1219,Lindanise

Muistsed linnused, keskaegsed kindlused, kõik sõjad ja lahingud. Mis iganes leidis aset enne XX sajandit...
Vasta
lembetu
Liige
Postitusi: 234
Liitunud: 18 Apr, 2005 16:58
Kontakt:

Postitus Postitas lembetu »

Tux kirjutas:vaid toidu säilivuses. Kõige paremini säilis elus liha ja sellepärast ei tehtud suitsusingi varusid aastaks ette, vaid varuti vaid niipalju, kui oli vaja talve üleelamiseks. Kevadel oleks olnud rumalus noorloomi igaks-juhuks maha lüüa ja sisse soolata, sest kui lumi on sulanud saavad nad ise süüa otsida ja sügiseks on nad lihtsalt elusana väärtuslikumad. Suvel poleks see suitsuliha enam ka niihästi säilinud ja oleks olnud toidu raiskamine selliseid mobilisatsioonivarusid hoida. Leiba tehti taludes ka korra nädalas, sest vili säilis paremini kui valmis leib. Teine probleem toiduga seisneb vitamiinides, kroonus olles tabas mind ainult soolakala ja pudru söömisest skorbuut, hambad hakkasid kevadel välja kukkuma ja mind päästis ainult kevadiste hapuoblikate ja jänesekapsaste söömine. Sellepärast söödi ka muistsel ajal võimalikult värsket kraami, aga mitte aasta vanuseid kuivikuid ja sinke.
Sellepärast ma arvan, et sõjakäigud olid hooajalised tegevused ja igale suurmobilisatsioonile eelnes suuremat sorti värske toidu varumine, mis ümbruskonnas märkamata ei jäänud ja seega see uudis ka levis.
Muinasajal oli märksa rikkalikum toidulaud kui keskajal ja isegi 300 a tagasi. (Kogu toit, mis oli jäi sulle ju endale, pluss suure hulga vaba maa olemasolu, pluss õigus jahil käia nii nagu ise tahad). Karja oli piisavalt, niiet seda võis veristada aasta läbi. Erinevaid vilju, metsõunapuid, mett piisavalt. Seda näitab kaudselt nii väljakaevamiste materjal kui saab ka aimu lugedes kroonikaid. Näiteks inimese kasv oli sama suur kui tänapäeval, aga luustiku indeks oli suurem kui tänapäeva inimesel - õlgade laius 3-4 cm rohkem. 200-300 aasta tagused talumehed aga ulatuksid tänapäeva inimesele ehk rinnuni, keskaegsed olid aga suisa lapse mõõtu ja seda isegi ülikud...põhjus ei tulene geenidest vaid viletsast toidulauast.

Lugege "Eesti 1200" kui mind ei usu.

Tollal toitis maa inimese ära. Hiljem olid kunstlikud takistused - igat masti parasiidid: mõisnikud, kirikuõpetajad, kloostrivennad jne. kes noolisid hea-parema endale.
Tux kirjutas: Loku löömisest ka...
Minu vanaisa talu Raplamaal on umb. 30 hektarit, küla ise pärineb 1241 aastast ja talumaad on niikaua kui keegi mäletab olnud sama koha peal, s.t. talu metsani on kolm kilomeetrit üheles suunas ja karjamaale, heinamaale viis kilomeetrit teises suunas, kartulimaad ja põllud on tõsi küll kilomeetri raadiuses. Lokulöömine, karjumine ja suitsusammaste tekitamine suudaks tähelepanu äratada vaid külas endas ja selle vahetus naabruses. Kui oleksin metsas või karjamaal siis ei suudaks ka kõige võimsam tsiviilkaitse sireen külas minu tähelepanu püüda. Sama lugu on suitsusammastega, kui oled metsas või karjamaa võsas, siis näed vaid taevast peakohal ja see peaks aatomiseen olema mida ma sealt näeksin. Sellepärast väidan ka, et selle küla ümbruses kellegi ülesse otsimine võtab mitmeid tunde (see on läbiproovitud fakt).
Kas tollal oli tänapäevane mürataust olemas: autod, mehhanismid?
Kas sa oled püüdnud aeee-huikeid nii nagu seda tehti (ning isegi etnograafilise eksperimendi käigus järgi proovitud). Kust tuleb vanasõna: nagu metsa huikad, mis asi on huige....??? Kas sa seda tead kuidas seda tehti (mindi lähedalasuvasse kõige madalamasse kohta ja pandi suu vastu puud ja karjuti hõlma alt vaid ühte suunda :wink: ) Oled sa kord kasvõi jahil käinud ja oskad õieti korralikku jahisarve puhuda, niiet kilomeetrite kaugusele on erinevaid signaale kuulda?

