest kui lumi on sulanud saavad nad ise süüa otsida ja sügiseks on nad lihtsalt elusana väärtuslikumad. Suvel poleks see suitsuliha enam ka niihästi säilinud ja oleks olnud toidu raiskamine selliseid mobilisatsioonivarusid hoida. Leiba tehti taludes ka korra nädalas, sest vili säilis paremini kui valmis leib. Teine probleem toiduga seisneb vitamiinides, kroonus olles tabas mind ainult soolakala ja pudru söömisest skorbuut, hambad hakkasid kevadel välja kukkuma ja mind päästis ainult kevadiste hapuoblikate ja jänesekapsaste söömine. Sellepärast söödi ka muistsel ajal võimalikult värsket kraami, aga mitte aasta vanuseid kuivikuid ja sinke.
Sellepärast ma arvan, et sõjakäigud olid hooajalised tegevused ja igale suurmobilisatsioonile eelnes suuremat sorti värske toidu varumine, mis ümbruskonnas märkamata ei jäänud ja seega see uudis ka levis.
Lugege "Eesti 1200" kui mind ei usu.
Tollal toitis maa inimese ära. Hiljem olid kunstlikud takistused - igat masti parasiidid: mõisnikud, kirikuõpetajad, kloostrivennad jne. kes noolisid hea-parema endale.
Kas tollal oli tänapäevane mürataust olemas: autod, mehhanismid?Tux kirjutas: Loku löömisest ka...
Minu vanaisa talu Raplamaal on umb. 30 hektarit, küla ise pärineb 1241 aastast ja talumaad on niikaua kui keegi mäletab olnud sama koha peal, s.t. talu metsani on kolm kilomeetrit üheles suunas ja karjamaale, heinamaale viis kilomeetrit teises suunas, kartulimaad ja põllud on tõsi küll kilomeetri raadiuses. Lokulöömine, karjumine ja suitsusammaste tekitamine suudaks tähelepanu äratada vaid külas endas ja selle vahetus naabruses. Kui oleksin metsas või karjamaal siis ei suudaks ka kõige võimsam tsiviilkaitse sireen külas minu tähelepanu püüda. Sama lugu on suitsusammastega, kui oled metsas või karjamaa võsas, siis näed vaid taevast peakohal ja see peaks aatomiseen olema mida ma sealt näeksin. Sellepärast väidan ka, et selle küla ümbruses kellegi ülesse otsimine võtab mitmeid tunde (see on läbiproovitud fakt).
Kas sa oled püüdnud aeee-huikeid nii nagu seda tehti (ning isegi etnograafilise eksperimendi käigus järgi proovitud). Kust tuleb vanasõna: nagu metsa huikad, mis asi on huige....??? Kas sa seda tead kuidas seda tehti (mindi lähedalasuvasse kõige madalamasse kohta ja pandi suu vastu puud ja karjuti hõlma alt vaid ühte suunda ) Oled sa kord kasvõi jahil käinud ja oskad õieti korralikku jahisarve puhuda, niiet kilomeetrite kaugusele on erinevaid signaale kuulda?
Suitsust... Sa muidugi oled päevade kaupa metsas ja karjamaa võsas, sest põldu ei künna ja loomi ei karjata ning ei tea isegi mis suunda vaadata, pealegi on suits vaid hästi vähene, tehakse kusagil lohus ning lõpeb sama kiirelt ära nagu signaalrakett, eks ju...
Õieti valmistatud ja resoneerima pandud lokulaua hääl on tugev ja eristub hästi looduslikust foonist. Liigendatud maastikul kostab kilomeetri peale see heli vabalt ära, soo peal ehk rohkemgi. Järgi proovitud.
On ka veel vile. Vanematel on ehk aimu sõrmede abil tekitatud vile tugevusest ja selle levist. Noorem seltskond vaevalt, et tunnebki sellist kunsti.
Küllap viidigi kui aega oli. Miks mitte ennast julgustada. Aga hakkad sa jah pikka riitust ette võtma kui vastase edukas löömine sõltub sinu kiirusest on tundide ehk isegi minutite küsimus.Karuke kirjutas:Ei maksa unustada asja religiosset aspekti - võibolla tuli enne sõjakäigule minekut miski rituaal läbi viia?
Näiteks venelaste tuntud saunaskäimine ja puhta särgi selgapanek enne taplust ?