Suitsust... Sa muidugi oled päevade kaupa metsas ja karjamaa võsas, sest põldu ei künna ja loomi ei karjata ning ei tea isegi mis suunda vaadata, pealegi on suits vaid hästi vähene, tehakse kusagil lohus ning lõpeb sama kiirelt ära nagu signaalrakett, eks ju...

Õieti valmistatud ja resoneerima pandud lokulaua hääl on tugev ja eristub hästi looduslikust foonist. Liigendatud maastikul kostab kilomeetri peale see heli vabalt ära, soo peal ehk rohkemgi. Järgi proovitud.

On ka veel vile. Vanematel on ehk aimu sõrmede abil tekitatud vile tugevusest ja selle levist. Noorem seltskond vaevalt, et tunnebki sellist kunsti.
Karuke kirjutas:Ei maksa unustada asja religiosset aspekti - võibolla tuli enne sõjakäigule minekut miski rituaal läbi viia?

Näiteks venelaste tuntud saunaskäimine ja puhta särgi selgapanek enne taplust ?
Küllap viidigi kui aega oli. Miks mitte ennast julgustada. Aga hakkad sa jah pikka riitust ette võtma kui vastase edukas löömine sõltub sinu kiirusest on tundide ehk isegi minutite küsimus.
Viimati muutis lembetu, 21 Mär, 2006 18:36, muudetud 2 korda kokku.
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."
lembetu
Liige
Postitusi: 234
Liitunud: 18 Apr, 2005 16:58
Kontakt:

Postitus Postitas lembetu »

Karuke kirjutas:Lokud ja sõjasarved lokkudeks ja sõjasarvedeks - fakt on aga hoopis see, et sakslaste-latgalite sõjakäikudel eestimaale ei osutatud neile tihtilugu üldse mingit organiseeritud vastupanu. :(
Henriku kroonika lausa kubiseb kiitlemisest stiilis: "tapeti rohkem kui tuhat""rüüstati laialt" " saadi suurt saaki" " võeti palju vange" jne jne.
Või siis, et mindi läbi selle ja selle maakonna sinna ja sinna ja hakati "laialt rüüstama" Mobilisatsioonisüsteemist põld nagu õhkagi? :roll:
Ehhki aega tundub, et oli oluliselt rohkem?
No loe ikka korralikult raamatut. Kui kiired olid rünnakud ja kuidas nende eest hoiatati ja kui kiirelt suudeti eest ära minna ja/või jõude vastu koguda.

Kui sul on 3 päeva aega tegutsemiseks jõudude kogumiseks, nagu Lindanisa all, siis saad sellise maleva kokku, millega võimalik vastu astuda igale vastasele. Kui sul on aega tund, kaks või kolm (kui sedagi), saad kokku vaid ühe-kahe küla jõud, millega linnusesse rutata aga maakonna omasid vaevalt.

Kui aga vastase suur malev sind aga rabab une pealt või valmistumishetk on minuteid...siis ongi:
Karuke kirjutas: "tapeti rohkem kui tuhat""rüüstati laialt" " saadi suurt saaki" " võeti palju vange" jne jne.


ja kui vastase malev saadab üksused korraga laiali eri küladesse, siis on kogu piirkonna maleva kokkupanek väga küsitav, üksused mille sa kokku saad, on liiga väikesed et neile kohe ja avalikult vastu astuda, sa lähed linnustesse, metsa jne. ootad ära, sest piirata ei osatud korralikult ja siis annad vastu.

Selline kaitsetaktika toimis kuni sakslasteni, sest idamaadelt pärit piiramiskunsti polnud siinmail nagu väga rakendatud, kuigi piirata vist teatud kombel osati (kuidas muidu Sigtuna ära võeti ja 1061 Tarbatu tagasi vallutati) ja seda võimalust teati. Eks valusate õppetundide najal tehti ka oma linnused tugevamaks (Tarbatu, Varbola jne).

Veelkord: suure maleva mobilisatsioon on võimalik kui vastane sul otseselt "seljas ei ela". . Väikesed üksused aga suure väe vastu ei saa vist...?

uusmario kirjutas:loomi kes on nn totaalsel vabakasvatusel- lihaloomaks nad ei sobi, piima nad korralikult ei anna jne.
Kahtluse kärbsed liiguvad mu mõistuse liual. Mis nad on siis mürgised või? Ja piima aastane väljalüps peab olema kindlasti 9000 liitrit või 3000 vähemalt?
uusmario kirjutas:Just nimelt lisatoitmisega, st ,et loomale antakse ikkagi korralikult süüa.
No mitte küll sellises ulatuses nagu praegu. Lisatoitmine võis olla ehk veidi suurem kui praegu metsloomadele jahimehed veavad, aga mitte paljut. Toitu ja soola pakuti niipalju, et - et rängal talvel loomad ei lõpneks ja ei metsistuks. Mongoolia-altai karmides talvedes jäävad loomad ellu ja seda ilma lisatoiduta, miks arvad, et siin ei jää?
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

Kahtluse kärbsed liiguvad mu mõistuse liual. Mis nad on siis mürgised või? Ja piima aastane väljalüps peab olema kindlasti 9000 liitrit või 3000 vähemalt?
Loomad on kondised (ehk siis liha on vähe). Piima annavad väga vähe ja ega selle vähese piima maitse ka suuremasi ei ole.

Ei taha nagu eriti uskuda, et esivanemad olid nii rumalad, et loobusid heinateost selleks, et pidada pea väärtusetut karja.

Ja lõpetame selle loomade jutu.
Karuke
Liige
Postitusi: 1445
Liitunud: 12 Veebr, 2006 19:49
Asukoht: Stockholm
Kontakt:

Postitus Postitas Karuke »

uusmario kirjutas:
Ja lõpetame selle loomade jutu.
Sarvilistest pole vist mõtet jah - see oleks loomakasvatusfoorumi jutt.
Aga hobustest küll.

Huvitav ikka kui arvestatav oli ratsasõdalaste osakaal muinasaja lõpul meie esivanematel?
Kas hobust peeti vaid sõjaotstarbeks?
Kui palju neid oli?
Kuna künti enamasti härgadega - siis tööks neid tarvis polnud?
Liiklusvahend?
Kindlasti.
Samas tuleb arvestada, et naturaalmajanduslikul maal pole sõita suurt kuhugi.
Siis veoloom ja sõjaratsu ühekorraga?
Meie kliimas kus hobust tuleks ületalve pidada st heina varuda jne oleks üleliigne suu sõjaratsu näol juba luksus.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

Huvitav, võib olla ma olen lugenud selle kohta liialt "vääraid" nõukogudeajal väljalastud raamatuid, aga mulle on meeldejäänud väide, et hobune oli ikkagi rikaste luksus, vaesemad kas rakendasid oma kondijõudu, või rakendasid vankri ette härja.Hobuse pidamine on (vähemalt tänapäeval) kulukas ettevõtmine, isegi omas talus.
Kasutaja avatar
ottojama
Liige
Postitusi: 329
Liitunud: 27 Dets, 2005 9:42
Asukoht: Tallinn/Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas ottojama »

Vaevalt siin täisverelisi, trakeene või muid araabia imeloomi leidus. Ikka kohalikud maatõugu karvased pässid, kelle ületalvepidamine eriline vaev ei olnud.
------------8<--------------
lembetu
Liige
Postitusi: 234
Liitunud: 18 Apr, 2005 16:58
Kontakt:

Postitus Postitas lembetu »

uusmario kirjutas:Loomad on kondised (ehk siis liha on vähe). Piima annavad väga vähe ja ega selle vähese piima maitse ka suuremasi ei ole.

Ei taha nagu eriti uskuda, et esivanemad olid nii rumalad, et loobusid heinateost selleks, et pidada pea väärtusetut karja.

Ja lõpetame selle loomade jutu.
ei. Arutame selle logistika ikka lõpuni, kuhu sul nüüd kiire hakkas? Ilma tagalata ju ei sõdi ;). Küsimus sulle, oled sa kasvatanud ja pidanud primitiivtõugu veiseid? Näiteks shoti mägiveiseid? Mina olen. Ja olen õppinud ka põllumajandust ja lihatehnoloogiat. Kinnitan sulle täie vastutustundega, et jutt väärtusetust karjast on lihtsalt rumal ja täiesti küündimatu.
Karuke kirjutas:Huvitav ikka kui arvestatav oli ratsasõdalaste osakaal muinasaja lõpul meie esivanematel?
Pakun et vähemalt pool.
Karuke kirjutas:Kas hobust peeti vaid sõjaotstarbeks?
Kui palju neid oli?
Kuna künti enamasti härgadega - siis tööks neid tarvis polnud?
Liiklusvahend?
Kindlasti.
Samas tuleb arvestada, et naturaalmajanduslikul maal pole sõita suurt kuhugi.
Siis veoloom ja sõjaratsu ühekorraga?
Meie kliimas kus hobust tuleks ületalve pidada st heina varuda jne oleks üleliigne suu sõjaratsu näol juba luksus.
Hobune oli eelkõige liiklusvahend. Põllule, naaberkülla, jahile, kalale, sepa juurde, teise maakonda või veel kaugemale kauplema, vaenlase juurde jne. Arvestades seda, mida kroonik kirjutab eesti hobuse käitumise kohta lahingus ja saagades kirjutatut, võib oletada ka, et korraldati ka täkkudevahelisi võitlusi.

Nojah, ja muidugi kasutati neid lahingus.

Eestlaste hobused olid hinnaline sõjasaak, krooniku väitel. Hobused olid väheldast kasvu kuid tõenäoliselt suuremad kui praegused islandi omad.

Heinavarumise kohta arvan sedasama mis ennegi: heina tehti vaid selleks, et liiga karmil talvel loomad ei kärvaks. Võrdluseks: indiaanlased ei teinud mustangitele üldse heina, nood said aga väga hästi hakkama, kraapides toitu lume alt ja närides puukoori. Egas meie hobused siis pepsimad polnud... :lol:
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

Shoti Ürgveis ja muinasaja Eesti, ei näe nagu seost, ei usu, et selline loom kunagi Eestis elas, ausalt öeldes ma ei tea milline veis siis Eestis elas, loogiliselt võttes ei saakski seda keegi teada, vaevalt keegi kroonikasse kirjutas "eestlaste veised olid...".

Nagu ma juba ütlesin, sellel vabakasvatuse lehma olen näinud, tädi kasvatas, sest oli mõne geeniuse käest kuulnud, et nii on hea.Aga ei olnud, teisel vabakasvatuse aastal väänas loom sõrad taevapoole.Ma arvan, et sellisel maastikul, olek lõpuks surnud iga veis, ükskõik kui ürgne.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Madis22 »

enne seoste otsimist tasuks alati kontrollida, millel seost otsitakse. kui öeldakse, et primitiivtõud on vastupidavamad ja on võimelised iseseisvalt vajalikul hulgal talvel toitu leidma ning tuuakse näiteks tänase päevani säilinud šoti mägiveis, siis milleks otsida seoseid eesti ja šoti ürgveise vahel?

ja kui sinu tädi jättis asjasse süvenemata aastakümneid laudaspidamiseks ja vaid piimaandi silmas pidades aretatud karilooma lihtsalt talveks välja üksi hakkama saama, siis pole midagi imestada, kui too lõpuks suri.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

Tegu ei olnud tavalise lapilisega, oli vähe karvasem ja eksootilisem elukas, kelle puhul väideti, et just väljas ta koht ongi, oli teine kuskilt venemaa poolt.Ja nagu ma ütlesin, ega tal karjamaa ka suurem asi ei olnud.


Huvitav, kas Eesti ürgveist ei ole säilinud?

Üldiselt, võin ma põllupidamisest rääkida küll, tuleb lihtsalt vanaemalt vahepeal lisa uurida, ta pole küll õppinud põllupidamist, kuid praktikat on tal see eest oi-oi kui palju.Aga kas on mõtet?
fritz638
Liige
Postitusi: 54
Liitunud: 06 Dets, 2005 22:35
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Postitus Postitas fritz638 »

Põhjamaa rahvad, eestlased nende hulgas, ei kasutanud hobuseid lahingus. Kohale sõideti hobustega, enne taplust jalastuti. Taanlased küll tõid ratsarüütlid sakslaste eeskujul oma relvastusse kuskil 1100 lõpus (justnimelt Valdemar Võitja).
Eestisse tõid ka raske ratsaväe lahingutandrile alles sakslased. Enne seda rüüstasid siin leedu ratsanikud, aga see oli rüüste, konkreetseid lahinguid ei tea ühtegi.
Charlemagne
Liige
Postitusi: 1483
Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
Kontakt:

Postitus Postitas Charlemagne »

Kirjutab Lembetu, et esivanemate kasv jäi selle pärast kängu, et pahad papid ja kloostrivennad koos mõisnikega hea ja parema nahka pistsid....
Siis pidanuks need pahategijad ju ise head kasvu olema? Paraku luustikud ja raudrüüd, samuti toonased ehitused räägivad, et nemadki tänapäeva mehele rindu vaid ulatusid. Miks siis nii?
Et notre Parole s'appelle Fidélité !
lembetu
Liige
Postitusi: 234
Liitunud: 18 Apr, 2005 16:58
Kontakt:

Postitus Postitas lembetu »

uusmario kirjutas:Shoti Ürgveis ja muinasaja Eesti, ei näe nagu seost, ei usu, et selline loom kunagi Eestis elas, ausalt öeldes ma ei tea milline veis siis Eestis elas, loogiliselt võttes ei saakski seda keegi teada, vaevalt keegi kroonikasse kirjutas "eestlaste veised olid...".

Nagu ma juba ütlesin, sellel vabakasvatuse lehma olen näinud, tädi kasvatas, sest oli mõne geeniuse käest kuulnud, et nii on hea.Aga ei olnud, teisel vabakasvatuse aastal väänas loom sõrad taevapoole.Ma arvan, et sellisel maastikul, olek lõpuks surnud iga veis, ükskõik kui ürgne.
Näha on, et koos tädiga pole mul sulle vastast. Põllumajanduse ajaloo olete põhjalikult endale selgeks teinud ning primitiivtõugude suutlikkusest ei tea ma muffigi. Ma ei tea isegi seda, mis asi on primitiivtõug ja miks shoti mägiveise ja islandi hobuse näiteks tõin. Minu teadmised karjakasvatusest võiksidki jääda küsimuste a´la "kuidas lehm piima teeb" tasemele. Oleksin väga rahul.

Sest tänu sinule saime nüüd teada, et kroonikud valetasid häbematult kui kirjutasid talvel röövitud veisekarjade ajamisest kümneid ja sadu kilomeetreid. Tervita oma tädi.

uusmario kirjutas:Huvitav, kas Eesti ürgveist ei ole säilinud?
Tarvad ei mahtunud oma suuruse tõttu lauta ära, prooviti küll suruda, aga
tulemusteta ja nii nad ära suridki.

fritz638 kirjutas:Põhjamaa rahvad, eestlased nende hulgas, ei kasutanud hobuseid lahingus.
Siiski, kroonik märgib eestlaste ratsaväe osalemist lahinguis. Aga oletan, et suur osa jalastus siiski, sadulasse jäänud ei ajanud kristlastega kohe piike vastamisi vaid tegid rohkem seda: põgeneva vastase jälitamine ja nottimine, ümberhaaramine, segunenud vaenuvägede sees olles odadega ülalt löömine, viskeodade heitmine.
Charlemagne kirjutas:Miks siis nii?

Toidu ühekülgsus.
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

Sest tänu sinule saime nüüd teada, et kroonikud valetasid häbematult kui kirjutasid talvel röövitud veisekarjade ajamisest kümneid ja sadu kilomeetreid. Tervita oma tädi.
Aga kas su kallis kroonik ka ütles palju neist loomadest kohale jõudsid?

Ja-jah, tervitan ka oma tädi!

Ja jutt sul jälle jumala õige, ürgveistega on jah kogemused üsna piiratud. Kuid karta on, et teadmised karjakasvatusest on neil (tädil ja vanaemal) siiski vähe suuremad, kui sinu põllumajanduskoolis steroididele aetud teadmised :oops: (njah, selle ühe loomaga läks nagu ta läks), sest loomapidamise kogemusi on neil võib-olla rohkemgi kui sul vanust.(Talupidamises pole minagi päris puudulik, kuid sinuga konkureerima ei hakka.)Aga jah, tunnistan oma vigu ja teadmatust ürgveiste puhul.


Lembetu kirjutas:
Charlemagne kirjutas:
Miks siis nii?



Toidu ühekülgsus.
Ehk siis, papide ja kloostrivendade jaoks oli eestlaste hambust ärakistud toit ühekülgne, eestlastele aga oli sama toit oi-oi kui mitmekülge, on nii või (olen tähenärija, mis teha)?
Viimati muutis uusmario, 23 Mär, 2006 14:43, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Madis22 »

kui sa pead kümnenda osa toidust kirikule ja kümnenda osa mõisale andma, ning pool ajast mõisa põllul töötama, siis on su oma tootlikus 40% sellest, mis ainult endale töötades. arvata on, et talupoeg kelle enesele tootmise võimalust on oluliselt vähendatud loobub tootmast toidu mitmekesisust suurendavat, kuid palju ressursse nõudvaid tooteid, ehk tema toodang muutub lihtsakoelisemaks ja ühekülgsemaks. mõisnik ja papp võivad endale ju rohkem lubada, kuid kui kogu mitmekesisust võimaldav toit tuleb sisse vedada ....

kõik eelpool nimetatud suurusjärgud on spekulatsioon, mis toodud illustreerimaks võimalikku mõttekäiku eelpoolnimetatud probleemi mõista üritamisel.

Tegelt oli kasvu kängujäämisel üks olulisi põhjuseid nn. Euroopa väike jääaeg, mis algas vaikse jahtumisega 1150 aasta paiku ja kulmineerus karmide oludega 1550-1850. kliima jahtumine sel perioodil põhjustas tõsiseid tõrkeid põllumajanduses ja taude mitte ainult eesti alal, vaid kogu euroopas.
Viimati muutis Madis22, 24 Mär, 2006 8:15, muudetud 1 kord kokku.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist